maailmas ei ole, see on üks kallis kuldsõrmus. PÕRGUNEITSI: ( meelitavalt ) Aga et meie armastusesidemel igavene kestus oleks, pead sa mulle sõrmuse vastu kolm verepiiska andma. PEETER: (uudishimulikult ) Aga mis lugu selle sõrmusega siis on? PÕRGUNEITSI: ( teeb kavala näo ja ütleb pool sosistades ) Ühelgi elaval inimesel ega loomal ei ole veel tänaseni selle saladusliku sõrmuse väge tunda saanud, sest et keegi neid salamärke pole osanud seletada. PEETER: ( huvitatult) Tahaks väga teada millised selle sõrmuse võimed on? PÕRGUNEITSI: ( uhkelt ) Siiski on mul võimalik selle pooliku tundmisega palju imeasju teha, mida ükski teine ei suuda teha. PEETER: ( õhinaga, hämmeldunult, väga uudishimulik ) No äkki räägid veel lähemalt, kui võid. PÕRGUNEITSI: ( rõõmuga) Sulle mu Peetrike ikka võin. Ma võin selle sõrmuse kandmisega lennata kui lind, omada jõudu sama palju et lõhkuda kasvõi kaljud, samas ei tee mulle ükski
Õues sajab lund.On jõulueelne aeg.Kõik tormavad kuhugi teadmata suunas suured kingikotid käes.Kellegil pole aega tagasi vaadata ja hetkeks peatuda. Imetleda seda lumehärma mattunud maailma. Selles saginate virr-varris kohtuvad äkitselt Laura ja Andres.Nad on ammused tuttavad,kes pole teineteist näinud alates keskkoolist saati. Ootamatult teeb Andres ettepaneku koos kohvi jooma minna.Nad jõuavad sõõriku kohvikusse,tellivad kakaod ja võtavad istet. Andres huvitatult: ”Millega sa tegelenud oled? Oled justkui ära kadunud,mitte mingisugust infot pole sust kuulnud.” Laura: “Ah,mis siin ikka rääkida.Olin vahepeal välismaal,reisisin häälega mööda Euroopat. Tahtisn lihtsalt sellest maailmast puhata ning elu nautida.” Andres: “Kuidas oli häälega reisida? Kas hirmu polnud pervertide ees?” Laura: ”Äge,eks väike hirm oli aga õnneks läks hästi ja peale selle oli mul ka pipragaas kaasas
viiulit, tegema kompositsiooniülesandeid. Mozarti varajastest õpiaastatest on ka levinud legende. Üks nendest on järgmine. Kord tulnud Leopold Mozart koos sõpradega koju ja leidnud poja agaralt midagi noodipaberile sirgeldamas. Isa küsimusele, millega ta tegeleb, vastanud Mozart, et kirjutab klaverikontserti. Kui siis isa noodilehte vaadanud ja seal esialgu vaid määrdunud tindilaike silmanud, tahtnud ta seda ära visata, kuid mõne hetke pärast jäänud huvitatult vaatama - tindilaikude vahelt paistnud andekas, kaunis muusika. Ainult tehniliselt leidis isa selle pisut raske olevat. Aga Mozart oskas seda mängida, kuigi keegi alguses ei uskunud... Nagu öeldud, valdas kuueaastaselt Mozart juba hästi viiulit ja klaverit ja teda võis juba võrrelda mõne täiskasvanud pillimehega. Silmapaistvalt andekas oli ka Mozarti õde Maria Anna, keda hellitavalt kutsuti - Nannerl. 1763. aastal alustas Mozartite perekond kontsertreise Euroopas
