HULKHARJASUSSID ERICH VOOMETS 8.KLASS · ENAMIK HULKHARJASUSSE ELAVAD MERES · UMBES 5000 LIIKI · KEHAPIKKUS VARIEERUV. ALATES 1 MILLIMEETRIST KUNI 3 MEETRINI · HULKHARJASUSSID ON MÄRKAMATUD · ELAVAD ENAMASTI MEREPÕHJAS JA JÄÄVAD TEISTELE LOOMADELE MÄRKAMATUKS · OSA USSE KAEVUB KA MERE PÕHJAS SETETESSE NING SEETÕTTU ON NAD TÄIESTI MÄRKAMATUD. KEHA · HULKHARJASUSSIDE KEHA JAGUNEB KOLMEKS: · PEA, KERE JA SABA. · SARNASELT TEISTE RÕNGUSSIDEGA KOOSNEB KA HULKHARJASUSSIDE KEHA HULGALISTEST LÜLIDEST. HARJASLIMUKAS · 1 TUNTUMAID HULKHARJASUSSIDE LIIKE. · PEAOSAS ASUB NEIL MITU KOMBITSAT, KAKS PAARI SILMI NING TUGEVATE LÕUGADEGA SUU. · HARJASLIMUKAD EI KAEVA ENNAST PÕHJASETETESSE, VAID LIIGUVAD TOITU OTSIDES MÖÖDA PÕHJA RINGI. HARJASLIMUKAS
Solge läbib kõik arenguetapid ühes organismis, nt inimeses. Et solkme munast saaks areneda vastne, peab see viibima paar nädalat väljaspool inimese organismi. Rõngusse elab nii maismaal (nt vihmauss) kui ka vees. Mudatuplased ja kaanid elavad mageveekogudes, hulkharjasussid peamiselt meredes. Kaani keha on lame, harjasteta ja kahe iminapaga. Verdimevate kaaniliikide sülg sisaldab vere hüübimist takistavat ainet. Hulkharjasusside igal kehalülil on liikumist hõlbustavad nähtavad harjased. Hulkharjasusside eluviisid on mitmekesised: nende hulgas on põhjamudas kaevandajaid, vee filtreerijaid ja rööveluviisiga liike. Päis paelussil keha eesmine osa, kus paiknevad kinnitusorganid. LIMUSED Kiriteol asub keha kaitsva koja sees, mille all on eriline nahakurd ehk mantel. Teo kojast ulatuvad välja jalg ja pea. Meelelunditest on teol kaks paari kombitsaid ja silmad
HULKHARJASUSSID Hulkharjasussid ehk polüheedid (Polychaeta) on klass rõngusside hõimkonnast. Nende keha on segmenteerunud ja igal kehalülil on üks paar jäsendeid ehk parapoode, kuhu kinnitub palju kitiinist harjaseid. Hulkharjasusse on kirjeldatud üle 10 000 liigi. Hulkharjasussid elavad peamiselt meres. Hulkharjasussise kehalülidel on liikumist hõlbustavad harjased ja hingamiseks vajalikud jätked. Valgust tajuvad hulkharjasussis silmadega. Hulkharjasusside eluviisid on mitmekesised: on põhjamudas kaevandajaid, vee filteerijaid ja rööveluviisiga liike. KAANID Kaanid (Hirudinea) on rõngusside hõimkonda kuuluvad loomad. Nad võivad elada mage-, merevees ja maal. Maailmas elab umbes 400 liiki kaane. Kaanide iseloomulikuks tunnuseks on keha ees- ja tagaosas olev iminapp, millega nad kinnituvad substraadile.Kaanidel on 33 kehalüli ja hästi arenenud lihastik. Kaanid
kuumutatud nookpaelussi tangusid sisaldava sealiha söömisel. Hulkharjasussid Hulharjasusside kehapikkus on väga varieeruv, alates ühest millimeetrist kuni kolme meetrini. Nad on küllaltki silmapaistmatult värvunud ning nad jäävad mere põhjas märkamatuks. Osa usse kaevub ka mere põhjas setetesse ning seetõttu on nad täiesti märkamatud. Nende keha on sale ning jaguneb kolmeks küllaltki selgesti eristatavaks osaks: peaks, kereks ja sabaks. Sarnaselt teiste rõngussidega koosneb ka hulkharjasusside keha hulgalistest lülidest. Hulkharjasussid kuuluvad rõngusside hõimkonda. Osa hulkharjasussiliike on vee- eluviisiga. Nende keha on jagunenud arvukateks lülideks. Nende igale lülile kinnitub paar lülilisi jätkeid, mille abil nad edasi liiguvad. Eestis elavatest hulkharjasussidest on tuntuim tavaline harjasliimukas. Harjasliimuka keha pole eristunud rindmikuks ja tagakehaks, ta on umbes 12 sentimeetrit pikk, kollakaspruun uss, kes armastab elada vooluvees
