Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hulgalisi" - 17 õppematerjali

Maailm pärast II MS
2
doc

Maailm pärast II MS

aastal sulges Nõukogude sõjavägi kõik teed Lääne-Saksamaa ja Berliini vahel, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist 6.ÜRO ­ Pärast II MS, aastal 1945, asutatud tähtsaim rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kõikide rahvase rahu ja julgeolek 7.võidurelvastumine ­ külma sõja aegne võitlus USA ja NSV Liidu vahel, milles üritasid mõlemad pooled toota rohkem ja võimsamaid relvi 8.massihävitusrelv ­ Suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgalisi purustusi ja inimohvreid 9.Berliini müür ­ 1961. aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist 10.kriisikolle ­ mõnda maailma piirkonda või ala haaranud pingeolukord, mis võib põhjustada suure sõja puhkemisi 11.pingelõdvendus ­ vähenenud pinge Ida-Lääne suhetes 12.NATO ­ 1949. aastal loodud Lääneriikide tähtsaim sõjaline ja poliitiline organisatsioon, millel oli 12 asutajariiki (USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland,

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
Majandussektorid
4
docx

Majandussektorid

Seal piirkonnas tegeletakse emergeetikaga, masina-, keemia-, tekstiilitööstusega, mäetõõstuse, masinatäästuse ning farmaatsiatööstusega. Prantsumaal kasvatatakse viinamarju ja muid lõunamaiseid puuvilju. Samuti on Hollandis, Belgias, Saksmaal, Austrias ja Sveitsis karjakasvatus ning tugev toiduainetööstus. Ida- Euroopa riigid- Bulgaaria, Moldova, Poola, rumeenia, Slovakkia, Tsehhi, Ukraina, Ungari, Valgevene ja Venemaa lääneosa Seda piirkonda iseloomustab madalam elutase ja hulgalisi sotsiaalseid probleeme. Nende riikide majanduslik tase on ebaühtlane. Tsehhi on nt rikkam riik, kuid Bulgaaria ja Moldova vaesed riigid. Neis riikides on suur osa põllumajandusel ning sellega seotud toiduainetööstusel. Mõndades riikides on maavarad, masinatööstus, tekstiilitööstus, keemiatööstus ning farmaatsiatööstus. Lõuna- Euroopa- Itaalia, Hispaania, Kreeka, Portugal, Horvaatia, Sloveenia, Montenegro, Serbia, Makedoonia. Tegu on kõikide Vahemere

Geograafia → Energiamajandus
7 allalaadimist
Toomas nipernaadi 2 lugu
2
doc

Toomas nipernaadi 2 lugu

Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda. Nad pidid varahommikul enne pulmi koos minema. Nipernaadi lubas saata tallu oma venna, kes neile kulla järele saadab, kuid Ello ütles, et teda ei huvita raha ning neil pole kulda tarvis. Kodus sosistas Tralla aida lävel, et on nõus Nipernaadiga

Eesti keel → Eesti keel
30 allalaadimist
Eesti majandus ja seda mõjutavad tegurid või sündmused - essee
4
docx

Eesti majandus ja seda mõjutavad tegurid või sündmused - essee

Ä10 Eesti majandus ja seda mõjutavad tegurid või sündmused Eesti majanduse kasvukiirus on oluliselt aeglustunud, sest ka Eestit on tabanud nii nimetatud ülemaailmne majanduskriis. Räägitakse küll tulemustest, mis näitavad, et Eesti on majanduskriisist väljumas, kuid siiski on see suhteline. Äriettevõtetel, eriti väiksematel, on läinud raskemaks, see tekitas ka hulgalisi koondamisi Eestis, mistõttu on ka tööpuudus. Ka nõudlus siseturul ei kasva endise tempoga. Välisturul on varasemast keerulisem konkurente üle trumbata, kuna hinnaeelised on nõrgenenud. Pealegi on mitmel olulisel välisturul (Soome, Rootsi, Saksamaa) ostujõu kasv pidurdunud.Eestis mängivad suurt rolli majanduse arengus kolm tootmisala: põllumajandus, metsandus ja energeetika. Aastal 2004 liitus Eesti Euroopa Liiduga, mis on toonud väga palju positiivset. Alustades