tegi kompositsiooniülesandeid. Mozarti varajastest õpiaastatest on ka levinud legende. Üks nendest on järgmine. Kord tulnud Leopold Mozart koos sõpradega koju ja leidnud poja agaralt midagi noodipaberile sirgeldamas. Isa küsimusele, millega ta tegeleb, vastanud Mozart, et kirjutab klaverikontserti. Kui siis isa noodilehte vaadanud ja seal esialgu vaid määrdunud tindilaike silmanud, tahtnud ta seda ära visata, kuid mõne hetke pärast jäänud huvitatult vaatama - tindilaikude vahelt paistnud andekas, kaunis muusika. Ainult tehniliselt leidis isa selle pisut raske olevat. Aga Mozart oskas seda mängida, kuigi keegi alguses ei uskunud. Kuueaastaselt valdas Mozart juba hästi viiulit ja klaverit ning teda võis juba võrrelda mõne täiskasvanud pillimehega. Lisaks on Mozarti helitööd kõige varasemad, mis üldse on säilinud. Mozarti suured muusikaanded ilmnesid tavatult vara. Juba 6 aastaselt esines ta
Õrnõhuke piir Paljud sõbrad rõhutavad, et neid ühendavad vennalikud, peaaegu et perekondlikud sidemed. Nad räägivad sellest, et nende vahel pole mingit tõmmet. Ja ometi on elus kõik tunduvalt mitmetähenduslikum. Nii tekib sõpradest mehe ja naise vahele omamoodi ahvatluse mäng. See rikastab sõprust ja lisab sellele ka sarmi. Eks meile kõigile ole ju vaja, et mitte üksnes armsamad ei vaataks meid huvitatult. Meil on tarvis hoida oma mehelikkust/naiselikkust ja seda mitte üksnes seksi abil. Sõpruses leidub koht flirdi jaoks, ometi on selles olemas teatav sõnadeta või sõnaline kokkulepe piiride kohta. Ja nendest üle ei astuta. Galantsus ei tähenda veel kutset kehalisele kontaktile. Ometi tõstab see teise inimese enesehinnangut, tema enesekindlust ning meeleolu. Mehelikkus ja naiselikkus ei ole teineteist välistavad omadused, need on erinevates proportsioonides ühendatud meis kõigis
alates. Ta läks sageli klavessiini juurde, vajutas ja kuulas kaua, otsides tähelepanelikult tekkinud heliga komponeerivat heli. Kord tulnud Leopold Mozart koos sõpradega koju ja leidnud poja agaralt midagi noodipaberile sirgeldamas. Isa küsimusele, millega ta tegeleb, vastanud Mozart, et kirjutab klaverikontserti. Kui siis isa noodilehte vaadanud ja seal esialgu vaid määrdunud tindilaike silmanud, tahtnud ta seda ära visata, kuid mõne hetke pärast jäänud huvitatult vaatama - tindilaikude vahelt paistnud andekas, kaunis muusika. Ainult tehniliselt leidis isa selle pisut raske olevat. Aga Mozart oskas seda mängida, kuigi keegi alguses ei uskunud. Märganud poisi erakordset musikaalsust, hakkas isa neljandast eluaastast alates talle vastavat õpetust andma, ja väike Wolfgang tegi lausa uskumatuid edusamme. Nelja- aastasel Wolfgangil kulus üksnes pool tundi selleks, et õppida ära menuett ja seda siis lausa võluvalt
kaelad õieli, ninaseljad tõmbusid teravaks, suud kipitasid ja kuivasid, üle saali oleks nagu levinud kerge tuuleõhk, mahe, kuid rasket ähvardust täis. Armsas lapsukeses virgus äkki erutav naine, ärkas tema soole omane pöörane kihk, sündisid veel määratlemata ihad. Nana naeratas endiselt, aga nüüd oli see juba meesteõgija naeratus." Nana oli täielikult teadlik oma ilust. Ta keha pakkus talle huvi. Sageli leidis ta end peegli eest omaense peegelpilti imetlemas ja huvitatult uurimas. Ta süvenes enda ilusse niivõrd armunult, et ei pannud sageli tähele, kui keegi tuppa astus. Ta teadis väga hästi, kuidas oma ilu müüa. Selles väljenduski tema pahelisus. Ta oli veendunud, et tal pruugib vaid käsi kokku lüüa, et ujuda rahas. Muffati näitel nägi ta, et ükski mees ei suuda temast täielikult loobuda. Ka nurka vistud krahv tuli alati tema juurde tagasi. Ta kasutas oma välimust tihti ära. Krahvi puhul toimis see eriti hästi
vaid millegi üle ajalehes. Tabades B pilgu, mõistab A, et tõmbas oma naeruga (kuid mitte millegi muuga) tahtmatult B tähelepanu endale (II vastastikkuse peegeldamise faas). Edasi A soovimata, et keegi kõrvaline tungiks tema omaette olemisse, kustutab naeratuse näolt ning suunab rõhutatult pilgu taas ajalehele see peab tähendama: minu naer ei olnud teile määratud. Oletame, et B ignoreerib neid märke ning jätkab huvitatult A poole vaatamist; A kontrollides situatsiooni ei lähe kaasa sõnatu kutsega dialoogile (III vastastikkuse informeerimise faas seisneb selles, et A informeeris tundmatut oma soovimatusest vestelda). Järgnevalt A ja B "unustavad" uuesti teineteise (IV vastastikkuse väljalülitamise faas). Oletame, et B ei jäänud uskuma A tegelikku kinnisust. B naaseb vastastikkuse informeerimise faasist eelnevasse faasi ning võtab partneri täiendava peegelduse oma teadvuses omaks
" Ei, seda polnud Indrek veel mitte kuulnud. ,,Noh, siis kuuled seda minu käest esimest korda," ütles Tigapuu. ,,Minule seletas Timusk, sest temal on need asjad selged kui vesi. Nii et sõbra poolest olgu ka sinul teada: piibel on vale ja võlts ja kui õpetaja teda kangesti õpib, siis ei usu ta varsti enam mitte kui midagi. Tõtt ka enam ei usu, sest tema arvab, et tõtt ei olegi enam olemas, kui piibel ei ole tõsi." ,,Kuis ta siis õpetajaks hakkab, kui ta ei usu?" küsis Indrek huvitatult, sest olgugi et Tigapuu seletused tundusid talle ennem haigest peast tõusnud sonimistena kui tõena, ometi tahtis ta seda küsida. ,,Hakkab muidu niisama, hakkab ilma usuta, kui aga hea suuvärk. Usu või ära usu, peaasi et oskad enese ilusasti välja rääkida. See on elus kõige tähtsam, seda pead sa teadma. Sellepärast õpitaksegi jutlust ütlema -- et oskaks ennast välja rääkida, nagu mina täna vanale. Lasin kui piiblist
Tomi paras hetk oli saabunud. Ta ütles: «Huck ei vaja seda. Huck on rikas!» Ainult koosviibijate kõvasti ohjeldatud viisakus hoidis tagasi kohase ja Heakskiitva naeru selle lõbusa nalja üle. Kuicl vaikus oli veidi piinlik. Tom katkestas selle. «Huckil on raha. Võib-olla te ei usu seda, kuid tal on palju raha. Oh, ärge muiake, ma võin teile näidata. Oodake üks hetk.» Tom jooksis uksest välja. Koosviibijad vaatasid arusaamatult ning huvitatult üksteisele ja siis küsivalt Huckile, kuid selle keelepaelad olid seotud. «Sid, mis Tomiga lahti on?» küsis tädi Polly. «Ta . . . noh, sellest poisist ei saa kunagi aru. Ma ei . . .» Tom astus sisse, vaarudes oma kottide raskuse all, ja tädi Pollyl jäigi lause lõpetamata. Tom puistes kollaste müntide hulga lauale ja ütles: «Noh, mis ma ütlesin teile? Pool sellest on Hucki ja pool minu!» See vaatepilt tegi kogu seltskonna hingetuks. Kõik vahtisid, keegi ei saanud esimesel hetkel
annaabi.ee 
