hoiavad veevaru kaitseb kliimakõikumise eest ( äkiline külmumine orgaanilise aine lagunemine SEENTE abil- aeglane aineringe rohkete sademete tõttu uhutakse mullalahus ( toitained) sügavamatesse kihtidesse- tekib VÄLJAUHTEHORISONT ehk eluviaalhorisont ehk leethorisont( E) - PROTSESS- LEETUMINE väljauhutud toitained moodustavad leethorisondi alla pruunika SISSEUHTEHORISONDI ( B)- koosneb rauarikastest savimineraalidest leedemullad ( kõige vaesemad)- huumusehorisont puudub või on väga õhuke PROFIIL: 0- KÕDUHORISONT A- ÕHUKE HUUMUSEHORISONT E- VÄLJAUHTEHORISONT B- SISSEUHTEHORISONT C- LÄHTEKIVIM ( murenenud kivim) D- ALUSKIVIM LEHTMETSAMULLAD pole nii happelised pole E horisonti pruuni värvi
fluvioglatsiaalsetel setetel. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine. Rähkmuldade tunnused on kihisemine huumusest üleval pool kuni 30cm,kivirikas,hea vee läbilaskvusega ning kevadeti ja sügiseti võivad kannatada liigniiskuse all ning sademetevaesel perioodil põuakartlikud.Mulla profiil koosneb A-C kihtidest(huumusehorisont,sisseuhtehorisont,lähtekivim). Paepealsetel asuvad loomullad,seal on väga õhuke huumusekiht. Taimeliike on rikkalikult aga kasv on kidur. Soodsalt kasvavad sügava ja tugeva juurega taimed nagu lutsern ja mesiaks.Kuluurtaimest
PASIIVSED MULLATEKKETEGURID o Lähtekivim o Reljeef o Aeg (mulla vanus) Mulla vanus sõltub: Mullaprofiilist Horisontidest Lähtekivimitest Peamised mullas toimuvad protsessid: Leetumine Leostumine Kamardumine Gleistumine Soostumine Sooldumine Mulla koostis: Tahke osa Mineraalne osa Orgaaniline Vesi Õhk Mullahorisondid O- Kõduhorisont A- Huumusehorisont E- Välisuhtehorisont B- Sisseuhtehorisont C- Lähtekivim CG- Gleistunud lähtekivim Mulla hävimist põhjustavad Erosioon Kõrbestumine Sooldumine Hapestumine Raskmetallid mullas Inimtegevus Mulla tekke tingimused ja protsessid: TUNDRA- Mulla teke aeglane, karm kliima, gleimullad (õhukesed ja väheviljakad mullad) Toimub gleistumine ja turvastumine.
Mullahorisondid D METSAKÕDU A HUUMUSEHORISONT D SISSEUHTEHORISONT E VÄLJAUHTEHORISONT B GLEIHORISONT D ALUSKIHT Erinevate koostiste ja omadustega mullakihid. MULLAPROFIIL - aja jooksul kujunenud mulla erinev tihedusega, koostisega, vormi ja omadustega horisondid. AINETE LIIKUMINE MULLAS OLENEB: • lähtekivimi koostisest • taimestiku tüübist • sademete ja auramise vahekorrast Orgaanilse ainega seotud protsessid
40m kõrgusel. Paepealne muld Leetunud muld Madalsoomullad Õhuke Õhem Õhuke Lubjakivi Liivakivi Lubjakivi Muld ei ole eriti Nad ei ole viljakad, Viljakas, üle 30cm viljakas on kuna neil puudub paksune põuatundlik, ssest huumusehorisont turbahoristond, ja lubjakivi ei pea vet gleihorisont ja on karstinähtu Põhja- ja Lääne- Lõuna- ja Kagu- Üle Eesti Eestis Eestis
Nendel aladel on taimkate hõre, muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusevaene ning maapind tuultele avatud. Mida tugevam on tuul, seda suuremad osakesed õhku lendavad. Esimene kõrbestumise ilming on viljatu pinnase kandumine viljakale ja selle enda alla matmine. Tuuleerosiooni poolt põhjustatud kõrbestumine võib toimuda kuival perioodil või põua ajal ka ülesharitud stepis (või preerias), kus tormituulte poolt kantakse ära viljakas huumusehorisont. Muldade sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Liigsoolane muld muutub viljatuks ning seda võib käsitleda kui kõrbestumise alaliigina. Kõrbestumise piirkonnas elab ligi 1/5 maailma elanikest, kes põudade ja kuivade muldade tõttu ei saa endale piisavalt toitu toota. Seetõttu niisutatakse ligi 18% haritavast maast. Jõeveega niisutamine pole mõistlik, sest see on liiga soolane. Parem lahendus oleks põhjaveega niisutamine, kasutades vihmuteid
6. Mullaprofiil – teada erinevaid mullahorisonte ja nende järjestust. MAAPIND Kõduhorisont(O) Huumushorisont(A) Sisseuhtehorisont(B) Lähtekivim(C) Aluskivim(R) 7. KAMARDUMINE – 11. GLEISTUMINE – pidevalt mullatekkeprotsess, mille käigus liigniiskes ja hapnikuvaeses maapinna lähedale tekib mullas toimuv protsess, mille huumusehorisont. tulemusel rauaühendid 8. LEOSTUMINE – vees orgaanilise aine mikroobse lahustuvate soolade, eeskätt oksüdeerumise käigus karbonaatide, väljauhtumine redutseeruvad. mullast. 12. SOOLDUMINE – mullas 9. LEETUMINE – mulla toimuv protsess, mis esineb
pruunmull Pandivere Sademed ületavad auramise, lahustunud ained uhutakse ad kõrgustiku koos sademeveega mullas allapoole moreenitasandi levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad kel Leetunud Okasmetsaalad Toitained kantakse mullast välja. mullad el(Alutaguse).I Keemiliselt koostiselt vaesed, tekivad männimetsade da-Virumaal alla, puudub huumusehorisont. Tunnuseks on (valkjashall) väljauhtehorisont, mille all on sisseuhtehorisont. Näivleetun Lõ- ja Kesk- Tekivad savikale või kahekihilisele lähtekivimile, need ei ud mullad Eesti lase vett läbi-koguneb ülavesi-tekitab uue kihi moreenitasandi Keskmise huumusesisaldusega kel Salu- ja laanemetsad Gleimullad Kogu PINDALALT SUURIMA LEVIKUGA
Muldade suur kivisus, eriti peenkivisuse osas. Muldade suur kirjusus, mis tuleneb lähtekivimist, mineraalselst ja keemilisest koostisest kui ka väga vahelduvast veereziimist. O metsakõdu A huumus E väljauhte B sisseuhte C lähtekivim D aluspõhi G gleihorisont T turbahorisont Mullatüübid jagunevad Automorfsed mullad: A Põuakartlikud ja parasniisked B Gleistunud e niisked 1. Metsakõde (O) horisont ainult osas metsades 2. Huumusehorisont (A) on enamasti mulla pealmine horisont 3. Väljauhte (E) 4. Sisseuhte (B) 5. Mulla lähtekivim (C) 6. Aluskivim (D) Hüdromorfsed: C Glei e märjad D Turvastunud E Soomullad Lammimullad Sooldunud rannamullad Erosiooniala mllad Tehnogeensed mullad Gleihorisont (G) Toorhuumushorisont (AT) Turbahorisont (T)
saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 13. Mullaprotsessid 1. Leetumine mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, mille laskuv mullavesi ära kannab; toimuvad happelises keskkonnas; areneb eriti ilmekalt välja liivmuldadel 2. Kamardumine maapinna lähedale tekib huumusehorisont; eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kuskasvab palju rohttaimi 3. Soostumine pidev liigniiskus 4. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustuvad mulla alaossahallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi 5
annaabi.ee 
