14% 14% fotograafia 7% jalgpall 7% ei tegele 7% rattasõit 7% tantsimine 7% nüüdiskunst 7% 29% laulmine 27% kergejõustik 14% jalgpall 27% jõusaal 3.Kas teie huvialategevus soodustab või takistab teie õppetööd? 7.klass 12.klass 23% Takistab Soodustab 50% 50% 77% 3.1.Kui huvialad soodustavad õppeedukust, siis miks? ● Aitab mälu treenida. ● Annab energiat õppimiseks. 3.2.Kui huvialad ei soodusta õppeedukust, siis miks? ● Vabaajategevus võtab liiga palju aega. ● Koolitööd on palju. ●
kohustuseks kool, vanematel lisandub sellele töö. Ka kodus õppimisele kuluvat aega ei pea noored vabaks ajaks. Nooremad, 12-13 aastased, peavad ka huvialategevusi sageli kohustusteks ja seetõttu ei ole nende jaoks trennides ja erinevates ringides veedetud aeg vaba aeg. Siinkohal tehakse vahet huvialaringi kui kohustuse ja kui meeldiva tegevuse vahel ning viimasel juhul hinnatakse huvialale kulunud aega vahel ka vabaks ajaks. Üheks põhjuseks siinkohal võib olla asjaolu, et huvialategevus nii noorte puhul on sageli vanemate poolt organiseeritud ja suunatud ning teiselt poolt ka asjaolu, et kuni 12-13-aastaste jaoks on huvialaringid ja trennid tihti kooli poolt pakutud ja kooli ruumides toimuvad. Kui noorematele on trennid jms pigem kohustus, siis vanemas vanuserühmas (17-26 aastat) peetakse vabaks ajaks siiski kõike seda, mis jääb üle tasemeõppimisest või tööst. Õhtune täiendõpe ja igasugune huvialategevus on vanemate noorte hinnangul eelkõige vaba aja tegevused.
sellest teadma? ATH on aktiivsus ja tähelepanuhäire, levinum nimetus on hüperaktiivsus. Kasutatakse veel termineid üliaktiivsus või hüperkineetilisus. Inglise keeles on lühend ADHD. See on psüühikahäire, mis esineb lapse ja noorukieas ning põhjustab lapse erinevates tegevusvaldkondades toimetulekuraskusi (õppimine, suhltemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus). Tunnuseks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Poisse on 210 korda hüperaktiivsete seas rohkem, kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul, vaid vähestel need tunnusjooned taanduvad. Täiskasvanueas on sümptomid samausugused. Probleeme tähelepanu koondamisega, enesekontrolliga, töö organiseerimisega ja ülemäärase aktiivsusega.
Küsitluses on näha, et arvatakse, et maakohast pärit noored erinevad teistest käitumise poolest, aga ka välimuse. Kui küsisime mida tähendab nende jaoks vaba aeg, siis saime teada, et vabaks ajaks peavad noored seda aega, mis jääb kohustustest üle. Kõigile õppivatele noortele on esimeseks kohustuseks kool, vanematel lisandub sellele töö. Ka kodus õppimisele kuluvat aega ei pea noored vabaks ajaks. Üheks põhjuseks siinkohal võib olla asjaolu, et huvialategevus nii noorte puhul on sageli vanemate poolt organiseeritud ja suunatud ning teiselt poolt ka asjaolu, et kuni 13-15-aastaste jaoks on huvialaringid ja trennid tihti kooli poolt pakutud ja kooli ruumides toimuvad. KOKKUVÕTE Kui küsisime algul järgnevalt: Kas noortel pole mitte midagi muud teha, kui väljas ringi hulkuda ?, siis nüüd võime öelda uurimise lõpetamisel, et noortel ei ole nii palju vaba aega ning see omakorda tähendab, et kõikidel on mingisugune tegevus
tähelepanuhäiret (ATH). Eestis kasutatakse veel termineid üliaktiivsus ja hüperkineetilisus. Kõik nad kirjeldavad seisundit, mille puhul lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. ATH kuulub hüperkineetiliste häirete gruppi, mille põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. [3] Hüperaktiivsuse ja üliaktiivse lapse vahele ei tohiks kohe kindlasti tõmmata võrdusmärki, sest käitumisilmingud ei ole samasugused. Hüperaktiivsuse korral on peamiseks tunnuseks tähelepanematus ja vähene kontsentratsioonivõime- see tähendab, et lapsel puudub
Inglisekeelses kirjanduses võib kohata lühendeid ADHD (Attention Deficit Hyperactivity Disorder) ning ADD (Attention Deficit Disorder). Kõik nad kirjeldavad seisundit, mille puhul lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskusi lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. ATH kuulub hüperkineetiliste häirete gruppi, mille põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Keskmiselt 7-12% lastest on hüperaktiivsed (sh hüperaktiivsuse sümptomitega). Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10 korda rohkem kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul kuhugi - vaid väiksel osal hüperaktiivseks diagnoositud noorukitest on need tunnusjooned taandunud
16. Hüperaktiivsus ja õpetaja võimalused lapse toetamisel Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH). Seisund, mille puhul lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas. See põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. ATH kuulub hüperkineetiliste häirete gruppi, mille põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Kui lapsel on ülekaalus üliaktiivsus ja impulsiivsus, siis ta: - on rahutu, kärsitu, nihelev, püsimatu; - lahkub oma kohalt, ei suuda paigal püsida; - ei suuda vaikselt mängida, räägib ja lärmab pidevalt ja häälekalt ning ei suuda mängudes oodata oma korda;
järeldustest, mistõttu käitumine ei saagi sobilik olla. Probleemset käitumist võib põhjustada ka sotsiaalse kompetentsuse puudulikkus, mis koosneb sotsiaalse situatsiooni lugemisoskusest, situatsioonile sobivalt käitumisest. Hüperaktiivne häire on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Hüperaktiivse häirega lapsele on iseloomulik: nii kodus, koolis kui ka mängides on tal raskusi mingi tegevuse lõpuleviimisega ta hüppab ühelt tegevuselt teisele; ta ei näi kuulvat midagi, mida talle öeldakse, ei jälgi õpetajat, segab tundi; tegutseb mõtlematult, on äärmiselt aktiivne, jookseb või ronib pidevalt; isegi magades on väga rahutu; vajab pidevat ja otsest järelvalvet, tal on tõsiseid raskusi, et oodata oma järge mängus
seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas,mis põhjustab toimetulekuraskuseid : nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse hüperaktiivsust 8.- 10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid. See on neurobioloogiline häire, mille võib põhjustada geneetika, keskkond, sünnitraumad või
Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, mida nimetatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäireks (ATH). Veel kasutatakse nimetusi üliaktiivsus ja hüperkineetilisus. See on seisund, mille puhul lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. ATH kuulub hüperkineetiliste häirete gruppi, mille põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Üldised ATH tunnused ilmnevad enne kooli minekut st enne 7-ndat eluaastat, sümptomid esinevad erinevates olukordades, kui laps kasvab sümptomid muutuvad. Teismeeas võivad tähelepanu puudulikkuse sümptomid võimenduda ja hüperaktiivsuse sümptomid väheneda, võivad ägeneda kõik ATH sümptomid. Kui ATH on jäänud tähelepanuta,
tähelepanuhäire). Need nimed kirjeldavad seisundit, mille puhul lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumistele. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates 2 tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, üliaktiivsus ja impulsiivsus (hetkelise mõttesähvatuse ajel toimiv) [Eesti Lastefond, ,,Mis see on?", http://www.ath.ee/est/, 2003], pidev rääkimine, hoolimatus, puuduliku austusega ja vähese tagasihoidlikkusega. (Hüperaktiivsuse sündroom, http://inimene.ee/h/, 2013) Hüperaktiivsusega samaaegselt võivad lapsel/noorukil esineda ka käitumishäired
annaabi.ee 