26. Pärgvastne (trohhofoor): kuidas välja näeb, kus ja millistel rühmadel esineb. 27. Rõngussid (Annelida): ehituse põhijooned, tähtsamad rühmad. 28. Hulkharjasussid (Polychaeta): ehitus, eluviis, näiteid Eestist ja mujalt. 29. Habeloomad (Pogonophora): nende sarnasusi ja erinevusi hulkharjasussidest (Polychaeta). 30. Väheharjasussid (Oligochaeta): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist. 31. Kaanid (Hirudinea): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist. 32. Hulkharjasusside (Polychaeta) ja vööusside (Clitellata) sigimise võrdlus; erinevuse põhjusi. 33. Väheharjasusside (Oligochaeta) ja kaanide (Hirudinea) ehituse võrdlus; erinevuse põhjusi. 34. Limuste (Mollusca) tähtsamad klassid maailmameres, nende ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid. 35. Tigude (Gastropoda) kaks põhirühma Eesti vetes, nende ehituse peamised erinevused, näiteid. 36. Karpide (Bivalvia) põhirühmad Eesti vetes, nende sigimise erinevusi, näiteid. 37
hoolimata selle tagapoolsest asukohast on see tegelikult eespoolne struktuur. 6 Küüsikloomade pea närvijaotuse uurimine soovitab, et küüsikloomade tundlad ei pruugi olla homoloogsed mandibulata esimeste tundlatega, vaid lülijalgsete labrumiga. Uuringud on näidanud, et küüsikloomade tundlad, mõndade putukate labrum ja hulkharjasusside kombitsad ekspresseerivad geeni Six3, mis tähistab enamikel loomadel eesmist piirkonda. See toetab seost küüsikloomade tundlate ja putukate labrumi vahel. (Eriksson et al, 2010) Hox'i geenide avaldumise eesmised piirid on kõigis lülijalgsete classides laialdaselt säilitatud, andes niiviisi järjekindla viite pea segmentide joondamiseks terves hõimkonnas. Nende samade geenide avaldumismustrit küüsikloomades saab seega kasutada pea
Silmad. Suus kas kärss või kolm kitiinset lõuga. Suguavad paaritud. Eluviis: Parasiidid ja röövloomad vees (lõuna pool ka maismaal). Põhirühmad: Sugukond lamekaanlased (Glossiphoniidae), Sugukond kalakaanlased (Piscicolidae). Näiteid Eestist: Eestis 19 liiki 4 sugukonnast: lamekaanlased (Glossiphoniidae) ja kalakaanlased (Piscicolidae) kuuluvad kärsskaaniliste, kirjukaanlased (Hirudinidae) ja ahaskaanlased (Erpobdellidae) lõugkaaniliste seltsi. 32. Hulkharjasusside (Polychaeta) ja vööusside (Clitellata) sigimise võrdlus; erinevuse põhjusi Hulkharjasusside sigimine: On suguta sigimist (pungumine, paratoomia, sh. epitookia). Sugurakud lastakse enamasti otse vette. Trohhofoor. Vööusside sigimine: Mõlemasoolised (hermafrodiidid). Munemisel eritab vöö kookoni, millest uss tagurpidi väljub, jättes kookonisse oma mune ja partneri seemet. Areng otsene. Erinevuse põhjused: klassid elutsevad erinevates keskkondades (hulkharjasussid
Ainuõõssed Käsnad PÕHJALOOMASTIKU ELUKOOSLUSED Balti lamekarbi kooslus Balti lamekarp, söödav südakarp, kirpvähi liigid. Suure roostekarbi kooslus (Bornholmi nõos suure roostekarbi-balti lamekarbi- lubilamekarbi kooslus)hulkharjasussid punane süstlõpuslane ja tavaline kombitsmühklane, keraskärssloomad harilik silinderkärslane ja lõpussaba- keraskärslane, koorikloomad merikilk, tavaline harjaslabalane ja suur hulklõpuslane ning limustest söödav rannakarp jt. Hulkharjasusside ja koorikloomade vaesunud kooslus. LÄÄNEMERE PÕHJATAIMESTIK LIIGILINE KOOSTIS Rohevetikad Mändvetikad Pruunvetikad Punavetikad Kõrgemad taimed PÕHJATAIMEDE ÖKOLOOGIA JA LEVIK MADALA SOOLSUSE TÕTTU PÕHJATAIMESTIK LIIGIVAENE. Levik sõltub: soolsus, vee läbipaistvus, toitesoolade olemasolu vees, substraat, temperatuur. Horisontaalne levik sõltub soolsusest. Vertikaalne jaotumus sõltub valgusest- taimed saavad ju
Seevastu liike on troopikas rohkem kui külmades vetes, troopika veed üldjuhul vanemad. Peaaegu ainult troopikas: korallid (mitte alla 20 C ja mangroovid. Ränivetikaid on aga nt troopikas vähem. Isendite mõõtmed samal liigil on soojas vees väiksemad rasva vähem (pole talve, milleks koguda varusid). Kagu-Aasias ka jõed elustikult mere sarnased (krabid, krevetid, haid, delfiinid). 1 Sügavus. Polüheetide e. hulkharjasusside, okasnahksete ja vähkide liikide arv on abüssaalis alla 1% sellest, mis litoraalis. Ookeani 140000 loomaliigist esineb 5-6 km sügavusel 600-700, 8 km sügavusel 120 liiki. Soolsus. Enamik liike on STENOHALIINSED, eriti vastsed. Liiga madala soolasisalduse korral on mereloomade mõõtmed väiksemad (nt. jõesuudmetes), see-eest magevee teod on riimvees väiksemad. Mere nekton. Kalad, imetajad, peajalgsed, vähid. Mere-, siirde- ja poolsiirdekalad (merekalad,
Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. Bioluminestsents helendamine, organismide valgusekiirgamine. Maismaal helendavad mõned bakterid, seened ja putukad, magevees vähesed bakterid ja teod, meres leidub helendavaid liike bakterite, ainuraksete, ainuõõssete, hulkharjasusside, vähkide, limuste ja kalade seas. Bioluminestsents põhineb lutsiferiini hapendumisel ensüüm lutsiferaasi toimel dehüdrolutsiferiiniks: seejuures vabanev energia eraldub valgusena. Bioluminestsents võib olla rakuväline (helendava sekreedi eritamine) või rakusisene. Viimasel juhul võivad helendavad rakud moodustada erilisi, paljudel juhtudel keeruka ehitusega helenduselundeid fotofoore, kus võivad asuda sümbiontsed bakterid
ei sigi seal. Sigimiseks rändavad nad kuni 5000 km, et kudeda Atlandi ookeani lääneosas Sargasso meres. Nende marjateradest kooruvad lehekujulised vastsed, mis on alla 5 cm pikad. Kasvavatel angerjatel kulub umbes kolm aastat, et ujuda tagasi jõgedesse toituma. 9) bioluminestsents helendamine, organismide valgusekiirgamine. Maismaal helendavad mõned bakterid, seened ja putukad, magevees vähesed bakterid ja teod, meres leidub helendavaid liike bakterite, ainuraksete, ainuõõssete, hulkharjasusside, vähkide, limuste ja kalade seas. Bioluminestsents põhineb lutsiferiini hapendumisel ensüüm lutsiferaasi toimel dehüdrolutsiferiiniks: seejuures vabanev energia eraldub valgusena. Bioluminestsents võib olla rakuväline (helendava sekreedi eritamine) või rakusisene. Viimasel juhul võivad helendavad rakud moodustada erilisi, paljudel juhtudel keeruka ehitusega helenduselundeid fotofoore, kus võivad asuda sümbiontsed bakterid. Süvameres aitab
annaabi.ee 
