kõrgendatud liikumisaktiivsust.1 Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse hüperaktiivsust 8.- 10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid.2 Käesoleva töö eesmärgiks on uurida hüpperaktiivsust ja sellega kaasnevat, sest hüpperaktiivsus on tänapäeval väga levinud. 1 ,,Hüpi lasteaias" Ave Nõmme lk. 6 Tartu 2005 2 Interneti otsingusüsteem, http://www.elf.ee/463 20. 02. 2010 3 AKTIIVSUS JA TÄHELEPANU HÄIRED Aktiivsus- ja tähelepanuhäireid on meditsiinitermin. Tavakeeles kasutatakse hüperaktiivsust. Aktiivsus ja tähelepanuhäire (ADHD) on kõige sagedasem esinev häire, milles suurema riskirühma moodustavad enamusjaolt 6-9 aastased poisslapsed. Poiste ja tüdrukute suhe on kolm ühele,
teisedki lapsed, aga nad vajavad eritähelepanu, teadmisi ja oskusi, et laps areneks eakohaselt ning õnnelikult. Kodu ja lasteasutuste koostöö alushariduses lähtub lapsest ja on suunatud tema kasvukeskkonna kujundamisele. Hüperaktiivne laps vajab tunnustust, oluliste inimeste lähedust, mõistmist ning palju armastust ja tähelepanu. On oluline, et nii õpetajad kui ka lapsevanemad tunnustaksid üksteise pingutusi ja on üksteisele alati olemas. Kasutatud kirjandus: 1. Nõmme, A. (2005) Hüpi lasteaias. Soovitusi toimetulekuks hüperaktiivse lapsega. AS Atlex 2005 2. Susi, A., Roomeld, M., Haldre, L., Metsis, L.,Kõrgesaar, R.,(2003). Hüperaktiivne laps. Abiks lastevanematele ja pedagoogidele. Tartu Ülikooli Kirjastus 3. Leino, M. (2009) Kui koolis on halb. AS Ajakirjade Kirjastus 4. Nõmme, A. (2009) Iga laps tuleb oma õnnega. AS Altex 5. Jegorova, I., Veisson, M
Samuti on need lapsed kättemaksuhimulised ning neist võivad välja kasvada vargad, kurjategijad, tulistajad jne. (Nõmme, 2009) 6 3. ELU HÜPERAKTIIVSE LAPSEGA Kuna hüperaktviise lapsega elamine toob kaasa erikohtlemist ning kasvatamist vajab ka haige laps erimenüüd. Kohv ja must tee ei tohiks üldse hüperaktviise lapse menüüs olla, need on ohtlikud lapse südamele. Silmade ees ahvatlevad krõpsud, pitsad, kommid on hüpi jaoks ahvatlus. Rafineeritud suhkur koos tärklisega (kondiitritooted) on hüperaktiivsele lapsele samuti ohtlikud kuid samas neid valkudega süües ei tee need lapsele mingit kahju. Paljud ained võivad haigetele lastele tekitada allergiat ja seetõttu tuleb ettevaatlik olla nt lehmapiima, tomati, tsitruseliste ja eksootiliste puuviljadega nagu mango, kiivi, ananass jne. (Nõmme, 2009) Samuti kaasnevad hüperaktiivse lapsega mitmed probleemid. Teises peatükis loeteludes tuli
KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT ERI- JA SOTSIAALPEDAGOOGIKA OSAKOND KÄITUMISHÄIRED Referaat Juhendaja: Ene Varik 2008 SISUKORD. 1.KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. 2.MIS ISELOOMUSTAB EMOTSIONAALSE JA KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LAPSI. 3.HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED. 4.KASVATUS KOLLEKTIIVIS. 5.KOOSTÖÖ. 6. KASUTATUD KIRJANDUS. 2 1. KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. Käitumine on kaasa sündinud või elu vältel omandatud toimimisviis, mis soodustab elusolendi kohanemist muutuvais oludes ja liigi säilimist. Inimese käitumine ei ole ainult keskkonnaga kohanemine nagu loomade käitumine. Inimene suudab keskkonda teadlikult ja sihikindlalt mõjutada, endaga kohandada. Inimese käitumist suunavad kasvatus ja õpetamine. Inimene allutab oma tegevuse ühiskonnas kehtivaile reegleile ja põhimõtteile. Käitumises avalduvad iseloomujooned ja temperamendi iseärasused, suurel märal mõjut...
