Dostojevskile määratakse 4 aastat sunnitööd. Enne sunnitööd oli määratud surmanuhtlus. Armuandmine toimub alles pärast surmanuhtluse alustamist. Läbielatud koledused ja kannatused transformeerusid kirjaniku hilisemas loomes määratu suure kunstilise jõuga. Pärast sunnitöökaristuse kandmist kui ta teenis soldatina, hakkas ta kohe kirjutama. Sunnitöö ja asumisaaastail muutus ta maailmavaade. Ta jäi endiselt humanistiks, kuid asus ka kristliku moraali positsioonidele. Jõudis loomingusse kannatusteema. Usk poliitilisse võitlusse kaob. Ainult lõputu headus võib inimkonna päästa (ohvrimeelsus, andeksandmine). 1859 jõuab Peterburi, kergem teoseid avaldada. Järgneval aastal asus Dostojevski innukalt ja viljakalt kirjutama. 25. jaanuaril 1881 algas Dostojevskil ootamatult verejooks kurgust ja 28. jaanuari õhtul ta suri. Looming: Esimene töö trükituna on: Balzaci "Eugeni Grandet" tõlge.
probleemidele. Teravustamise esmavahendiks on sümbol. Tema arvates on absoluutselt vaba inimene see, kes võtab enda kanda vastutuse- julgeb otsuseid teha, valida ise, ei sõltu teistest. Teosed- ,,Katk", ,,Võõras." E.M.Remarque (1898-1970) Loomingut läbib tõdemus, et inimese tõeliseks vaenlaseks ei ole teine inimene, vaid surm. Tema kangelased jõuavad selle arusaamale sageli lähedase inimese kaotuse kaudu. Teda on peetud abstraktseks humanistiks- tema lähenes sellest, etu tuleb võidelda surma vastu ja inimlikkuse eest. Ta ei tahtnud lugejaid veenda ega kasvatada, vaid ta kirjeldab seda, mis teda liigutab. Romaanid (mida vaadeldakse realistlikena), koosnevad seostatud episooodidest, tegelaste mõtisklustest olukorra üle ja reaktsioonidest ümbritsevale. Loomingut võib iseloomustada kui- 1. Individualistlikku, sest see keskendub üksikisikule, 2
Asconas. 25. veebruaril 1958. aastal abiellus Remarque filminäitleja Paulette Goddardiga. See oli tema kolmas abielu. Enne seda abiellus ta kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. Tal oli päris mitmeid armukesi. Remarque arvates inimese tõeliseks vaenlaseks ei ole teine inimene, vaid surm. Õige elutunnetuseni jõutakse alles lähedase inimese surma tõttu. Ta peab ennast sõjakaks patsifistks aga teised peavad teda abstraktseks humanistiks. Muudab inimesi paremaks ning annab teada et inimene ise peab oma otsuseid langetama. Surm on eksistentsialistlik. Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos. Looming Remarque on saanud kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna, ehkki ta kirjutas nooruses ka esseid ja lühijutte ning 1956. aastal näidendi "Lõpp-peatus" 1920 "Unistuste tuba",("Die Traumbude") 1998 "Gam" (kirjutatud 1924, ilmus hiljem) 1927 "Jaam silmapiiril" ("Station am Horizont")
enne abielus olnud Charlie Chapliniga. Seal kirjutas ta ka mõned novellid, mis jutustasid peamiselt I ja II maailmasõjast. Ta suri 25. septembril aastal 1970 Locarnos Sveitsis Looming Remarque'i loomingut l äbib tõdemus, et inimese tõeliseks vaenlaseks ei ole teine inimene, vaid surm. Tema kangelased jõuavad sellele arusaamale sageli lähedase inimese kaotuse kaudu. Tuleb võidelda surma vastu ja inimlikkuse eest. Just sellisest läh enemisest on teda peetud abstraktseks humanistiks. R emarque ise on end määratlenud " sõjaka patsifistina". Remarque on öelnud, et ta ei taha lugejat ei veenda ega kasvatada, vaid ta kirjeldab seda, mis teda liigutab. Tema romaanid, mida traditsiooniliselt on vaadeldud realistlikena, koosnevad seostatud episoodidest, tegelaste mõtisklustest olukorra üle ja reaktsioonidest ümbritsevale . Remarque loomingut võib iselomustada kui individualistlikku, sest see keskendub üksikisikule