Majandus → Majandus
168 allalaadimist
Marss
12
doc

Marss

erinevad. Ühel olid kanalid joonistatud, aga teisel ei olnud kanaleid kujutatud. 1909 aastal oli ta tulnud lõpplikule otsusele, et kanaleid Marsil ei ole. Meudeni observatooriumi direktor lubas tal vaadelda Marssi Euroopa suurima läätsteleskoobiga, mis on ka maailmas suuruselt kolmas. Sellega uurides Marsi ei näinud ta mingeid kanaleid. Esimene automaatjaam, mis lendas Marsi läheduses oli "Mariner 4", mis tegi 22 pilti. Mitte ühegi pildil ei olnud kanalit. Seal oli ainult hulgalisi kraatreid. 3.Atmosfäär ja pind Atmosfäär 5 Marsi atmosfäär koosneb süsihappegaasist 95,7%, lämmastikust 2,7%, argoonist 1,6% ja veel sisaldab happniku ja vett. See on väga hõre Pind Marsi pind on punakas ja väga ebaühtlane. Seal on palju mereoriidikraatreid, aga väiksemad ja vanemad on juba tasandunud tuulte ja liivatornide tõttu. Marsil asub päikesesüsteemi kõrgeim mägi

Füüsika → Füüsika
77 allalaadimist
Toomas Nipernaadi-A Gailit - kokkuvõte
5
doc

"Toomas Nipernaadi" A.Gailit - kokkuvõte

Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda. Nad pidid varahommikul enne pulmi koos minema. Nipernaadi lubas saata tallu oma venna, kes neile kulla järele saadab, kuid Ello ütles, et teda ei huvita raha ning neil pole kulda tarvis. Kodus sosistas

Kirjandus → Kirjandus
3773 allalaadimist
Toomas Nipernaadi A Gailit - kokkuvõte
6
doc

Toomas Nipernaadi A.Gailit - kokkuvõte

Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda. Nad pidid varahommikul enne pulmi koos minema. Nipernaadi lubas saata tallu oma venna, kes neile kulla järele saadab, kuid Ello ütles, et teda ei huvita raha ning neil pole kulda tarvis. Kodus

Kirjandus → Kirjandus
138 allalaadimist
Nipernaadi
7
docx

Nipernaadi

Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda. Nad pidid varahommikul enne pulmi koos minema. Nipernaadi lubas saata tallu oma venna, kes neile kulla järele saadab, kuid Ello ütles, et teda ei huvita raha ning neil pole kulda tarvis

Kirjandus → Kirjandus
23 allalaadimist
August Gailit-Toomas Nipernaadi
5
doc

August Gailit "Toomas Nipernaadi"

Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda. Nad pidid varahommikul enne pulmi koos minema. Nipernaadi lubas saata tallu oma venna, kes neile kulla järele saadab, kuid Ello ütles, et teda ei huvita raha ning neil pole kulda tarvis. Kodus sosistas

Kirjandus → Kirjandus
58 allalaadimist
August Gailit-Toomas nipernaadi-väga põhjalik sisukokkuvõte
12
docx

August Gailit "Toomas nipernaadi" väga põhjalik sisukokkuvõte

Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda. Nad pidid varahommikul enne pulmi koos minema. Nipernaadi lubas saata tallu oma venna, kes neile kulla järele saadab, kuid Ello ütles, et teda ei huvita raha ning neil pole kulda tarvis

