4)termoregulatsioon 5)kaitsefunktsioon Organismide keemiline koostis:1)C-leidub Biomolekulides 2)H-kõikides biomolekulides 3)O-hingamise kindlustamine 4)N- esineb valkude aminohapetes 5)P- nukleiinhapete koostises 6)Ca-Luukoe koostis 7)Fe-seob hapniku 8)S-osades vitamiinides 9)Mg-luude koostises 10)I-kilpnääreme koostises Süsivesikute liigitus:1)Monosahariidid(1.pentoosid, nukleiinhapete koostises 2.heksoosid, puuviljades, annavad energiat) 2)Disahhariidid(1.maltoos, idandites 2.Sahharoos, peedisuhkrus, 3.laktoos, looma- ja rinnapiimas, energia saamiseks) 3)Polüsahhariidid(1.tärklis, mugulates 2.glükogeen,seentes 3.Tselluloos, taimeraku- Kestades, ehituslik ülesanne) Lipiidide liigitus: 1)Lihtlipiidid(1.neutraalrasvad,õlid, Rasvad 2.vahad, taimsed puuviljades ja loomsed mesilasvahas) 2)Liitlipiidid (1.glüko- Lipiidid, rakumembraani koostises, 2.Fosfolipiidid , rakumembraani koostises) 3
Uurisin, millistest toiduainetest me saame eluks vajalikke mineraale ja vitamiine. Küüntele vajalikud mineraalid on magneesium, fosfor, raud, vask, jood, tsink, kaltsium, räni, väävel. Küüntele vajalikud vitamiinid on A, D, Q, F, E, K, B1, B2, B4, PP, B6, B8, B10, B12, B13, B15, BT, H, U, P. 2 MINERAALID: Magneesium: magneesiumi esineb rohkesti värsketes aedviljades, eriti nende rohelistes osades, aga ka piimas, õuntes, kalalihas, lihas, idandites, sojaubades, teraviljasaadustes, õlirikastes seemnetes, sibulas, pähklites, peedis jne. Fosfor: Fosfori allikad on mandlid, kuivatatud oad, herned, läätsed, nisu ja niisuidud, juust ja värske suhkrumais. Raud: Peamised rauasisaldavad produktid on maks, petersell, veretooted, halvaa,nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, müsli, põldmarjad, söögipeet, peakapsas, mugulsibul, porgand, lehtsalat, mereannid,munad, punane liha, spinat, oad, punane
tagab luukoe säilimise ja arengu magneesium 70 kg kohta u. 19 g On palju värskete taimede osaleb luukoe (Mg) rohelistes osades, kaunviljades, moodustumises; 70 % paikneb idandites, pähklites, on paljude ensüümide luudes teraviljasaadustes. Loomsetest kofaktoriks; produktidest sisaldavad kindlustab ribosoomide magneesiumi kõige enam piim, terviklikkuse; linnuliha, kalaliha ja austrid. Palju on oluline replikatsioonil ja
MAGNEESIUM RDA kogus mg -10a 90-250mg, 11-24a 280-400mg. Ülempiir on 700mg. Organismis on magneesium luudes, lihastes. Magneesium on rakusisene aine. Ta osaleb ensüümides, nukleiinhapete ja valkude sünteesis. On vajalik rakuenergeetikas. Teda vajavad lihased lõõgastumiseks. Ta stabiliseerib membraane (ka Ca ja K taset rakus) jne. Magneesium on alumiiniumi antitood. Magneesiumi allikad: värsketes aedviljades (rohelistes osades), õuntes, idandites, kalas, lihas, piimas, teravilja saadustes, õlirikases seemnetes,pähklites, sibulas, peedis. Magneesiumi imendumine sõltub kaltsiumist, fosforist, parathormoonist, kaltsitoniinist, vitamiin D, vitamiin B6 ja vitamiin C. Magneesiumi puudus on arenenud riikide inimestel. Magneesium hävib toidu töötlemisel (küpsetamisel). Magneesiumi imendumist pärsivad: oksaalhape (sokolaad, spinat, rabarber), fütaat( teraviljad), alkohol.
Leidub viinamarjades, veres. Fruktoos ehk puuviljasuhkur C6H12O6 Organismide põhiline energiaallikas. Kõige magusam suhkur. Leidub mees, puuviljades, mahlades. Oligosahhariidid- süsivesikud, milles on 2-3 monosahhariidi omavahel liitunud. Organism kasutab peamiselt energia saamiseks. Sahharoos Tekib glükoosi ja fruktoosi liitumisel. Tavaline lauasuhkur. Leidub palju suhkrupeedis ja roos. Maltoos ehk linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Moodustub idandites tärklise lõhustumisel. Laktoos ehk piimasuhkur koosneb glükoosist ja galaktoosist. Moodudtub piimanäärmetes. Laktoositalumatus inimesel peab olema ensüüm laktaas, et lagundada glükoosi sidemeid. Selle puudumisel, ei tule organism laktoosi lagundamisega hakkama ja kujuneb talumatus. Polüsahhariidid-polümeerid (kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid), mille monomeerides on monosahhariidide jäägid.
