Modernse kirjanduse eripära võrreldes varasemaga Modernistliku kirjandusteose maailm Modernlistlikes teostes kujutatud keskkond ja tegelased mõjuvad sageli kummastavalt. Subjektiivne aja- ja ruumitaju on üks modernistlike kirjanike keskseid huviobjekte. Modernlistlikud tegelased võivad mõjuda samuti nihestatult ja segadusse ajavalt. Modernistid huvitusid üha vähem sündmustest nende traditsioonilises tähenduses. Modernistlikus jutustavas proosas pöörati tähelepanu vaatepunkti ning jutustajapositsiooni kominatsioonide mitmekesistamisele. Eelkõige eksperimenteerisid kirjanikud piiratud vaatepunktiga. Modernistliku kirjandusteose maailm Modernistliku kirjanduse eksperimendid jutustamis tehnikaga muutusid lugeja suhet jutustava tekstiga
liikumine, vaid püüdis muuta kooli kasvatus-praktikat koolisüsteemi sees, kohandades õpilast ühiskonnaga. Rothenberg (1989) määratleb Ameerika avatud õpetuse eesmarke, kirjutades, et õpilased peavad koolis "omandama põhioskused, mida keeruline tehnoloogiline ühiskond eeldab. Algkoolis tahendab see lugemise, kirjutamise ja arvutamise õppimist. Rothenberg jätkab, et avatud kasvatuse üheks eesmargiks on panna õpilased lisaks iseseisvalt õppima ja õpetada neile, kuidas huviobjekte leida ja käsitleda. Keskseks lähtekohaks avatud kasvatuse filosoofias on Rothenbergi järgi kasvatuse lapsekesksus. Kool peab arvestama õpilaste intellektuaalse, emotsionaalse ja füüsilise arengu rütmiga. See tähendab, et kuigi laste arengus võib tähendada üldisi üksteisele järgnevaid etappe, areneb iga indiviid oma kiirusega ja on ainulaadne isiksus. Jäik õppekava ja standardne õpetus ei jõua kõigi ega isegi mitte enamiku õpilaste vajadusteni. Kooli kasvatuslik
Rühmas on palju lapsi, aga iga laps vajab erinevat lähenemist. Peab õpetaja olema teadlik iga lapse kasvamise ja arungu eesmärkidest. Peab õpetaja valdama õppimise sisualasid ja teadma, kuidas iga valdkonna teadmisstruktuurid loogiliselt arenevad, laienevad ja süvenevad ning milliseid õpivõimalusi neist lapsele tekib. Kui on võimalik, siis tuleb rohkem teha integratsioon erinevates ainetes. Peab õpetaja tundma lapse huviobjekte ja igapäevast kasvukeskkonda, et seostada eelõpetise eesmärke lapse eluga. Tunnetuslik e kognitiivne areng Sveitsi psühholoog, Jean Piaget, kes uuris peamiselt lapsi ja tegi kognitiivse arengu teooriat. Psühholoogi järgi on iga lapse arengus neli etappi: sensomotoornse intellekti periood (0-2 eluaasta), operatsioonieelse mõtlemise periood (2-7 eluaasta), konkreetse mõtlemise periood (7-11 eluaasta) ja abstraktse ehk fotmaloogilise mõtlemise periood ( alates 12. eluaastast).
Vaatamisväärsused 5.1 Sõru sadam Sõru sadam on ühenduslüli Eesti kahe kõige suurema saare - Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Laevu mahub sadama sisekai äärde kuni 35, vastu saab võtta laevu pikkusega kuni 40 m ja süvisega kuni 3m. Suveperioodil töötavad sadamakõrts ja majutus ning paadikuuris toimuvad kontserdid, lähedal on ka 1939.aastal valminud puust kolmemastiline purjelaev Alar. Sõru Merekeskuses koondab endasse mitmeid erinevaid merendusega soetud huviobjekte: vanade purjelaevade restaureerimise hall, merekultuuri muuseumi ja ka sadamahoone. Muuseumihoones asub kohaliku merekultuuri püsiekspositsioon, erinevad näitused ja ruumid seminaride ja konverentside korraldamiseks. 5.2 Emmaste kirik Pühale Immanuelile pühendatud luteri kirik on tehtud kivist ja seda hakati ehitama 1866.a Kirikut vajati, sest Emmaste mõisa lähedal asub puukabel
10. Ameerika koolide avatud kasvatus Inglise lapsekesksetest koolidest huvitatud õpetajad tegid Inglisemaale õppereise. Uurimused, millest mõjukamateks võib pidada Silbermani, Featherstone´i ja Weberi teosed. Ameerika avatud koolides püüeldakse omanäolise pedagoogika poole. Rõhutades traditsiooniliste vahendainete vajalikust, erines avatud kasvatus selgelt vaba kooli liikumisest. Üheks eesmärgiks on panna õpilased lisaks iseseisvalt õppima ja õpetada neile, kuidas huviobjekte leida ja käsitleda. Kool peab arvestama õpilaste intellektuaalse, emotsionaalse ja füüsilise arengu rütmiga. Teos toob ka välja viis tunnust mille kaudu tema arvates avaneb avatud õpetusega klassis töötamise põhimudel. Tihti Inglise koolidirektorid ka õpetavad, mitte ei tegele ainult juhtimisülesannetega. Teoreetiliselt traditsioonidele toetudes on Inglise mitteformaalsetes koolides lapsekeskset pedagoogikat suudetud jätkuvalt arendada. 11
on kool selle tagajärjel omalt poolt loomas rahvust, kes tahab elada täisväärtuslikku ja huvitavat elu. Sellise rahvuse liikmed on huvitatud ka kaasinimeste heaolust ega ole ainuüksi materiaalsete väärtustega juhitavad." 70ndatel aastatel pandi Ameerikas alus lapsekeskse koolipraktika suunale, mida on nimetatud ka avatud kasvatuseks. Eesmärgiks oli panna lapsed iseseisvalt õppima ja õpetada neile, kuidas huviobjekte leida ja käsitleda. Õpilased pidid koolis õppima kuidas teiste inimestega suhelda ja kuidas teistega koos tööd teha. Kuid selline meetod ei õigustanud ennast, kuna seda peeti ülilapsekeskseks. Ja ka õpetamine avatud kooli klassis nõudis õpetajalt liiga palju. On olnud veel muidki lapsekeskseid kasvatusmeetodeid, näiteks Margaret Thatcheri aegne Inglismaal. Või Reagani või Bushi ja ka Clintoni uus hariduspoliitika, mis 1994a. märtsis allakirjutatud sai
tähelepanu saanud!!). Räägitakse üha rohkem, et see on sünnipärane ja seda ei tohiks üledoseerida, pole vaja osta kalleid mänguasju jpm, mängu ei osata seletada, see on ,,kaasasündinud", kui laps peab mängima, siis las ta teeb seda, pole vaja torkima minna, kuna me rikume selle sünnipärase huvi ära) ja selle olulisus. Ta rõhutas, et uurimus peab olema korratav jne (uurimuste tähtsus). A. Binet (1857-1911) tegeles väikelaste mõtlemise eksperimentaalse uurimisega. Tema üks huviobjekte oli vaaimne puudulikkus. St ta suhtus väga kriitiliselt vaimse puudulikkuse diagnoosidesse, mida Pariisis arstid panid. Üks diagnoosis vaimse mahajäämise, teine eitas seda suur segadus. Seetõttu tekkis olukord, kus Binet leidis vajaduse luua intelligentsustesti. 1905.a avaldas Binet ja Simoni skaala. Esiteks töötas välja testid, mis põhinesid vastava vanusegrupi sooritusnormidele. See viis ta edasi
Tema peamine väide seisnes selles, et ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid on erinevate võimete ilmnemiseks eriti olulise tähtsusega. Tema huvid: motoorika ja taju areng. Seda ta pidas normaalsete tingimuste juures möödapääsmatuks ja automaatseks. Innovatsioonid metodoloogias aitasid areneda uurimistöödel. A. Binet (1857-1911) Tegeles väikelaste mõtlemise eksperimentaalse uurimisega. Tema üks huviobjekte oli vaimne puudulikkus. St ta suhtus väga kriitiliselt vaimse puudulikkuse diagnoosidesse, mida Pariisis arstid panid. Üks diagnoosis vaimse mahajäämise, teine eitas seda suur segadus. Seetõttu tekkis olukord, kus Binet leidis vajaduse luua intelligentsustesti. 1905.a avaldas Binet ja Simoni skaala. Esiteks töötas välja testid, mis põhinesid vastava vanusegrupi sooritusnormidele. See viis ta edasi
annaabi.ee 