Vanematele tundub sageli, et laps on meelega sõnakuulmatu või käitub sellepärast, et neid endast välja viia. Vihane, nördinud või abitust tundev inimene ei tee aga alati kõige õigemaid otsuseid. (Roomeldi jt 2003:37). Tähtis on alati rahu säilitada ja püüda jääda neutraalseks. Aga kui vanema iseloomujooontes ei ole kannatlikkust ning hüperaktiivset last on tal väga raske taluda. Eriti kui vanemad on tööpäeva lõpus väsinud ja pahurad, aga nende väike hüpi on ikka energiline ja teeb kõike mis talle pähe tuleb. Selliste hetkedega võib olla väga raske toime tulla. Vahel võib aidata mõte, et laps ``lihtsalt on selline``. Ta käitumine pole tingitud soovist halba teha või vanemaid ja teisi pereliikmeid kiusata. Taoline mõtteviis võimaldab tekkinud olukorrast distantseeruda ja laseb asju neutraalsema pilguga vaadelda. Lohutav võib olla mõte, et mitte ainult hüperaktiivsete laste, vaid ka kõigil teistel lastevanematel on
ALLIKAD Cooper, P., Ideus, K. (1997). Attention deficit/hyperactivity disorder. A practical Guide for Teachers. London: David Fulton Publishers. Krull, E. (2001). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. (2.,parand.tr.). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Mis on koolilapsel muret? (1997). Toim. Mehilane, L. Taru: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Neuhaus, G. (2001). Hüperaktiivne laps. Tallinn: Kunst. Nõmme, A. (2005). Hüpi lasteaias. Soovitusi toimetulekuks hüperaktiivse lapsega. Tartu: Atlox. Rander, M. (1999). Hüperaktiivse lapse pedagoogiline iseloomustus. Haigestumist ja tervenemist soodustavad psühhosotsiaalsed tegurid. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Roomeldi, M., Haldre, L., Susi, A., Metsis, L., Kõrgesaar, R. (2003). Hüperaktiivne laps. Abiks lapsevanematele ja pedagoogidele. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Sousa, D. A. (2001). How the special needs brain learns
Eelkõige peaksid vanemad õppima lapse positiivseid külgi tähele panema. Samuti tuleb kindlustada vanemate seljatagust, et nad hoiaksid oma lapse poole ja saaksid tänapäeva tihti sallimatus maailmas nende eest välja astuda. Ka hüperaktiivsetel lastel on õigus õnnelikule lapsepõlvele. 17 Kasutatud kirjandus Leino.M. 2009. ,,Probleemsed" poisid või ,,vale" temperment? Lina.M. 2007. Minu armas hüpi. Viljandi Neuhaus.C. 2001. Hüperaktiivne laps. Kirjastus ,,Kunst" Sinkkonen.J. 2007. Kasvamine poisina. Kirjastus Varrak. Tallinn Neist internetiallikad 18 http://tnk.tartu.ee/0huperkineetilised.html http://www.elf.ee/680 http://www.ath.ee/est/info 19
J. Human Development 7. Dainow, S. (1997) Elu võimalikkusest koos teismelisega. 8. Gopnik (2003) Kuidas beebid mõtlevad? 9. Gurian (2004) Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt. 10. Lapse areng. 2005 11. Leppik, P. (2000) Lapse arendamise ja õpetamise probleeme koolis, A osa 12. Leppik, P. (2004) Lapse ja tema mõtlemise arendamine 13. Mangs Psühhoanalüütiline arengukäsitlus 14. Miller, P.H. 1983 15. Nõmme (2005) Hüpi lasteaias. 16. Ojala (2005) Mõista mind, teismelist. 17. Paloheimo (2002) Lapsepõlve mõjud. 18. Papalia Development psychology 19. Rogers jt. (2005) Kuidas aidata uimastiprobleemidega last 20. Roomeld jt.(2003) Hüperkineetiline laps. 21. Russell & Russell, 1952 22. Ruth Elamankaaren psykologia 23. Salo, O.Crescendo – hitaasti kasvaen 24. Sinkkonen (2002) Koos isaga
annaabi.ee 