Kirjandus → Kirjandus
61 allalaadimist
Referaat Klassitsism
17
doc

Referaat Klassitsism

Rinaldi, Veldten, Bazenov, Starov, Cameron) palavikuline tegevus oli lõppenud, juba oli ka Quarenghi läbi viinud kõik oma tähtsamad ehitised. Need meistrid (ja nende kõrval loomulikult suur hulk teisi vähem silmapaistvaid) olid Peeterburis ja tema lähemas ümbruses (Tsarskoe Seloos, Gacinas, Pavlovskis, Oranienbaumis, Peterhofis j. m.) ehitanud suure hulga monumentaalseid losse ja avalikke ehitisi ning eramaju. See klassitsistlik Peeterburi, mis on esile kutsunud väljamaa reisijate hulgalisi vaimustatud kirjeldusi, ei võinud suurt mõju avaldamata jätta ka Krause peale17. Nii näeme meie nüüd ka Krause ehitistes jooni, mis tuletavad meelde kaunis lähedalt mõningaid Peeterburi ehitisi; eriti Veldten'i, Starov'i ja Bazenov'i ehitised näivad olevat Krause ehitistele kaunis sugulased. Siiski oleks raske, koguni võimata oletada (ja tõendada) Peeterburi klassitsistide otsekohest mõju Krausesse.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
46 allalaadimist
Euroopa kesk- ja varauusaeg konspekt
23
doc

Euroopa kesk- ja varauusaeg konspekt

Lõuna- Frangi riik + keisri tiitel läks Lotharile LÄÄNE-EUROOPA VARAKESKAJAL. ÜHISKOND. LINNAELU JA KAUBANDUSE ALLAKÄIK. NATURAALMAJANDUS. o Bütsantsis jäi linnaelu langus küllalt ajutiseks, asendudes peagi taas elavnemisega, ning ka araablaste vallutatud Hispaania ja Lõuna-Aafrika olid osa jõukast islamitsivilisatsioonist. Lääne-Euroopa oli seevastu pikas madalseisus: linnaelu soikus pärast hulgalisi võõraste rüüsteretki, Lõuna-Euroopa linnu hakkasid üha sagedamini tabama saratseeni piraatide röövretked, teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse. Linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik, majanduslikud sidemed Euroopa eri piirkondade vahel ja kontaktid rikaste idamaadega nõrgenesid. Linnade mõõtu asulad püsisid peamiselt administratiivsete ja usuliste keskustena.

Ajalugu → Ajalugu
82 allalaadimist
ETTEVÕTTEMAJANDUSE EKSAM
16
docx

ETTEVÕTTEMAJANDUSE EKSAM

järgus Töö hindamise meetodid Summaarne järjestusmeetod ­ jaotab kõik ettevõttes teostatavad tööd keerukusastme järgi. Saadakse rida. Määratakse kindlaks vahe realiikme vahel st erinevus erinevate tööde korral. Vahe pole konstantne. Hindamine on lihtsalt teostatav, kuid ei sobi keerukate situatsioonide puhul. Kataloogi meetod ­ moodustatatkse palgagrupid vastavalt tööde keerukusasstmele. Tavaliselt tuuakse välja hulgalisi näiteid vastavate tööde kohta ühes grupis. Väga lihtne ja skemaatiline kuid arvestab väga vähe ettevõtte tööde spetsiifikat. Tavaliselt 6-12 palgagruppi ja iseloomustatakse igat ühte üldises vormis. Analüütiline järjestusmeetod ­ järjestab üksikud tööd lihtsamast keerulisemani, kuid teeb seda nõudmiste gruppide järgi. Näiteks algselt erialateadiste järgi, tööoskuse ja vastutusastme järgi. Tegevuse koht reas on protsentides