· Karotenoidid porgandis, paprikas, oranzides ja kollastes köögiviljades. · Omegarasvhapped külmavee kalades lõhes, makrellis, forellis; rapsiõlis, linaseemneõlis. · Seleen pärmis, mereandides, munades, küüslaugus. · Tsink austrites, pähklites, kaunviljades, teraviljades. · Kaltsium piimas, piimatoodetes, kalas, tumerohelistes taimeosades. · Magneesium täisteratoodetes, pähklites, lehtköögiviljades, idandites. Lõdvestusharjutus nr. 1 Silmade katmine pihkudega ehk palming, ka pimendamine. Kasutan sõna palming (palm peopesa ingl.k.), mille leiutas dr. Bates ja mis on inglise keele kaudu levinud teistesse keeltesse ning omandanud konkreetse tähenduse. Harjutus lõdvestab silmi ja meelt ning on oma lihtsuses uskumatult mõjus.
17,6 KJ/g. Leidub viinamarjades, veres. Fruktoos ehk puuviljasuhkur C6H12O6 Organismide põhiline energiaallikas. Kõige magusam suhkur. Leidub mees, puuviljades, mahlades. Oligosahhariidid süsivesikud, milles on 2-3 monosahhariidi omavahel liitunud. Organism kasutab peamiselt energia saamiseks. Sahharoos Tekib glükoosi ja fruktoosi liitumisel. Tavaline lauasuhkur. Leidub palju suhkrupeedis ja roos. Maltoos ehk linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Moodustub idandites tärklise lõhustumisel. Laktoos ehk piimasuhkur koosneb glükoosist ja galaktoosist. Moodudtub piimanäärmetes. Laktoositalumatus inimesel peab olema ensüüm laktaas, et lagundada glükoosi sidemeid. Selle puudumisel, ei tule organism laktoosi lagundamisega hakkama ja kujuneb talumatus. Polüsahhariidid polümeerid (kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid), mille monomeerides on monosahhariidide jäägid.
Neljubovi poolt 1901.a. Et taimed sünteesivad etüleeni tehti kindlaks 1934 a. R. Gane poolt. Gaaskromatograafia kasutuselevõtt võimaldas uurida sünteesitava etüleeni koguseid, sünteesi piirkonda taimes, sünteesi sõltuvust arengust ning keskkonnast. Etüleeni võivad sünteesida kõik taime organid, kuid vananevates kudedes, eriti mahlakates viljades on kontsentratsioon suurem. Produktsiooni keskmine intensiivsus lehtedes ~0.4 nl g-1h-1 kohta. Idandites on peamiseks sünteesi kohaks SAM, kaheidulehelistel sõlmekohad. Kõige suurem produtseeritava etüleeni kogus on leitud Vanda sp. orhideedel närtsimisel ~3,4 ml /h kg FM. Stressitingimustes (näiteks nakatumine patogeenidega, põuastress, üleujutus, külm) kogus kasvab. Mõju avaldab alates kontsentratsioonist 1 µl/L (1ppm), nanomolaarsetes kontsentratsioonides. Etüleen difundeerub kergesti läbi membraanide ja liigub rakkude vaheruumidest atmosfääri. Sünteesitakse ka
100 grammis on C-vitamiini: · värsketes kibuvitsamarjades 800-2500 mg; · paprikas 150-300 mg; · mustades sõstardes 100-450 mg; · petersellilehtedes 150-200 mg; · mädarõikas 110-150 mg; · lehtkapsas 100 mg; · kiivis 100-180 mg; · aedtillis 100 mg; · tsitruselistes (sidrun, greip, apelsin, mandariin) 40-80 mg; · valges peakapsas 40-70 mg. Veel sisaldub C-vitamiini hapukapsas, sibulas, idandites, tomatis, maasikas, melonis, tumerohelistes aedviljades, punapeedis, kaalikas, jõhvikates. NB! Kartulite C-vitamiini sisaldus on märtsikuuks langenud viis korda. Õhu käes närbunud sibulas pole peaaegu üldse C-vitamiini. Kui te ei säilita hapukapsast koos vedelikuga, siis C-vitamiin hävib. C-vitamiin hävib toidu pikaajalisel kuumana hoidmisel ja korduval ülessoojendamisel. Asetage köögiviljad keema kuuma vette, nii säilib rohkem C-vitamiini.
Näiteks raseduse ja laktatsiooni ajal kasvab magneesiumi ööpäevane vajadus 0,45g-ni. Rohke kaltsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus ja kõrge kolesteroolisisaldus veres suurendavad magneesiumi vajadust. Defitsiit ja kasutamine. Magneesiumi esineb rohkesti värskete taimede rohelistes osades, näiteks spinatis, õlirikastes seemnetes (päevalilli, seesam), mitmesugustes kaunviljades, kapsas, peedis, kartulis, sibulas tillis, peterselli- ja sibulalehtes, samuti idandites, pähklites, ning kõikides tugevakestalistest teristest valmistatud teraviljasaadustes. Loomsetest toiduainetest sisaldavad rohkem magneesiumi piim, linnuliha, kalaliha, austrid. Märkimisväärselt on magneesiumi ka pärmides ning seentes. Siiski kujuneb üsna sageli magneesiumi mõõdukas defitsiit talvel ja kevadel. Põhjusi on siin mitmeid. Toidu töötlemine (küpsetamine jne.) kõrvaldab toidust magneesiumi. Magneesiumi imendumise/omastamise
annaabi.ee 
