Pierre oli olnud sõdur, munk, tahtis olla õpetaja, oli puusepaõpilane, lõpuks sai poeediks. Dom Claude´il oli salajane kelder, kust tuli öösiti punakat valgust, seal tegeles ta alkeemiaga. Ta ei uskunud ei astroloogiasse ega arstiteadusesse, vaid ainult alkeemiasse. ,,See surmab tolle. Raamat surmab teaduse" teadus pääseb võimule religiooni asemel. Trükipress srumab kiriku/ehituskunsti. Piinariist Hispaania saabas Guillaume de Paris kiriku ehitaja Hulguste parool noad välguvad Quasimodo on esimene püha peale lihavõtteid, sellel päeval võttis ülediakon ta oma hoole alla, ja sellest ka küüraka nimi
aastal sai Minnesota territooriumi staatuse. Rohkest indiaanisõdade lahingutest oli veriseim 1862. aastal toimunud Woods Lake'i lahing, kus Väikese Varese juhitud siuu indiaanlased kaotasid langenutena 400 sõjameest. 38 alla andnud indiaanlast mõrvati. Nimi Minnesota osariik sai nime Minnesota jõe järgi. Dakota sõna mnishota tähendab tõlkes 'pilvine piimjas vesi'. Hüüdnimed Minnesotat nimetatakse ka 10 000 järve maaks ja Hulguste osariigiks (The Gopher State) paljude preeriahulkurite pärast, samuti Leiva ja Või osariigiks (The Bread and Butter State), sest toodab ekstensiivselt nisu ja toiduaineid. Moto L'Etoile du Nord 'Põhjatäht Põhjanael'. Laul ,,Hail! Minnesota!"(,,Elagu Minnesota",1945). 1 Osariigiks saamise aeg 11. mai 1858. (32. osariik). Lipp Sinise riidelaia keskel osariigi pitsati kujutis, mida ümbritsevad aastaarvud 1815
Keskmiselt asus ühes majas 2-3 perekonda. Perekonnad olid linnas väiksemad kui maal ja ka abielus inimeste arv väiksem. Abielu said endale lubada jõukamatest või nimekamatest perekondadest pärid neiud ja noormehed, kes suutsid saavutada küllalt väärika ühiskondliku positsiooni. Linnadest tekkis pidevalt uusi vaesterühmi. Kui inimene ei suutnud endale enam tagada peavarju ja toitu ega nende hankimiseks vajalikke töövahendeid, langes ta astme võrra allapoole- hulguste, kerjuste, prostituutide või kurjategijate sekka. Linnavõimud üritasid ohtlikumaid inimesi linnast pagendada ja teisi heidikuid kindlatesse linnaosadesse tõrjuda. Keskaegses linnas kujunesid omalaadsed vaesed saared, mis ühtisid kriminaalsete linnaosadega. Mida rikkam oli keskaegne linn, seda rohkem oli seal vaeseid võib-olla isegi 70-75% kõigist sealseist elanikest. Linnakultuur
Küll ma aga jooksin! Kuid keegi ei suuda üle oma jõu, eriti veel kui ta oma maja seljas peab kandma. Puhkan siin pisut, kui seltskond lubab. Siis võin jälle edasi kihutada. SIPELGAS: Mis me siin istume ja norutame igavusest. Kas ei leiduks mingit ajaviidet? Näen,et tirtsul on viiul kaasas. Ta võiks meile mõne lõbusa loo mängida ja meie tantsiksime TIGU: Tulgu mis tuleb. Mina ei võta kedagi jutule. KÄRNKONN: Kas pole hull? On siis minu maja igasuguste hulguste ja viiulikääksutajate kogunemispaik. Katsuke, et siit kaote, muidu teen teile ise jalad alla. (Jaaniussike haaras laterna. Temale järgnes põrnikas, siis sipelgas, siis rohutirts ja lõpuks tigu. See oli kurb rongkäik) PÕRNIKAS: Kas pole siin kuskil mõnd võõrastemaja ? LISA7 LEIA VIIS ERINEVUST ! LISA8 KONNAD Mänguväljaku keskele joonistatakse ring või asetatakse ringikuju- liselt nöör. Osa lapsi seisab ringi keskel (konnad tiigis), teised seisavad mänguväljaku ääres
minna või sealt alla tulla. «Aulik härra, majesteet või semu, nimeta mind, kuidas ise tahad. Tee aga kähku. Mis on sul enda kaitseks öelda?» «Enda kaitseks!» mõtles Gringoire. «Asi on halb.» Ja kokutades vastas ta: «Ma olen see, kes täna hommikul ...» «Vannun kuradi küünte juures,» katkestas teda Clopin, «ütle oma nimi, lontrus, muud midagi! Kuula! Sa seisad kolme võimsa valitseja ees: minu, hulguste kuninga Clopin Trouillefou, suure keisri järeltulija, Argoo kuningriigi kõige kõrgema läänihärra ees; mustlaste hertsogi Mathias Hungadi Spicali, selle kollase vanamehe ees, kellel narts ümber pea on mässitud; galilealaste keisri Guillaume Rousseau, selle jommi ees, kes meid ei kuula, aga seal üht libu kallistab. Meie oleme sinu kohtunikud. Sina oled Argoo kuningriiki tunginud, ilma et ise tema alam oleksid, sina oled meie linnajao seadusi rikkunud. Sind tuleb karistada,
Sügavad poliitilised ja sotsiaalsed nähtused libisesid mööda kirjaniku pilgu eest. Tolleaegse Prantsusmaa tormilist elu, mis oli täis rahutusi ja ülestõuse, on kujutatud üsnagi kummaliselt. «Tähtsad isandad,» kirjutab Dumas, «sõdisid üksteisega, kuningas sõdis kardinaliga, hispaanlased sõdisid kuningaga ... aga peale selle olid veel vaesed ja hugenotid, hulgused ja lakeid, kes sõdisid kõigiga. Linnakodanikud haarasid relvad varaste vastu, hulguste vastu, teenrite vastu, harva valitsevate isandate vastu, aeg-ajalt kuninga vastu, aga kardinali või 2 hispaanlaste vastu - mitte iialgi.» See prantsuse rahva mitmesuguste gruppide ja kihistuste segu, rahva ja kuningavõimu suhete segane määratlus näitab autori naiivset ja põhiliselt ebaõiget arusaamist toimuvate sotsiaalsete ja poliitiliste sündmuste põhjustest.