Majandus → Ettevõtemajandus
44 allalaadimist
EESTI MAKSUSÜSTEEM
29
doc

EESTI MAKSUSÜSTEEM

2000. Tänaseks on alanud muutuste protsess seoses liitumisega EL-ga. Eesti maksusüsteemi põhijooni 1994 ­ 1999 Nagu juba eespool toodud, algas Eesti maksusüsteemi kujundamine sisuliselt 1993 aastal, mil asendati enamik NL aegadest pärit ja vaid kohandatud maksuseadusi põhimõtteliselt uuel alustel olevatega. Süsteem käivitus oma enamuses 1. jaanuarist 1994 ja püsis oma põhijoontes muutumatuna kuni aastani 2000; kõiki sel perioodil tehtud hulgalisi muudatusi ja täpsustusi on aga õige vaadelda kui tehnilisi, mitte põhimõttelisi. Eelarve suurimaks tuluallikaks oli sel perioodil käibemaks (Eestis sisuliselt klassikaline lisandunud väärtuse maks ­ VAT, mis juba siis oma põhijoontelt korrespondeerus hästi EL põhimõtetega). Tema osakaal eelarve tuludes oli 1994 aastal 48,4% ja 1999 a. 38,8%. Järgnesid füüsilise isiku tulumaks (samadel aastatel vastavalt 26,6% ja 16,8%) ning aktsiisid (vastavalt 9,4% ja 17,4%)

Majandus → Finantsjuhtimine
249 allalaadimist
Kummitustega seotud uskumused noorte seas PMG näitel
82
pdf

Kummitustega seotud uskumused noorte seas PMG näitel

Need, kellel on olnud kunagi kokkupuude vaimude või teispoolsusega, ei saa seda kunagi reaalselt ega teaduslikult tõestada. Mõnel on teadmatus kummitustest, kuid on kogenud olukordi, mida ei osata põhjendada ratsionaalselt. Inimesi !2 hirmutavad teadmised mingist müstilisest olendist, kelle kohalolekut ei suudeta füüsikaliselt seletada. Seetõttu on väga paljud skeptikud ja teadlased üritanud loogilisi seletusi leida ja püstitanud hulgalisi teooriaid, et purustada paranormaalsuse müüte. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on: • Luua selgem ettekujutus inimeste erinevates (nii ratsionaalsetes kui ka traditsiooniliselt spirituaalsetes) arusaamades kummitusnähtuste olemusest ja neid põhjustavatest asjaoludest • Tuua välja erinevaid seletusi paranormaalsetele nähtustele • Esile tuua, kuivõrd usutakse kummitusnähtuste olemusse ja millisel moel neid endi jaoks

Ühiskond → Ühiskond
12 allalaadimist
Sisukokkuvõtted kohustuslikust kirjandusest
20
docx

Sisukokkuvõtted kohustuslikust kirjandusest.

Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam 2 abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda. Nad pidid varahommikul enne pulmi koos minema. Nipernaadi

Kirjandus → Kirjandus
51 allalaadimist
Eesti uusima aja ajalugu
43
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

senised 4 suurt valda jagati 11 vallaks. Samaaegselt toimus Petserimaal ka teisi muurangulisi sündmusi - toimus talude kruntimine, samal ajal pandi petserimaalastele perekonnanimed. Järkjärgult valdade arv Eestis muutus, vähenes aga õige väikeses ulatuses. 1921. aastaks oli valdu 387, siis hakkas vähenema. 1924 oli 376 valda, 1939. aastaks oli valdu 248. Väikesed vallad aga elujõuetud. Päevakorrale tõusis vallareform, põrkuti kõikvõimalikele vastuseisudele. Leidis aset hulgalisi piiriõgvendusi, aga see oli kosmeetiline näpiviibutis. 1937. aastal andis toonane riigivanem Päts, milles sätestas, et edaspidi kuulub valdade piiride määramine valitsuse kompetentsi. 1. jaan 1939 toimuski suur vallareform - kõik senised 365 valda likvideeriti ja nende asemel loodi 248 uut valda. Uute valdade loomisel lähtuti sellest, et valla territoorium peaks moodustama ühtse terviku, teiseks tuli

Ajalugu → 20. sajandi euroopa ajalugu
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun