oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. Arvukus Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2002. aasta loendusele 327 inimest, neist 177 Leningradi oblastis ning 53 Peterburis. 53,1% Leningradi oblasti ja Peterburi isuritest rääkis isuri keelt emakeelena. 1989. aastal elas Venemaal 449 isurit, kellest 41,9% pidas oma emakeeleks isuri keelt Keel Isuri keel kuulub koos soome, karjala ja vepsa keelega läänemeresoome keelte hulka, lähimad keeled on aunusekarjala ja soome keele idamurded. Isuri keel, karjala keele pärsikarjala murre ja soome keele idamurded pärinevad ühisest algkeelest, mida nimetatakse muinaskarjala keeleks. 19321937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri kirjakeel, mida õpetati ka koolides. Välja jõuti anda grammatika ja paarkümmend kooliõpikut. Esimesed isurikeelsed raamatud olid soikola murdel põhinevas keeles. Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks Soikola kõneldakse peamiselt Soikola poolsaarel.
ning Eestis. Arvatakse, et soome-ugri keelte rühm arenes soomeugri algkeelest, millest saami keel, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid, eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Soome-ugri keelte rühm eraldus algkeelest 1. sajandi jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele idamurded geneetiliselt lähedased soomeugri algkeele idavariandiga ning edelamurded on lähedased eesti keelega. Esimene soome keelne kirjutis pärineb 16. sajandist Mikael Agricola poolt. Ta lõi soome keele õigekirja toetutudes rootsi, saksa ja ladina keelele. Hilisemat kirjakeelt mõjutasid mitmed isikud, nende hulgas Paavali Juusten, Erik Sorolainen ja Jaakko Finno. 17. sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles
Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2002. aasta loendusele 327 inimest,kes neist elas 177 Leningradi oblastis ning sellest 53 Peterburis. 53,1% Leningradi oblasti ja Peterburi isuritest rääkis isuri keelt emakeelena. 5 KEEL Keel See om üks soomeugri keel. Isuri keel kuulub koos soome, karjala ja vepsa keelega läänemeresoome keelte allrühma. Kõige lähemad keeled on aunusekarjala ja on ka veel igasuguseid soome keele idamurded. Isuri keel, see on karjala keele pärsikarjala murre ja paljud soome keele idamurded pärinevad ühisest algkeelest ja selleks on tavaliselt nimetatud muinaskarjala keeleks. Sellegi poolest ei pea paljud Soome teadlased isuri keelt üldse eraldi keeleks. Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks ja nendeks on soikola, hevaha (heva), alamluuga ja oredezi murre. Soikola murret räägitakse peamiselt Soikola poolsaarel, hevaha murret kõneldakse Hevaha jõgikonnas, kolmandat Luuga
9a klass Keelesuhted Handi keele varasem nimetus oli ostjaki keel. Hantide keelt kõneldakse Venemaal Handi-Mansimaal, Jamali Neneetsi autonoomses piirkonnas ning Tomski oblastis. Handi keel kuulub soome-ugri keelte hulka, mis moodustab koos mansi ja ungari keelega ugri keelerühma ja mansi keelega obiugri labarum. Hantide lähim sugulaskeel on mansi keel. Umbes 13 sajandil hakkasid handi ja mansi keeled hargnema. Hantide keeled jagunevad arvukateks murreteks. Lääne- ja idamurded on peamised murderühmad. Esimese murderühma moodustavad Obdorski, Obi- äärne ja Irtõsi-äärne murre, idarühma aga Surguti ja Vahhi- Vasjugani murre. Handi keeles on kokku 13 murret. Kõik need murded erinevad tunduvalt üksteisest foneetiliselt, morfoloogiliselt ja leksikaalselt. Need kolm peamist murrete gruppi ei saa üksteisest aru. Omavaheline arusaamine on raskendatud ja murdevahed on märgatavad. Handi keel on võtnud palju sõnalaenu sürjakomi, tatari, neneetsi ning vene keelest
· koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat) · Akkala saami keel (väljasurnud) · Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat) · turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat) · Saami keele murdeid on eristatud kuni kümme. · Lõunamurded ehk rootsisaami murded: lõunamurre (jaguneb Jämtlandi ja Åsele murrakuks), uume, piite ja luule murre. · põhjamurre ehk norrasaami murre: Tornio, Ruija ja meresaami murrak. · Idamurded: inari, kolta (jaguneb Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murrakuks), akkala, kildini ja turja murre. · Antiikajast alates on eurooplased nimetanud saame fennideks või finnideks. · Rootslased nimetavad saame lappar. · Soomlased nimetavad saame lappalaiset. · Venelased kutsuvad saame lopari. · Eestlased nimetavas saame laplased. · Saamid ise nimetavad end erinevates murretes näiteks sábme, sámit, saml'a jt.
Kalevala).Alates 1991. aastast tähistatakse ka Soomes järjepidevalt sugurahvaste päeva, alul samaaegselt meie hõimupäevadega, praegu septembrikuus. Arvatakse, et läänemeresoome keeled arenesid soome-ugri algkeelest, millest saami keel eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Läänemeresoome keeled eraldusid algkeelest 1.sajandi jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele idamurded geneetiliselt lähedased soomeugri algkeele idavariandiga ning edelamurded on lähedased eesti keelega. 17. sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles. Tähtsaimaid raamatuid kirjutati ladina keeles. Soome ja rootsi keel olid sel ajal vähema tähtsusega keeled. Soome keele murded jagunevad kahte rühma: läänemurded ja idamurded. Nad erinevad häälikute, diftongide ja rütmi poolest, seetõttu on neid parem pidada aktsentideks
Tähtsamaid raamatuid kirjutati ladime keeles. Soome ja rootsi keel olid sellel ajal vähema tähtsusega keeled. Aqrikola lõi uut testamenti tõlkides mitmeid uusi sõnu. Ta kasutas umber 8500 sõna ja neist 60% on siiani kasutusel.Soome keel on üks kahest soome ametlikust keelest ning on ka Euroopa Liidu ametlik keel. See on ametlikuks keeleks ka Rootsis.Soome keele murded jagunevad kahte rühma, nendeks on Läänemurded ja Idamurded. Soome keel Soome keel on läänesoome keelte põhjarühma kuuluv keel.l, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes , Rootsis ja teistes riikides. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes. Soome keelt rääkivad vähemused on Rootsis , Norras , Venemaal ning Eestis. Mõnisada tuhat hiljuti emigreerunud
rootslased, somaallased ja endise Jugoslaavia rahva esindajad, leidub tatari keelt rääkivaid vähemusi. (Soome, 2015) Soome ladina tähestikul põhineval tähestikul on mitmeid rootsi ja saksa täiendusi. Nii moodustavad selle 28 (+3) tähte. A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S (Š), T, U, V (W), X, Y, Z (Ž), Å, Ä, Ö Kolme tähte "Š", "W" ja "Ž" ei peeta iseseisvateks. (Soome tähestik, 2015) Soome murdeid mis jagunevad kahte rühma, läänemurded ja idamurded, peetakse pigem aktsentideks. Seepärast, et enamjaolt põhinevad need samal fonoloogial, grammatikal ja sõnavaral, ent erinevad siiski häälikute ja rütmi poolet. Soome edelaosas räägitavad edela- soome murded meenutavad mitmeti eesti keelt. Karjalas kõneldav karjala keel on aga piisavalt erinev, et omada oma ortograafiat. Põhimurret meänkieli õpetatakse ja räägitakse eraldiseisva keelena. (Soome keel, 2014)
On teada, et esimese aastatuhande paiku e Kr või veidi hiljem kujunes Soome lahe põhja- ja lõunaranna läheduses välja hilise läänemeresoome algkeele kolm põhilist hõimumurderühma: põhja-, ida- ja lõunarühm. Idarühma murrete kõnelejad elasid tõenäoliselt praegusest Eesti alast idas Peipsi ja Pihkva järve taha ning liikusid hiljem Laadoga lähikonda. Nendest murretest kujunesid hiljem välja karjala, vepsa ja isuri keel ning ka soome keele idamurded. Kuni praeguseni on nendes keeltes ligi kakssada ühist sõna, mis teistes keeltes puuduvad. Põhjarühma murrete kõnelejad elasid praeguses Lääne-Soomes ning nendest kujunesid välja hilisemad edelamurded nind Häme murded. Lõunarühma murdeid, mis olid eesti keelele kõige olulisemad, kõneldi Soome lahe lõunakaldal, enamasti praegusel Eesti alal ja Läti põhjaosas. Olulisim ühisuuend sellele murderühmale on näteks „õ“ sündimine esisilpi varasema „e“ ja „o“ asemele
Esimese aastatuhande keskpaiku eKr või natuke hiljem kujunes Soome lahe põhja- ja lõunaranna mail välja hilise läänemeresoome algkeele kolm põhilist hõimumurderühma: põhja-, ida- ja lõunarühm. Idarühma murrete kõnelejad elasid tol ajal tõenäoliselt praegusest Eesti alast idas Peipsi ja Pihkva järve taga ning liikusid hiljem Laadoga lähikonda. Neist murretest kujunesid hiljem läbi mitme vaheastme karjala, vepsa ja isuri keel ning soome keele idamurded. Põhjarühma murrete kõnelejad asustasid praegust Lääne-Soomet ja neist murdeist arenesid eeskätt hilisemad edelamurded ning Häme murded. Lõunarühma murdeid kõneldi Soome lahe lõunakaldal enamasti praeguse Eesti alal ja Läti põhjaosas. Tollele murderümale on seni leitud üsna napilt ühisuuendeid. Olulisimad on näiteks õ sündimine esisilpi varasema e ja o asemele, ksi-tunnuseline tingiv kõneviis jne.
Soomerootslased on rootsikeelsed. Rootsi keel on Soomes ametlik keel. 8.Soome keele asend läbi aegade. Arvatakse, et läänemeresoome keeled arenesid soomeugri algkeelest, millest saami keel eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Läänemeresoome keelederaldusid algkeelest 1. sajandi jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele idamurded geneetiliselt lähedased soomeugri algkeele idavariandiga ning edelamurded on lähedased eesti keelega. Esimene soome keelne kirjutis pärineb 16. sajandist Mikael Agricola poolt. Ta lõi soome keele ortograafia toetutudes rootsi, saksa ja ladina keelele. Hilisemat kirjakeelt mõjutasid mitmed isikud, nende hulgas Paavali Juusten, Erik Sorolainen ja Jaakko Finno.17. sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles.
Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme (sisemaa) x+SU+b+g 6.etapp 200-1000. Liikumine läänest itta Laadogani. Idamurre x+SU+b ja lisandus x+SU+b+g+e+sk Sisemaal arenevad Häme murded 7.etapp slaavi hõimud. Ca 600 idaalale, soome idamurded kaugenevad läänemurretest 8.etapp rootsi hõimud (tekib püsiv rootsi asustus). Viikingiaeg, edelamurre x+SU+b+g+e+sk+rts häme murre x+SU+b+g 1200. alates lõuna-pohjanmaa murded, kesk- ja põhjapohjanmaa murded 9.etapp ränded sisemaal (ulatuslikem 17. sajandil. Põhjuseks Rootsi poliitika: kõik, mis harid, saad endale), segamurrete sünd, savo, lõuna-pohjanmaa 2. fennoskandia kaljujoonised Soome kaljutaie ehk koopamaaling (sm kaljutaide)
Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme (sisemaa) x+SU+b+g 6.etapp 200-1000. Liikumine läänest itta Laadogani. Idamurre x+SU+b ja lisandus x+SU+b+g+e+sk Sisemaal arenevad Häme murded 7.etapp slaavi hõimud. Ca 600 idaalale, soome idamurded kaugenevad läänemurretest 8.etapp rootsi hõimud (tekib püsiv rootsi asustus). Viikingiaeg, edelamurre x+SU+b+g+e+sk+rts häme murre x+SU+b+g 1200. alates lõuna-pohjanmaa murded, kesk- ja põhjapohjanmaa murded 9.etapp ränded sisemaal (ulatuslikem 17. sajandil. Põhjuseks Rootsi poliitika: kõik, mis harid, saad endale), segamurrete sünd, savo, lõuna-pohjanmaa 2. fennoskandia kaljujoonised Soome kaljutaie ehk koopamaaling (sm kaljutaide)
väljaannetes. Saami keele murdeid on eristatud kuni kümme. Lõunapoolsetest murretest alates rühmitatakse murded järgnevalt. Esmalt lõunamurded ehk rootsisaami murded: lõunamurre (jaguneb Jämtlandi ja Åsele murrakuks), uume, piite ja luule murre. Teiseks põhjamurre ehk norrasaami murre, mis jaguneb Tornio, Ruija ja meresaami murrakuks. Põhjamurret on nimetatud ka kesk- ning läänemurdeks. Kolmandaks idamurded: inari, kolta (jaguneb Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murrakuks), akkala, kildini ja turja murre. Kolm viimast on tuntud kui koolasaami murded. Kolta- ja koolasaami murdeid on varasemas kirjanduses nimetatud ka venelapi murreteks. Enamasti on murrete vahel üleminekualad, kus esineb mõlemale naabermurdele iseloomulikke jooni. Kõige järsemad murdepiirid on põhjasaami ja inarisaami ning inarisaami ja koltasaami murde vahel. Nende murrete vahelised
annaabi.ee 
