Arvamused (kriitika, enda arvamused) Arvan seda, et tänapäeva ühiskond on liiga põlglik uute inimeste suhtes, ning jääme liiga kergelt uskuma igasuguseid kuulujutte, ning neist kuulujuttudest ilma topelt-kontrollimata saavad meie jaoks faktid. Raamat oli kaasakiskuv ning huvitav, usun ,et üheks teguriks, miks see mulle nii meeldis, oli see, et raamatus arutleti päevakajalisi noorteprobleeme. Samuti meeldis mulle see, et teoses oli palju nalju ning noorte slängi. Mõned näited (huumorimeelest): Johannes: ,,Nike on vist moes praegu, kõigil kuttidel on Nike'id seljas" Riina: ,,Peale sinu jah." Johannes: ,,Peale minu jah, ma ei teadnud dresscode'i." Riina: ,,Või olid sa ainus, kes koos Zaiidiga ladu tühjendamas ei käinud." Õpetaja: ,,Mida te mälute noormees?" Kerli : ,,Mopsukene, pole hullu. Ikka juhtub, et sööd oma vihiku vahel ära, ikka juhtub." Johannes: ,,Sorry meil maal võis kõike mäluda, mis mokkadeni ulatus. Kasutatud kirjandus: https://sites.google
hulgas. Oma esimese Moulin Rouge'i jaoks tehtud afisi sai Toulouse-Lautrec koheselt tuntuks kogu Pariisis. Ta hakkas kujundama uusi plakateid, samuti ajakirjade esikaasi ja illustratsioone. Tema koomik Caudieux'le kavandatud afiss on nii värvi- kui vormilahenduse lihtuse poolest geniaalselt teostatud. Caudieux' mus, rohelise piirjoonega siluett tuiskab vaatajast mööda, luues ettekujutuse koomiku sõnaosavusest ja huumorimeelest. Tantsisklev samm, mida diagonaalselt kulgevad põrandalauad veelgi toonitavad, ja kelmikas nägu muigele tõmbunud punase suuga annavad samuti edasi koomiku olemust. Sarnaselt oma suurtele kompositsioonidele lõikab Toulouse-Lautrec figuuri plakati servadest, tekitades mulje hetkelisusest. Need vormilised uuendused tõstsid seni tähtsusetuks käsitööks peetud plakatitootmise modernseks graafiliseks kunstiks. Plakatikujunduse uuendamisega pani
huvi ühiskondlike ja poliitiliste probleemide vastu, milleks ammutas teadmisi ka õpilaste endi salajasest raamatukogust. Seda põrandaalust raamatukogu püüti uute raamatute juurdemuretsemisega täiendada.Õpilased andsid välja ka põrandaalust ajakirja, mida toimetas Nikolai Päts. Konstantinist vend oli talle tubliks abimeheks. Konstantin Pätsil ei puudunud huumorimeel, see väljendus ka tema kirjanduslikes eelistustes. Ta pidas lugu Charles Dickensi, Francois Rabelais' ja Cervantese huumorimeelest. Walter Scotti ja Mor Jókai loomingus veetles teda fantaasiarikkus. Nagu juba luulesümpaatiate põhjal võib järeldada, huvitus Päts ungari kirjandusest. Põhjuseks võis olla hõimuaade või tuli see temperamendist, nagu oletab Laaman. Päts lõpetas Pärnus kooli 1894. aasta kevadel ja pani end kirja Tartu ülikooli õigeteadust õppima. See polnud enam traditsiooniline sakasakeelne ülikool, 1890. aastate hakul oli seda jõutud juba tugevalt venestada. Paljud tudengid olid tulnud
Konstantin õppis hästi. Juba noorelt tundis ta huvi ühiskondlike ja poliitiliste probleemide vastu, milleks ammutas teadmisi ka õpilaste endi salajasest raamatukogust. Õpilased andsid välja ka põrandaalust ajalehte, mida toimetas Nikolai Päts. Konstantini vend oli talle tubliks abiks. Konstantinil ei puudunud huumorimeel, see väljendus ka tema kirjanduslikus eelistuses. Ta pidas lugu Charles Dickensi, Francois Rabelais'i ja Cenvantese luulest ja huumorimeelest. Nagu juba luulesümpaatiate põhjal võib järeldada, huvitus Päts ungari kirjandusest. Päts lõpetas 1894. aasta kevadel Pärnu Gümnaasiumi ja pani end kirja Tartu Ülikooli õigusteadust õppima. See polnud enam traditsiooniline saksakeelne ülikool. 1890.aastate hakul oli seda jõutud juba tugevalt venestada. Paljud tudengid olid tulnud kaugelt Venemaalt ja isegi Kaukaasiast. Pätsist sai jurist, õigusteadlane. Tõenäoliselt oleks tal olnud võimalus teha teaduslikku karjääri
naised. Tegevusplaanide vahele on autor lükkinud maastikuvõtteid ja grupipilte rahvarõivais naistest, kellest paljudel sukavardad käes. Filmis avaldub Lutsu hea dokumentalistivaist. Nimelt sekkub võistlusse koer – kahtlamata ka asjaosalistele ootamatult. Algul keksib ta õigusemõistjana kahe võistkonna vahel ja hüppab siis lõpuks üles, püüdes napsata ärritavalt kõikuvat kõit. Kogu vahejuhtumi on Luts selle elulises eheduses lindile jäädvustanud, tunnistusena omaenese huumorimeelest ja kiirest kohanemisvõimest. Theodor Lutsu kaheosaline kultuurfilm „Ruhnu“ valmis 1931. aasta augustikuus. Nagu Lutsul tavaks, on ka „Ruhnus“ palju kauneid loodusvõtteid. Filmi algupoolel annab ta panoraamvaateid saare põhja- ja lõunaosast: merre ulatuvatest maaninadest, vahel käärulisest, teisal lausjast rannaribast, metsast, mille vahel keerleb teid ja helendab põllulappe. Kuid seekord on need seotud vahetult filmi peateemaga – jutustusega ruhnu inimestest, kelle elu
välja mõelda. Seepärast ei tohiks karta end tõestada targal ning kütkestaval moel, isegi kui teised sellest lugu ei pea. Need filosoofid, kellest raamatus ,,Filosoofia lohutus" juttu tuleb, ei kartnud ära põlatust, nad uskusid seda, mis tundus neile loogiline ning südamelähedane. Sokrates sündis 469.aastal eKr Ateenas. Tema välimus polnud just kiita, kuid sõbrad pidasid igati lugu tema tarkusest ja huumorimeelest. Mis ta siis õieti targaks tegi? Tegeles ta ju igapäevaselt võõrastega suhltemisega, püüdes nendega filosoofilist juttu arendada. Üks väepealik oli öelnud: ,,...Kui keegi iganes Sokratesega lähedalt kokku puutub ja temaga koos viibides arutleb, läheb paratamatult nii, et ka sel juhul, kui ta esmalt hoopis mingi muu asja arutamisega alustas, ei saa ta Sokratese poolt kõneluse käigus segadusse aetuna lõpetada enne,
Võib küsida ka teisiti: sport, teadus, luule, näitemäng, rahvatants, missugused anded meie kooli huvitavad bänd või mis iganes, ning hinnatakse ja missugused ei huvita? Mida mis tahes saavutusi mis tahes teame näiteks õpilaste tantsu- ja luuleandest, tegevusalal, analüüsitakse ja tunnustatakse filosofeerimise või organiseerimise neid. On loodud parimad tingimused andest, koostöövõimest, huumorimeelest? selleks, et lapsed saaksid ,,lahti minna", Või empaatiavõimest ja altruismist? sest nad leiavad endale mõttekaaslasi, Kas meil tahetakse ja osatakse kes sama alaga kirglikult tegelevad välja selgitada ka selliseid andeid, ja ,,asja jagavad". Selles mõttes võivad milles riigieksameid pole? Treffneri gümnaasiumi tüüpi suurtel Csikszentmihalyi on püüdnud välja koolidel olla oma eelised
tegelengi." Lk 22 Hinnang president Ilvesele ajalehtedes President Ilves ja Bruce Spingsteen Columbia Ülikooli üliõpilaslehes ilmus lugu president Ilvesest, kelle klassikaaslased mäletavad teda kui äärmiselt avameelset üliõpilast ja kellest vaid üksikud nägid ette tema poliitilist karjääri. Ilvese kooliaegne sõber David Luther räägib tänase presidendi heast huumorimeelest ja elavast väitlus- ja poliitikahuvist. Luther lisab, et Ilvese seisukohad olid enamasti äärmiselt konservatiivsed, kuid siiski oli temaga väga lõbus koos aega veeta. Luther meenutab Ilvest kui õpingutesse süvenenud noormeest, kes ometigi ei öelnud ära ka paarist õllest ja sõprade seltskonnast. Peale õpingute oli Ilvese suurimaks kireks muusika. Ilves oli see, kes Lutherile Bruce Springsteeni, Lou Reedi ja Kinky Friedman'i tutvustas.
Seetõttu soovitatakse vaadata mitte kauem kui 4 sekundit, seejärel pilk ara pöörata, siis taas vaadata ning veelkord vaadata. Naise põgusale naeratusele peaks mees vastama naeratusega, muidu võib naine arvata, et ta ei paku mehele huvi. Naeratus on ühtlasi ka julgustuseks alustamaks juttu. Jutt peaks olema üles ehitatud nii, et vastuseks ei tuleks ainult jah või ei, vaid et küsimusi esitades oleks võimalik teemat arendada. Jutt ei peaks ka olema liiga tõsine. Heast huumorimeelest on sellise jutu arendamisel palju kasu. Kasuks tulevad ka oskuslikult tehtud komplimendid. Flirtimise käigus näitab naine oma huvi mehe vastu üles juuste kohendamise, randmete näitamise, kätele toetumise ning mehele teda kuulates pikalt otsa vaatamisega. Kui mees tajub, et temast ollakse huvitatud, kasvab ka tema huvi naise vastu. Üldjuhul meeldivad meile inimesed, kellele meie meeldime. Naist kuulates peaks mees pöörama talle jagamatut tähelepanu
annaabi.ee 
