parameetrit mulla huumusesisalduse protsenti. Leedemuldade orgaanilise aine sisaldus hajub sügavuse suunas ja horisondi keskmist proovi on seetõttu raske võtta. Iseloomustamiseks oleks parem kasutada nii orgaanilise aine kui ka selle koosseisus oleva huumuse varusid, arvutatuna pinna- ja ajaühiku kohta. Erandi moodustab siinjuures sekundaarsete leedemuldade nn. reliktne huumushorisont, mille huumusesisalduse määramine annaks olulist teavet nimetatud mulla huumusseisundi kohta. Leedemuldade elustikus domineerivad lülijalgsed ning vihmausside tegevus praktiliselt puudub. Lagunemine on seenelise iseloomuga, mida näitab viltja fermentatiivse kõduhorisondi olemasolu. Leedemuldadel kujunenud metsavaris on kaltsiumi-, magneesiumi-, kaaliumi- ja lämmastikuvaene, kuid võib sisaldada rohkesti rauda, alumiiniumi ja räni. Leedemuldade lõimiseks on enamasti koresevaba liiv, kruusakas liiv või mõnel halval
anaeroobne lagunemine)aeroobne-tekivad kujundada,tuleb kaasa aidata loomulikule meeldi,on võimalik kasut üldise poorsuse taimedele kasulikud ühendid anaeroobne-tekivad arengule 3)vältida org aine tühipõlemist,muld ei määramiseks. 7)Wakt. mürgised ühendid 2)org aine tohiks seista pikalt taimkatteta. 4)muldade (aktiivveemahutavus)e.OVD(mm/10 cm kohta koostis:a)suhkrud,tärklised,proteiinid huumusseisundi parandamiseks kasvatada e.mahu %-des)Wakt.=(Wväli-Wnärb)*Dm b)toorproteiinid c)hemitselluloos d)tselluloos külvikorras liblikõielisterikast põldheina. (=mm/10 cm kohta)selle valemi järgi saab e)rasvad,vahad jne f)ligniinid 5)turvasmuldade kuivendusel arvestada,et algab arvutada veevaru kättesaamist mullas)Wakt.0- 3)lagunemiskeskkonna niiskus:kuiv-seeneline intensiivne orgaanilise aine lagunemine 75cm 1
maakondade mullastiku kaartistamise koondandmed. Analüüs hõlmab põllumajandusettevõtete haritavast maast 1,032 miljonit hektarit. Muldade hüdrofüüsikaliste omaduste ja kuivendusseisundi põhjal arvutati välja valdade haritava maa aktiivveemahutavus ja koostati veevarude kaart (Roostalu, 1978, Roostalu jt.,1980 ). Haritava maa boniteedi kaart on koostatud EV Maaameti andmetel. Väetistarbe ja muldade huumusseisundi hindamisel on lähtutud agrokeemiateenistuse poolt 1965 – 1986 aastatel tehtud uuringutest (Järvan jt.,1996). Uurimistöö tulemused Eesti haritaval maal on väheviljakaid koreselisi põuakartlikke muldi 16,9 tuhat hektarit ehk 1,64 %. Suurem on nende muldade osatähtsus Saaremaal (6%) ja Harjumaal (3,91 %) (joonis 1, tabel 1). Paepealseid ja analoogseid soostunud muldi on haritaval maal vabariigi
kaaliumväetis •Orienteeruvalt sisaldab virts: – Lämmastikku 0,2-0,3% –Fosforit 0,03-0,04% – Kaaliumi 0,3-0,4% • Kõik toiteelemendid on taimedele hästi omastatavad. Sõnniku jaotus kuivaine sisalduse alusel: • Tahesõnnik – saadakse allapanu kasutamisel, kuivainet >17% •Poolvedel sõnnik – ei ole lisatud allapanu ega vett, kuivainet 8-14% •Vedelsõnnik ehk läga – sõnnik on farmist eemaldatud vee abil, kuivainet <8% •Virts – ei täida sõnniku põhifunktsiooni – huumusseisundi parandamine. Tahesõnniku jaotus: • Vastavalt allapanu liigile turba-, põhu-, põhu-turba-, saepuru- jne.• Vastavalt loomaliigile veise-, sea-, hobuse- jne. • Sõltuvalt säilitusajast värske ehk käärimata sõnnik ja käärinud sõnnik. • Käärinud sõnnik jaotatakse: – käärinud – kuivaine kadu 30…60%. Kõdusõnnik – kuivaine kadu üle 60%. 36. Taheda sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine
sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia on jätkuks keemiale, taimefüsioloogiale ja mullateadusele. Inimene Loom Masin TAIM Agro- keemia MULD VÄETIS Kogu maailmas, kaasa arvatud Euroopas on teravalt üles kerkinud mullatalitlusvõime hoidmise vajadus. Põllumuldade degradeerumine: 1. taime toiteelementide sisalduse langus. 2. mulla huumusseisundi halvenemine (huumuse sisalduse langus). 3. umbrohtuvus. 4. huumuskatte lahjenemine (sügavkünd). 5. muldade liigtihenemine (rasked masinad). 6. muldade taashapestumine. 7. liigniiskus (kuivendussüsteemide amortiseerumine). 8. vajalike toiteelementide tasakaalustamatus. 9. mikroelementide puudus. AJALUGU - kuni 13saj. väetamise eelajalooline periood kogemuslik lähenemine (väljaheided põllule, alepõllundus põletati võsa). - 1471a. esimene teadaolev raamat agrokeemiast. - 1563a
väljaheidetest ja millele võib olla lisatud allapanu (vastavalt loomade pidamisviisile). Sõnniku jaotus kuivaine sisalduse alusel: · Tahesõnnik saadakse allapanu kasutamisel, kuivainet >17% · Poolvedel sõnnik ei oe lisatud allapanu ega vett, kuivainet 8-14% · Vedelsõnnik ehk läga sõnnik on farmist eemaldatud vee abil, kuivainet <8% · Virts ei täida sõnniku põhifunktsiooni huumusseisundi parandamine. 36. taheda sõnniku tootmine, säilitamine, kasutamine (ka. >17%) e. allapanu sõnnik. Jaotus erinevat moodi: *vastavalt allapanule (turba, saepuru, põhusõnnik, põhu turba) *vastavalt loomaliigile (veis, sea, linnu...). *vastavalt säilitusainetele ja säilitustingimustele: värske e. käärimata ja käärinud sõnnik - väheneb kuivaine mass. Jaguneb edasi: poolkäärinud (kadu ka. 20-30%), käärinud (kadu 30-60%) ja kõdu sõnnik(>60%).
põisadru) - haljasväetised (green manure) ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas. Orgaaniliste väetiste kasutamise eesmärgid: 1. huumusvarude taastootmine, mulla huumusseisundi paranemine, huumusvarude suurendamine; pikk protsess aastatega 0.2% kui sedagi 2. aktiviseeritakse mikrobioloogilist elu mullas 3. mulla rikastamise element, toiteelement Orgaaniliste väetiste ainulaadsed funktsioonid mullas ei ole asendatavad ühegi teise võttega (kui räägime mulla viljakuse hoidmisest või suurendamisest). Orgaaniliste väetiste tähtsus mullaviljakuse tõstmisel: a) Orgaanilise väetisega tagastame mulda saagiga eemaldatud toiteelemendid
üks põhitoodangutest, mis koosneb loomade tahedatest ja vedelatest väljaheidetest ja millele võib olla lisatud allapanu (vastavalt loomade pidamisviisile). Sõnniku jaotus kuivaine sisalduse alusel (Veeseadus 2019): • Sügavallapanusõnnik – kuivainet >25% • Tahesõnnik – 20,0 – 24,9% • Poolvedel sõnnik – kuivainet 8 – 19,9% • Vedelsõnnik ehk läga – kuivainet <7,9% • Virts – ei täida sõnniku põhifunktsiooni – huumusseisundi parandamine. Tahesõnniku jaotus: • Vastavalt allapanu liigile turba-, põhu-, põhu-turba-, saepuru- jne. • Vastavalt loomaliigile veise-, sea-, hobuse- jne. • Sõltuvalt säilitusajast värske ehk käärimata sõnnik ja käärinud sõnnik. • Käärinud sõnnik jaotatakse: – Poolkäärinud – kuivaine kadu 20…30%. – Käärinud – kuivaine kadu 30…60%. – Kõdusõnnik – kuivaine kadu üle 60%.
annaabi.ee 