Lõvi Noble (kuningas), eesel ja oinas (vaimulikud), kanad jänesed (lihtrahvas). Mõnikord satub aga rebane ise pilkealuseks ja teised loomad kavaldavad teda üle. Teos sai tuntuks tõlgenduse ja munkade kaudu kogu Euroopas Kreutzwaldi ,,Reinuvader rebane". Villon on sündinud 1431, surmaaeg on teadmata. Ta jäi varakult orvuks, aga oli väga andekas. Vaimulikust onu abiga jõudis Pariisi ülikooli. 1452 lõpetas kunstide magistrina, kuid ei suutnud Pariisi ahvatlustele vastu panna, sattus hulguste ja kurjategijate kampa. Lõi kogemata preestri maha, lahkus Pariisist, kuid tuli tagasi. Jäi murdvargusega vahele. 1457 võitis luulevõistlusel esikoha. Pagendati korduvalt Pariisist. Tema luulekogud kannavad nime ,,Väike Testament" 1456, milles Villon kujutab ennast surmaminejana, kes jätab oma ,,päranduse" nii sõpradele kui vaenlastele. Jagab laiali mõõga, raudrüü, südame, püksid, kindad. Kogu tsüklit
teades olevat sedamoodi mees mõni silmapilk enne sulaste tulemist sepapajast mööda ratsutanud ja kõrvalisele teele · pööranud, mis Puidu mõisa poole viis. Et sepp häbematul viisil luiskas ja sulastele teed näitas, mis Priidu teest nii palju kui vähegi võimalik kõrvale käidus, seda peame oma kangelase häbiks tõeks tunnistama. «Miks sa, pagan, seda kõhe ei ütelnud?» turtsus üks sulane kurja näoga. «Ega mina kõigi hulguste vaht ole,» andis sepp külma verega vastuseas. «Minul on oma töö toimetada. On teile ametiks antud hobusevargaid võrgutada, siis tehke ise silmad lahti ja võtke koivad kuklasse.» 155 Petetud sulased ratsutasid kirudes näidatud teed mööda edasi. «No ütle poissi!» pomises sepp murelikult. «Tema, pagananahk, varastab hobuseid ja ässitab talupoegi mässule. Oh sina, tüütus! Pagan teab, mis paha lugu sellest -veel välja võib tulla. Kahju, et ma ise enam
Sügavad poliitilised ja sotsiaalsed nähtused libisesid mööda kirjaniku pilgu eest. Tolleaegse Prantsusmaa tormilist elu, mis oli täis rahutusi ja ülestõuse; on kujutatud üsnagi kummaliselt. «Tähtsad isandad,» kirjutab Dumas, «sõdisid üksteisega, kuningas sõdis kardinaliga, hispaanlased sõdisid kuningaga ... aga peale selle olid veel vaesed ja hugenotid, hulgused ja lakeid, kes sõdisid kõigiga. Linnakodanikud haarasid relvad varaste vastu, hulguste vastu, teenrite vastu, harva valitsevate isandate vastu, aeg-ajalt kuninga vastu, aga kardinali või hispaanlaste vastu -- mitte iialgi.» See prantsuse rahva mitmesuguste gruppide ja kihistuste segu, rahva ja kuningavõimu suhete segane määratlus näitab autori naiivset ja põhiliselt ebaõiget arusaamist toimuvate sotsiaalsete ja'poliitiliste sündmuste põhjustest. «Kolme musketäri» autor oli veendumusel, et sõdade, ülestõusude ja riigipöörete
annaabi.ee 