on inimesi sugereerinud sõda, argielu ja surma tõsiselt võtma, kartma ja pühaks pidama. Ta on lugeja ja propagandamasina vaheline agent, kes pöörab kaarte ja avab silmi. See USA-vastane iroonia on ka põhjus, miks sai võimalikuks raamatu avaldamine Nõukogude Liidus 1971. a ja miks oli nii vajalik anda välja kordustrükk aastal 2003. Kurt Vonnegut on end alati nimetanud humanistiks; ta pooldab eelkõige inimlikkust ja tegeleb selle avamisega läbi oma kirjutiste. Ehk on just see tõsiasi põhjuseks, miks ,,Tapamaja, korpus viis" on kaasaja üks populaarsemaid sõjavastaseid romaane. See on jutustus Billy Pilgrimist, kelle prototüüp Edward R. Crone Jun. heitis hinge vähem kui kuu enne sõja lõppu Saksamaal, sai oma vanemate korraldusel ümber maetud New Yorgi kalmistule ja hiljem regulaarseid annetusi kalmu
oli kahtlemata aktuaalne: ,,Poliitiline kannuvalaja", ,,Jeppe Mäelt" (eesti laval mängitud 1934), ,,jean de France", ,,Erasmus Montanus". Holbergi eesmärk oli piitsutada nende näidenditega oma kaasmaalasi ümber vaatama oludes, milles nad elasid, ja panna neid oma vaateid ümber hindama uue aja humanistlikus ja valgustuslikus vaimus. Ta lõi taani esimese väärtusliku ilmaliku kirjanduse ladusas rahvuslikus keeles. Ise peab ta ennast eelkõige valgustajaks, humanistiks, kasvatajaks, mis sest et omapärase kõverpeeglimeetodi abil. Tema õpetuste eesmärgid: vaba mõtlemine, kasulikud teaduses, võõrkeelse moenarruse asemele puhas emakeel. Oma viimase suurema ilukirjandusliku teose satiirilis-fantastilise romaani ,,Niels Klim'i maa- alune reis" (1741) kirjutab ta ladina keeles. Selles teoses kukub Bergeni üliõpilane Niels Klim läbi maakoore ma sisemikku ja külastab seal mitmesuguseid fantastilisi maid, karikeerides
Humanismi veendumuse kohaselt on suurim väärtus inimese vaba areng ning inimest ei hinnatud tema päritolu vaid isikuomaduste järgi. Humanist üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt. Renessanssiaja ideaalinimeseks peeti Leonardo da Vinci't Oluliseks sai ka isikuvabadus inimene peab olema sõltumatu ja vaba. Vanade raamatute uurimisel lähtuti adfontest (allikate juurde tagasipöördumisest). Humanism levis peagi riigist välja ning kõige kuulsamaks humanistiks sai Erasmus Rotterdamist. Tema teos on ''Narruse kiitus''. Selles raamatus naeruvääristas ta isandate ahnust ja rumalust ning a ütles, et kirik on eemaldunud algsest kristlikust ideaalist. Humanism hakkas levima pärast trükikunsti levikut. 32) Hiina riik ja ühiskond keskajal Hiinlased juhindusid oma riigielus vanaaja mõttetarga Konfutsiuse õpetusest. Selle kohaselt oli igal inimesel täita ühiskonnas oma kindel roll. Et riiki paremini juhtida, täiustati valitsemiskorraldust
Mees jutustab talle, milline see naine tegelikult on. talle omased kõik madalad kired. Naist kujutab seega hoopis teistsugust naist, kas seos tema elu lõpu kibnesutmisega? Isegi misogüüniliseks teoseks peetud (naisevihkaja). Siiski B on suur intiimsuse kujutamise meister. Humanism 16. saj humanistlik kirjandus. Sajandi algus eriti murranguline. Saksamaal vallandus reformatsioon. 1517. algusaasta. Algataja Luther. Teda ei saa humanistiks nimetada, aga ta tegu vapustas euroopat. See lõi kriitilise mõra renessansi kulgu. 16. saj algus on just R hiilgeaeg (eriti kunstis). Ka paljude autorite tulek: Erasmus, More, Machiavelli, Loyola. Karl V (Carlos I) hispaania kuningas, keiser. Prantsuse kuningas Francois I. Reformatsiooni ja Renessanssi vahe. Renessannss on vaimne kultuuriline liikumine, reformatsioon usulis-ideoloogiline liikumine. Paljuski vastandus. Ren vaimu väljendus, Reformatsioon võimu väljendus
) Renessanssi ajal hakkas levima humanism ( inimlikkus ), mis ütles, et kõige suurem väärtus on isiksuse vaba areng ja inimest ei hinnatud enam tema päritolu vaid isikuomaduste järgi. Humanist üksikisik kes teostab ennast iseseisvalt. Leonard oda Vinci oli renessanssi aja ideaalse inimese tunnuseks. Isikuvabadus inimene peab olema isiklikult sõltumatu ja vaba. Adfones- allikate juurde tagasi pöördumine. Renessanssi ideed levisid ka Itaaliast välja, nii sai kuulsamaks humanistiks Erasmus Rotterdamist, kes on kuulsaks saanud tänu oma teosele ,, narruse kiitus ,, . Väitis, et kirik on eemaldunud algsest kristlikust ideaalist. Pilet 13. 1) araabia kalifaat islami levik ( 12 ) Kaliif on tiitel, mis tähendab prohveti asemikku. Kaliif on ühtlane riigipea kui ka religioosne juht. Islamiusu levitamise eesmärgil hakati kaliifide eestvedamisel vallutama naabermaid. Dzihhad püha sõda ( võistlus islamiusu kaitseks )
Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada võimalikult valitud sõnavara abil. Teadlik kunstiline taotlus. Hingelis-vaimne armastuse tundmus, mis on küll maine aga ulatub jumalikuni. Vaimne, hingeline, spirituaalne, jumalik. Armastus on kõige olulisem, se avaldab ja ülendab inimest, lubab tal mõista ehk osalt seda, mida jumal võib näha. Ka Prantsusmaa on oma peenusega tuntud, aga Itaalia oli tugevam. Dantet ei sa pidada otseselt humanistiks, küll aga oli ta väga haritud, ning see võimaldas tal luua teoseid, mis tänapäeval kuuluvab maailmakultuuri kaanonisse. Juba tema aluajal taheti talle anda loorberipärga, kuid reaalselt jäi saamata. Talle järgnesid Petrarca ja Boccaccio. Boccacciol oli suur austus Dante loomingu vastu. Dante "Uus elu" ("Vita nuova"). See on kirjutatud ja valminud u 1292-1293. Teos on pühendatud daamile nimega Beatice. Ta oli noor aadlidaam, oli abielus. Ka Dante ise
surm võib lihtsalt muutuda äriks, kus kasutatakse ära inimeste füüsilist ja hingelist seisundit, inimlikkus võib kaduda 1946 "Triumfikaar" II maailmasõjaeelne aeg Euroopas. Inimese tõeliseks vaenlaseks ei ole 21 mitte teine inimene vaid surm. Selleni jõutakse lähedase inimese surma tõttu. Remarque peab end sõjas patsifistiks, aga teised abstraktseks humanistiks. Muudab inimesi paremaks. Inimene peab ise oma otsuseid langetama. Surm on eksistentsialistlik. Pagulus väljapääs või ummik? Koletu sõjamasina tule ette jäänud vabadust armastavatele inimestele tundub ainsa võimalusena kodumaalt emigreeruda. Ükski maapagulane ei julge kodumaale pöörduda, sest seal ootab neid koonduslaager. Seetõttu paistabki armastatustest loobumine ja sünnimaa hülgamine ainuõige otsusena. Vähemalt on see võimalus ellu jääda.
Ema seevastu oli hella hingega, lõbus, rõõmus, hea ning tundis hästi vene luulet. Piiblilood jätsid Fjodori hinge sügava jälje. Mõneaastase koolituse järel saadeti Fjodor ja Mihhail pansioni, kus Fjodorist tuli ilmsiks kinnisus ja lugemiskirg. Kui tema ema suri muutus kirjanik veelgi kinnisemaks. Pärast ema surma, isa korraldusel saadeti vennad Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Seal püüdis ta ööseti lugeda ning kirjutada, kuna ta tahtis saada haritud humanistiks. Natukese aja pärast tapeti tema isa, ilmselt omaenda pärisorjade poolt. Fjodorl diagnoositi langetõbi, mis kibutas teda terve tema elu. Loomingu algus- ,,Vaesed inimesed,, (1845) oli tema esikteos ( sisu: inimene on loomult hea, kuid loomupärane headus hävineb sotsiaalses ebaõigluses, mis teeb rikkad kurjaks ja vaesed õnnetuks. Ka saladuslik ja kuratlik jõud on inimeste ebavõrdsuse mark) Teos sai poolehoiu Fjodor lõpetas insenerikooli ning sai erialale vastava töö.
annaabi.ee 
