Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ICA0016 Oracle programmeerimiskeeled SQL ja PLSQL 10. Ülesanne (0)

1 Hindamata
Punktid




10. Ülesanne    1) Looge „bind“-tüüpi arvuline muutuja. Kirjutage PL/SQLprogramm (anonüümne blokk), mis salvestab sellesse 
muutujasse parima võõrkeeletulemuse tabelist kandidaadid. Väljapool programmi (sqlplus-keskkonnas) 
koostage päring, mis selle muutuja väärtust kasutades leiab iga kandidaadi kohta, palju tema võõrkeeletulemus 
parimale alla jääb. 
--- ylesanne10-1.psql ----  column id format a14  column eesnimi format a14  column perenimi format a14  column voorkeel format 999  column vahe_parimaga format 999  set pagesize 1000  var max_punktid number;  EXEC SELECT max(voorkeel) INTO :max_punktid FROM kandidaadid;    SELECT id, eesnimi, perenimi, voorkeel, (:max_punktid - voorkeel) AS vahe_parimaga   FROM kandidaadid   ORDER BY vahe_parimaga;  --- ylesanne10-1.psql ----  START C:\Users\kasutaja\Desktop\ylesanne10-1.psql    …  205 rows selected. 


2) Kasutage tabeleid lepikult.oppeained, lepikult.koduylesanded ja lepiult.yliopilased. Kirjutage PL/SQL-
programm, mis kasutab kaht asendusmuutujat - ühega määratakse õppeaine, teisega üliõpilase nimi. Leidke, 
mitu kodutööd see üliõpilane antud aine kohta on saatnud ja kui palju punkte ta kokku oma tööde eest on 
saanud. Arvestage seejuures, et sama tööd võib olla saadetud korduvalt (seejuures läheb arvesse parim 
tulemus). Tulemus väljastage protseduuri „dbms_output.put_line“ abil.
    --- ylesanne10-2.psql ---  SET SERVEROUTPUT ON    accept ainekood prompt 'Sisetage õppeaine kood: '  accept nimi prompt 'Sisestage õpilase nimi: '    DECLARE      koduyl_kogus number;     punkte_kokku number;  BEGIN    SELECT COUNT(*) INTO koduyl_kogus FROM lepikult.yliopilased opilased, lepikult.koduylesanded koduylesanded   WHERE     koduylesanded.kursusekood = '&ainekood' AND     koduylesanded.yliopilase_id = opilased.id AND     opilased.eesnimi || ' ' || opilased.perenimi = '&nimi'  GROUP BY opilased.id;    SELECT sum(punktid) INTO punkte_kokku FROM (      SELECT * FROM lepikult.yliopilased opilased, lepikult.koduylesanded koduylesanded      WHERE          koduylesanded.kursusekood = '&ainekood' AND          koduylesanded.yliopilase_id = opilased.id AND          opilased.eesnimi || ' ' || opilased.perenimi = '&nimi'      ORDER BY koduylesanded.yl_id, koduylesanded.punktid DESC      )  WHERE ROWID IN (SELECT MIN(ROWID) FROM lepikult.koduylesanded GROUP BY yl_id);     


dbms_output.new_line;  dbms_output.put_line('Nimi: ' || '&nimi');  dbms_output.new_line;  dbms_output.put_line('Esitatud_yl_kogus: ' || koduyl_kogus);  dbms_output.new_line;  dbms_output.put_line('Punkte_kokku: ' || punkte_kokku);    END;  /  --- ylesanne10-2.psql ---    START C:\Users\kasutaja\Desktop\ylesanne10-2.psql;     


 
ICA0016 Oracle programmeerimiskeeled SQL ja PLSQL 10-Ülesanne #1 ICA0016 Oracle programmeerimiskeeled SQL ja PLSQL 10-Ülesanne #2 ICA0016 Oracle programmeerimiskeeled SQL ja PLSQL 10-Ülesanne #3 ICA0016 Oracle programmeerimiskeeled SQL ja PLSQL 10-Ülesanne #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 199470 Õppematerjali autor
ICA0016 Oracle programmeerimiskeeled SQL ja PLSQL 10. koduülesanne täelik lahendus koos selgituste ja piltidega.

Sarnased õppematerjalid

14 yl
19
txt

14_yl

lesanne 1------------------------------------------------------------------------------- -- sqlplus scott/tiger@testdata describe kandidaadid insert into kandidaadid values ('Stanislav', 'Tsvetajev', '38609140224', 60, 70, 80); update kandidaadid set eesnimi='Stas' where isikukood=38609140224; select * from kandidaadid where eesnimi = 'Stas'; delete from kandidaadid where eesnimi = 'stas'; lesanne 2------------------------------------------------------------------------------- -- sqlplus scott/tiger@testdata select eesnimi, perenimi, emakeel from kandidaadid where isikukood like '4%' and emakeel >60; select eesnimi, perenimi, to_date(substr(isikukood,2,6),'YYMMDD') as sunniaeg from kandidaadid where to_date(substr(isikukood, 4, 4), 'mmdd')> sysdate order by to_date(substr(isikukood, 4, 4), 'mmdd'); lesanne 3----------------------------------------------------------------- sq

Oracle programmeerimiskeeled sql ja plsql
ICA0016 Oracle programmeerimiskeeled SQL ja PLSQL 11-ülesanne
3
pdf

ICA0016 Oracle programmeerimiskeeled SQL ja PLSQL 11. ülesanne

Ülesanne 11 1. Kirjutage PL/SQL-programm, mis leiab tabelist kandidaadid, mitu inimest on sündinud 1982. a. 1. kuus, 1982. a. 2. kuus jne. kuni 1984.a. 12. kuus --- ylesanne11-1.psql ---- SET SERVEROUTPUT ON declare alates_aasta constant integer := 82; kuni_aasta constant integer := 84; alates_kuu constant integer := 1; kuni_kuu constant integer := 12; tudengite_arv integer; begin for aasta in alates_aasta .. kuni_aasta loop for kuu in alates_kuu .. kuni_kuu loop select count(*) into tudengite_arv from scott.kandidaadid where substr(ID,2,2) = aasta and substr(ID,4,2) = kuu; dbms_output.put_line('19' || aasta || '. a. ' || kuu || '. kuus on sündinud ' || tudengite_arv || ' kandidaati.'); end loop; end loop; end; / --- ylesanne11-1.ps

Oracle programmeerimiskeeled sql ja plsql
Programmeerimine PHP
134
pdf

Programmeerimine PHP

000.000.000 päringuid päevas) Digg – http://digg.com/ Informatsiooni vahetamise portaal (rohkem kui 26.000.000 külastajaid kuus) Wikipedia – http://www.wikipedia.org/ Veebipõhine entsüklopeedia (rohkem kui 251.000.000 külastajaid kuus) Lisalugemist Veebiserveritest (www) - inglise keeles Apache home page (www) - inglise keeles Apache põhjalik kasutusjuhend (www) - eesti keeles PHP programmeerija piibel (www) - inglise keeles Video Programmeerimiskeeled (3:08) (www) - inglise keeles Serveripoolsed skriptikeeled (6:50) (www) - inglise keeles 1.2 Installeerimine Klient-server arhitektuur, millest oli jutt peatükkis 1.1 nõuab vähemalt 3 elementi: kliendi arvutit, võrguühendust ning veebiserveri ja muu vajaliku tarkvaraga serveri arvutit. Arendamise etapil piisab tihti ainult ühest lokaalarvutist, millele on installeeritud brauser

Allika?petus
Nimetu
575
docx

Nimetu

Kui aga peetava kursuse eesmärgiks on anda ka andmebaaside projekteerimise põhialused (nagu kõrgkoolides kombeks), siis on vaja lisaks tutvuda veel andmemudelite, normaalkujude jm. andmebaasiteooria alla kuuluvate teemadega. Iga osa lõpus on ülesanded. Neid on püütud sättida nõnda, et keskmisel õppuril oleks paras jutt läbi lugeda, läbi mõelda, mõni näide ka järele proovida. Ning siis ülesanded ette võtta ja nende abil kogu lugu otsast peale uuesti läbi teha. Kui aga mõni ülesanne tundub juba tõsiselt tuttav ja liialt lihtne, eks selle või siis vahele jätta. Või kiiresti läbi proovida, et kas ikka on nii lihtne kui pealtnäha tundub. Samuti, kui pärast ülesannete läbitegemist kipub vastav peatükk ikka segaseks jääma, tuleb kindlasti kasuks, kui enesele või oma õpilastele mõned teemakohased toimetused juurde mõelda ning sealtkaudu kogu lugu veel korra läbi katsetada. Kordamine on tarkuse ema.

Informaatika
Andmebaaside eksami kordamisküsimuste vastused
56
doc

Andmebaaside eksami kordamisküsimuste vastused

kasutamiseks. MÄRKUS. Andmebaasi kasutamise tarkvara võib olla andmebaasihalduse süsteemi osa, kuid võib olla ka iseseisev andmebaasihalduse süsteem. 2 RDBMS (Relational Database Management System) - Relatsiooniline andmebaasisüsteem on 21 sajandi algul domineeriv andmebaasisüsteemi tüüp. DBA (Database Administrator) - andmebaasi administraatori ülesanne on andmebaasi töö jälgimine ja tagamine. UML (Unified Modeling Language) ­ visuaalne modelleerimiskeel SQL (Structured Query Language) - Teisendustele orienteeritud keel, mis kasutab relatsioone, et teisendada sisend väljundiks . SQL keel on relatsiooniliselt täielik keel, st võimaldab luua kõiki relatsioone, mida saab luua ka relatsioonialgebra abil. SQL võimaldab lisaks veel täiendavaid operatsioone nt. sorteerimine, summeerimine, andmestruktuuride loomine jne.

Andmebaasid I
Microsoft access
57
doc

Microsoft access

· andmebaasi maht tuleb tunduvalt väiksem. Andmebaasi kujundamiseks peab: · esmalt püstitama ülesande, millist infot ning milliseks otstarbeks vajatakse · teiseks tuleb kirja panna, milliste objektide kohta infot vajatakse ning milliseid andmeid on objektide kohta vaja. Olgu eesmärgiks kujundada andmebaas sugupuu kohta, mis annab informatsiooni kõigi liikmete kohta ning näitab nende positsiooni sugupuus. Millised võiksid olla objektid, et püstitatud ülesanne lahendada? Sugupuu koosneb perekondadest, mis omakorda koosneb pereliikmetest- ema, isa ning lapsed. Kui kirjeldada andmebaasis ära ülal loetletud kolm objekti: perekond, pereliige (positsioon peres) ning isik, siis peaks saama meie ülesanne lahendatud. Objekti isik puhul saame välja tuua kõik isiku andmed, mis meid huvitavad. Määrates isiku staatuse peres, paneme paika tema positsiooni sugupuus. Näide. Kuidas saada teada, kes on Kati vanaema? Teeme kindlaks, kes on Kati ema

Andmebaasid
Veebistuudium arendus ASP NET
212
docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega ­ eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma

Veebiprogrammeerimine
Programmeerimiskeel
555
doc

Programmeerimiskeel

(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 5 Arvuta valemi väärtus kõigil muutujate väärtustus tel. Selleks täida lüngad muutujate väärtuste tulpades ja täida keskmine tulp järeldussümboli all kogu valemi väärtusega antud väärtustusel . A B C (A v B) (B & C) VV T v T VVT TV VT TVV TV TV TT 6 Esita elektroonikaskeem, mis liidab kahte bitti: sisendiks kaks juhet, väljundiks samuti kaks juhet. 7 Mis on Oracle põhitoode? Mis aastal loodi Oracle firma (esialgu teise nimega)? Pluss miinus kolm aastat on OK. Andmebaasid loodi 1980 relative software? 8 Milleks kasutatakse CSS- i? Saab teha võrgulehekülgi Milleks kasutatakse Javascripti? 9 On antud järgmine programm: foo(0) = 1 foo(1) = 1 foo(x) = foo(x­1)+foo(x­2) map(f,[]) = [] map(f,[h|t]) = [f(h) | map(f,t)] Mis on avaldise map(foo,[4,2,1]) arvutamise tulemuseks? Mis tüüpi keeles on programm kirjutatud? 10 Greenspun toob ühe manageerimise artikli alguses välja

Infotehnoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun