3. Talvel klmunud pinnast nimetatakse meil keltsaks. Mille poolest erineb igikelts keltsast? Igikelts on pidevalt klm aga kelts sulab. 4. Mrgi skeemile igesse kohta: pidevalt klmunud kiht ehk igikelts, suvel osaliselt lessulav kiht, klmumata pinnas. .palju madalaid jrvekesi suvel osaliselt lessulav kiht .raske kaevata .pinnas niiske ------------------------ .muld huke, huumusvaene, pidevalt klmunud kiht ehk igikelts turbane ja liigniiske ------------------------ klmumata pinnas ------------------------ 5.a) Leia riigid, mis jvad tundravndisse. Kanada, Soome, Norra, Venemaa, Kirde-Siberi- Rootsi b) Miks tundravnd on hrdalt asustatud? Talvel on vga klm ja mullad pole vga viljakad. 6
vee mõjul, mullas sügavamale. Muldade degeneratsioon, hävinemine- ohtlike jäätmete matmine mulda, vihmametsade lageraie. *Erosioon- kahjutab muldi enim.Selle toimel paigutuvad mullaosakesed mpinna kõrgematele osadelt madalamatele, mille tulem. kantakse mulla pindmisele, viljakad kihid, veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. *Tuuleerosioon e deflatsioon- toim kõrbe aladel.(s.a 250mm) Nendel aladel on taimkate hõre ja muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusvaene ning mpind tuultele avatud. Sellistes ting. hakkab tuul ära kandma peeneid mullaosakesi. *Muldade hapestumine- reak niisugust muutust, mille puhul pH langeb alla 5,6. Toimub kuna taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toit.elem. ning mullas tekkivad org.aine lagu. käigus org.happed.(hapemuld- alusmullaks toim. lubiväetisega) *Ehitusdegeratsioon- inimtegevuse tõttu (ehitamine, linnad, teed) mis laieneb põllumaadele. *Bioloogiline degeratsioon- avaldub org
Leedemullad Leedemullad on liivalõimisega metsamullad, mille pealmiseks kihiks on metsakõdu. Metsakõdu all huumushorisont kas puudub või tema tüsedus on alla 5 cm, kusjuures tüsedamate huumushorisontide korral on ta huumusvaene. Orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide all on leedemuldadel kas selgesti väljakujunenud leethorisont või esineb nõrku leetumise tunnuseid või nad on tugevasti happelised. Leethorisondi all on neil tavaliselt mitmekihiline raud- (või huumus) illuviaalne sisseuhtehorisont. Leedemullad on veereziimilt põuakartlikud või parasniisked. Gleistumistunnuste vähesel esinemisel profiili alumises osas on tegemist gleistumistunnustega leedemuldadega, rohkel esinemisel gleistunud
Väljauhtumine võib olla suurem kui akumulatsioon. A-El-Bt kamardumine-huumusakulatiivne protsess, mille käigus toimub huumuse ja orgaanilis-mineraalse komplekside tekkimine ja seostumine mulla mineraalse osaga. Tekib A horisont. Protsessi intensiivsust näitab A hor tüsedus ja huumuse hulk. Küllastunud bioloogiliselt aktiivses keskkonnas tekib pehmehuumuslik(mollic) huumushorisont, aga küllastumata väheaktiivses kk happeline (umbric) huumushorisont. Kuivades tingimustes huumusvaene (ochric) horisont. Huumushorisont tekib mulla mineraalse osa peale põuakartlikes, parasniisketes ja ajutiselt liigniisketes tingimustes. A on tumeda värvusega (must,vahel pruun). Savistumine- bioloogilise ja keemilise murenemise peente saaduste ja mineraliseerunud org aine laguproduktide ümberkristalliseerumine sekundaarseteks savimineraalideks ja nende kuhjumine. Protsessi käigus muld rikastub peene ja keskmise tolmu, ibe ning raua ja alumiiniumhüdroksiidide hüdraatidega
Nii saadakse WRB süsteemis kasutamiseks kõige täpsem ühik. WRB- süstemaatikas ei ole rangelt eristatud alajaotuste II ja III aste. Kasutusel on 121 madalama astme täiendsõna. Antud näites Fragi-Stagnic Albeluvisol, eesti muldade klassifikatsiooni järgi Hele kahkjas muld - L(P) (ilma Bafhorisondita, Olulisemad täiendsõnad Eesti muldade konverteerimisel WRB-sse oleks: Histic turvastunud (10...50 cm turvast või kuni 10 cm kõdu) Umbric toitainete- ja huumusvaene Eutric toitainete- ja huumusrikas Gleyic gleistunud Stagnic taandumistingimused ülekaalus Calcic kaltsiumirikas Albic valge või määrdunudvalge Anthric tugev inimmõju Mollic pehmehuumuslik (tume, kõrge huumusesisaldusega, neutraalse reaktsiooniga) Sceletic tugevasti kivine, vähe mullapeenest Salic sooldunudheleda Egl-horisondiga). Kui täiendsõnade kasutamise võimalused on ammendatud, saab mulla nimetust täpsustada muutuste faasi lisamisega
külmakahjustusi, nii nagu see juhtus ka 2003.a. talvel. Et ta on aga niivõrd hea regenereerumisvõimega, taastub hekk peatselt. Jugapuust sobib rajada ka kalmistuhekkisid, kuna ta suudab kasvada varjus tavaliselt aga ongi hauaplatsid varjatud põlispuude poolt. Teiselt poolt aga väldib turbe all kasvatamine ka võimalikke külmakahjustusi. Silmas peab pidama vaid maapinna sobivust (kalmistutel on pinnas sageli jugapuule liiga kuiv, huumusvaene või liiga kerge lõimisega). Mis puutub jugapuu kui hekitaimede kõrgesse hinnasse, siis võib prognoosida, et kui tõuseb nõudlus, kasvab ka pakkumine. Et jugapuude paljundamine on lihtne, võib eeldada, et nõudlus, pakkumine ja hind saavutavad peagi tasakaalu. 4. ISESEISEV TÖÖ ja ARVESTUS: 4.1. Õpi määrama käesolevas õppematerjalis käsitletud okaspuuliike ja sorte. 4.2. Omanda nende kohta teoreetilised teadmised; lisaks käesolevale materjalile kasuta E.
erosioon on mulla ära kandumine tuule või vee poolt Jaotus: normaalne ehk geoloogiline kiirendatud (kultuuristatud aladel) Eestis tähtsaim vee-erosioon, mis sõltub sademete hulgast, reljeefist ja taimkattest, muldade omadustest. Kõige kergemini on ära uhtav jäme tolmjas liivane materjal. erodeeritud karbonaatsed mullad kihisemine maapinnal - Ek erodeeritud leostunud 30-100 cm Eo erodeeritud leetunud Keskmiselt erodeeritud muldi on soovitatav kasutada rohumaadena. Huumusvaene ca ½ huumushorisondist ära uhutud. Tugevasti erodeeritud maadel on ½ - ¾ ära kantud. Soovitav metsastada. Deluviaal ehk peale uhtemullad D Paralleelselt erodeeritud muldadega: parasniisked ehk kamar deluviaalmullad D MKT: naadi gleistunud ehk ajutiselt liigniiskeddeluviaalmullad Dg MKT: sõnajala deluviaal-gleimullad DG MKT: lodu turvastunud deluviaalmullad Dt (D1) Kõik eelnevad jaotuvad: D´ - nõrgalt pealeuhutud 30-50 cm D´´ - keskmiselt peale uhutud 50-80 cm
erosioon on mulla ära kandumine tuule või vee poolt Jaotus: normaalne ehk geoloogiline kiirendatud (kultuuristatud aladel) Eestis tähtsaim vee-erosioon, mis sõltub sademete hulgast, reljeefist ja taimkattest, muldade omadustest. Kõige kergemini on ära uhtav jäme tolmjas liivane materjal. erodeeritud karbonaatsed mullad - kihisemine maapinnal - Ek erodeeritud leostunud - 30-100 cm Eo erodeeritud leetunud Keskmiselt erodeeritud muldi on soovitatav kasutada rohumaadena. Huumusvaene ca ½ huumushorisondist ära uhutud. Tugevasti erodeeritud maadel on ½ - ¾ ära kantud. Soovitav metsastada. Deluviaal ehk peale uhtemullad D Paralleelselt erodeeritud muldadega: parasniisked ehk kamar deluviaalmullad - D - MKT: naadi gleistunud ehk ajutiselt liigniiskeddeluviaalmullad - Dg MKT: sõnajala deluviaal-gleimullad - DG MKT: lodu turvastunud deluviaalmullad - Dt (D1) Kõik eelnevad jaotuvad: D´ - nõrgalt pealeuhutud - 30-50 cm D´´ - keskmiselt peale uhutud - 50-80 cm
4) väiksem sõltuvus ilmast 5) ei ole adratalla tihenemist kui pole adra survet, siis ei teki ka tihenemist 6) parem infiltratsioon 7) parem erosioonikaitse Künni asendamise puudused: 1) suurem herbitsiidide kasutamine 2) vegetatiivselt levivate umbrohtude oht 3) teatud kultuuride valik igale kultuurile ei saa seda teha 27 4) halvem mullastruktuur kui on huumusvaene muld 5) halvem soojenemine muld soojeneb aeglasemalt, muld küpseb bioloogiliselt hiljem Lahtised küsimused: 1) huumusseisund 2) toitainete juurdeviimine kui künniga keerame toitained kogu künnikihti, kui kobestamisel lähevad toitained vaid 5 6 cm kihti; toitainete kättesaamine taimedel halveneb 3) N-dünaamika muutumine kuna orgaanika koguneb vaid ühte kitsasse kihti, tekib probleem et orgaanika jaoks ei jätku lämmastikku
· Valitsevateks liivsavimullad Leede- ja leetunud liivsavimullad Leedemullad · Kujunenud toitainetevaestel, mimesuguse veereziimiga · Tavaliselt tüsedatel, tugevasti happelistel liivadel · Iseloomulik huumushorisondi puudumine ja metsakõduhorisondi olemasolu · Veereziim ulatub väga kuivast gleistununi · Tüüpilised metsamullad Leetunud liivmullad · Asuvad toitaineterikkamal lähtekivimil · Huumushorisont olemas, kuid huumusvaene · Kergelt haritavad, soojad, madala viljakusega · Metsadena viljakamad Näivleetunud ehk kahkjad saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad · Laialtlevinud Lõuna-Eesti põllumullad · Iseloomul kahekihiline lähtekivim: liivsavimoreen kaetud saviliivadega, kohati ka liivadega · Neutraalse lähedased mullad · Keskmise huumusesisalduse- ja varuga · Kahkjad mullad · Rahuldava viljakusega Leet-glei-liivmullad · Kestev liigniiskus
annaabi.ee 
