1. Mulla orgaanilise aine tähtsus. 2. Kuidas jaotatakse ja tähistatakse orgaanilise aine akumulatsoonihorisonte? 3. Mis on humifikatsioon, millest sõltub humifikatsiooni ja mineralitsooni vahekord mullas 4. Milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusevaru suurendamiseks? 5. Mida nim.mulla veereziimiks, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? 6. Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele keskmiselt omastatav vesi? 7. Mis on mulla aktiivveemahutavus , millise kihi kohta määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? 8. Mis on mullalahus, selle konsentratsiooni reguleerimise võimalus 9. Soodsaim temperatuurivahemik mullas biokeemiliste protsesside toimumiseks? 10
Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiiv selt dioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumine toimub kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse üheaegselt rabenemisega, kuid ta osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestumi organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt mullatekketegureid- sega. lähtekivim- pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on 1)Lähtekivim murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla tekkinud muld. korrosioon- kivimi pindade uuristamine ja krobeliseks füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisal muutumine keemilise murene mise käigus Murenemiskoorik on maismaa duse, soojenemis kiiruse ja toitaine terikkuse 2)Kliima sõltub murenemise pinnakiht, kus toimub murene mine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemil...
2.kuidas jaotatakse ja tähistatakse orgaanilise aine akumulatsioonihorisonte? toorhuumuslik horisont (A on huumushorisont), turbahorisont (T), kõduhorisont (o) 3.mis on humifikatsioon, millest sõltub humifikatsiooni ja mineralisatsiooni vahekord mullas? Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. 4.milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusevaru suurendamiseks?orgaanilise aine juurdeviimine mulda, liblikõieliste kultuuride kasvatamine, huumustekke optimaalsete tingimuste tagamine 5.mida nimetatakse mulla veereziimiks, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast. Eestis on iseloomulik läbiuhtumise tüüpi veereziim. Aastate keskmine sademete hulk 550-650 mm. Aurumine umbes 300 mm.põuakartlikud, parasniisked, liigniisked
2.kuidas jaotatakse ja tähistatakse orgaanilise aine akumulatsioonihorisonte? toorhuumuslik horisont (A on huumushorisont), turbahorisont (T), kõduhorisont (o) 3.mis on humifikatsioon, millest sõltub humifikatsiooni ja mineralisatsiooni vahekord mullas? Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. 4.milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusevaru suurendamiseks?orgaanilise aine juurdeviimine mulda, liblikõieliste kultuuride kasvatamine, huumustekke optimaalsete tingimuste tagamine 5.mida nimetatakse mulla veereziimiks, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast. Eestis on iseloomulik läbiuhtumise tüüpi veereziim. Aastate keskmine sademete hulk 550-650 mm. Aurumine umbes 300 mm.põuakartlikud, parasniisked, liigniisked
Vihmametsades on kõige kiirem mullaelustik, kõik mis maha kukub haaratakse kohe taimede poolt kasutusse. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. 21.Milliste omaduste poolest erinevad mullad üksteisest? Mullahorisont, koostis, happelisus, veereziim, paksus, iseloomulikud protsessid(mullaprofiil), viljakus, lõimis, huumusevaru. 22.Kuidas liigitatakse muldi lõimise järgi? Lõimise järgi: Liivmullad - füüsikalist savi 0%-10% Saviliiv 10%-20% Liivsavi 30%-50% Savi üle 50% 23.Milles seisneb muldade osa biosfääris? 1)Enamik taime- ja loomaliike elab maapinnal, taimejuured võivad küll ulatuda mitme meetri sügavusele.
Huumuse kvaliteeti iseloomustab suhe: C (humiinhapped)/C (fulvohapped). Huumus võib olla: (püsivuse järgi)-1.Keemiliselt püsiv huumus põllumuldade huumusest 40...50%, poolestusaeg 2000 aastat, väga püsiv osa huumusest. 2.Füüsikaliselt püsiv huumus põllumuldade huumusest 30...50%, poolestusaeg 50 aastat 3.Värske huumus põllumuldade huumusest 2...8%, poolestusaeg 1...2 aastat, otsene taimetoiteelementide ja mulla energia allikas. Mulla huumusevaru mõjutavad:Huumusesisaldus (H%), Huumushorisondi (A) tüsedus, Mulla lasuvustihedus (Dm, g/cm3) Mullaelustik - Biosfääris on muld olulisemaid komponente, ta on seotud elu (eriti taimede) arengu ja kasvuga. Enamikule rohelistele taimedele on muld toetuspinnaks kui ka osaliseks oleluskeskkonnaks kust toimub mineraaltoitumine mikroorganismide (seente ja bakterite kaasabil). Kogu mulla elusorganismide kogum mullaelustik e edafon:1.mulla makrofauna (hiired, mutid jne) 2
taim hakkab närbuma) maha org.aone koguneb huumushorisont. Org pooletusaeg 1-2 aastat,OTSENE (taimejuurte imamisjõud 15-16 aine koguneb põhiliselt TAIMETOITEELEMENTIDE JA MULLA atm)Wnärb=1,5*Wmh(võib kõikuda 1,3-1,7Wmh huumushorisonti,kõduhorisont võib puududa. ENERGIA ALLIKAS. Mulla huumusevaru piires) Kuumutamisel põleb-künnikihis tavaliselt õjutavad: a)huumussisalduse(H%) 3)Wmm(maksimaalnemolekulaarne)kogu seotud 2,3%...20% .Org aine satub mulda ka loomsetest b)huumushorisondi(A)tüsedus c)mulla ja osa liikumatut kapillaararvet.raskesti omastatav allikatest-org suremisel,ka väljaheited. Org aine lasuvustihedus(Dm,g/cm 3 ) Huumussisalduse vesi =Wmm-Wnärb (10-15 kg/cm3 on mullast
ha metsa, ilma et metsa hinda ei arvestataks. IV Looduslike rohumaade maksustamisel võetakse aluseks saagikus (ha) jaotatakse 4 klassi: I >1100 sü/ha - 3500 EEK/ha, IV <300 sü/ha - 1000 EEK/ha. V Muu maa (ehitused, aiandusühistud jne.) on määratud m2 baashinnad maakondade ja asulate kaupa (Tõrvandi 21 EEK/m2, Elva 15 EEK/ m2, Puhja 8 EEK/m2). Hinnatsoonid vastavalt kaugusele linnast (Tartust 16...25 km - 10 EEK/ m2, 4...9 km - 14 EEK/ m2. Muldade kasutamine ja kaitse Huumusesisaldus ja huumusevaru Huumusesisaldus väheneb mustkesa ja rühvelkultuuride all ca 2 t/ha. Teravilja kasvatamisel 1 t/ha, 1-a heina all 0,7 t/ha. Huumusesisaldust suurendavad - libl. + kõrreliste segu 1,5 t/ha, kõrrelised 1 t/ha. 0,1 % huumusesisalduse (3 t/ha) tõstmiseks vaja Lk muldadel 100...130 t, K muldadel 80... 90 t/ha sõnnikut Muldade väljakurnamine - vaesunud mullad. Igal aastal kaotab planeet Maa ca 70000km2 haritavat maad, viimase 50 aastaga kaotatud üle 10% viljakandvast maast
Kõrge põhjavee taseme ning veega küllastunud aladel kujuneb välja turba- ja gleihorisont. Turbahorisont (T-horisont) tekib soodes lagunemata ja erinevates lagunemisastmes taimejäänuste lagunemisel. Gleihorisont (G-horisont) on veega küllastunud aladel ja hapnikuvaeguses (oksüdatsiooni- ja tulemusena) tekkinud sinakas-või rohekashall (liivade puhul ka valkjashall) horisont. Muld on inimese jaoks väga oluline loodusvara ja selle intensiivsel kasutamisel võivad mullaomadused (huumusevaru, veereziim) oluliselt muutuda. Inimese seisukohalt on oluline mulla võime varustada taimi vajalike toitainete ning vee ja hapnikuga. Viljakoristusega kantakse põllult ära suur hulk toitaineid. Mulla taastumine võtab aega sadu aastaid. Muldakate on suur rikkus, mida on vaja kaitsta ja säästlikult majandada. Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nimetatakse mulla degradatsiooniks ning see jaotub 4-jaks: a) erosioon b) deflatsioon c) füüsikaline degradatsioon
Huumusesisalduse ja -kvaliteedi paneb paika osalt keskkond (kliima, anorgaaniline tekstuur, põhjavesi) ja osalt majandamine (külvikord, orgaaniline väetis, mullaharimine); samas sõltub ta ka mulla omadustest (toitained, bioloogiline aktiivsus, veemahutavus, poorsus, struktuursus ja struktuuri stabiilsus, filtreerimis- ja puhverdusvõime) Mulla huumusseisundit iseloomustavad omadused: kvalitatiivsed (huumuse koostis). Kvantitatiivsed: huumusesisaldus (%), huumusevaru (kg/ha, t/ha), huumusbilanss Orgaanilise aine sisaldus: liivmuldades suurendab sidusust, tekivad struktuuragregaadid, veehoidmisvõime tõstmine (huumus peab vett ca 5-10 korda paremini kui anorgaanilised mullaosakesed). Savimuldades vähendab liiga suurt sidusust, filtratsioonivõime suurendamine ja õhustuse parandamine Põhiline faktor kivimite ja mineraalosa bioloogilisel murenemisel. Lagunemata ja poollagunenud taimejäänuste mineraliseerumisel mullas vabaneb sesoonselt peaaegu
Kõdusõnnik 25 0,07 Sõnnikukompost 36 0,1 Läga Veise (iga 10% kuivainet) 0,022 Sea (iga 10% kuivainet) 0,018 Põhk 86 0,12 Haljasväetis (iga 10% kuivainet) 0,013 Kompost 40 0,14 Huumusevaru muutus t/ha = Org. väetise mass x koefitsient Anname sõnnikukomposti 20 tonni Huumus = 20x0,1= 2 t/ha Milliseid aspekte arvestada haljasväetiskultuuride valikul Milline on tema mõjutasand Millised on tema kõrvalmõjud Ajalise paigutuse sobivus Sobivad katteviljad, sobivad eelviljad Sobivad järelkultuurid Vee- ja soojanõudlus Sobiv päevapikkus Vajalik toiteainete olemasolu, toitainete sidumisvõime Optimaalne pH väärtus
mitmekesisuse. 165. Mulla viljakust määravad tegurid. Mulla viljakus on mulla võime varustada taimi ja mikroorganisme nende kasvuks ja arenguks vajalike toitainete ja veega ning taimejuuri ja mikroorganisme hapnikuga. Seda võimet võib hinnata kahte moodi: kas mullaomaduste järgi, mis kujundavad mulla viljakuse, või mulla viljakuse avaldumise (funktsiooni) järgi. Esimesel juhul on mulla viljakuse põhiliseks näitajaks mulla lõimis, huumusevaru, reaktsioon, toitainetesisaldus, veeolud jm., mida väljendatakse naturaalnäitajates; teisel juhul saagid pinnaühikutelt. Viimane moodus mulla viljakuse hindamisel on võimalik inimtegevuse samaaegsel hindamisel. Eristatakse looduslikku viljakust ja tehisviljakust. Mulla looduslik viljakus kujuneb koos mullatekkega, areneb mulla geneesis ning oleneb mulla koostisest, omadustest ja režiimidest. Mullas sisalduv taimetoitainete üldvaru määrab mulla potentsiaalse viljakuse.
annaabi.ee 
