Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hüdroisolatsioon ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hüdroisolatsioon, lamekatus, bituumen, tuletööde, drenaaz, katuste, lamekatuste, liim, kaev, keevitus, soojustus, vedelgaas, tunnistus, eemaldamisel, kuumutamine, paigaldamisel, pinnasevesi, veekoormus, pihta, parapett, kihile, mehhaanilist, keevitamine, sulatamine, kaitsevahendid, alase, pädevad, tegija, järjekord, lõikamine, kerimine, rullimine1,5 meetrit on külmumispiir, millest allpool toimivad sajuveesüsteemid ja drenaaz ka ilma soojustuseta Vanemate majade puhul sobib vundamendi hüdroisolatsiooni parandamiseks pigitamine, kruntimine, kruntimine või lausa savimattidega katmine. Halb pole ka tänapäevane mummuline pruunikas isoleerkate Lihtsamaks vahendiks pinnasevee vastu on rajada Drenaazisüsteem.Uuel majal tuleb see teha kohe vanemal aga tähendab see mahuikaid vendamendi ümbruse lahtikaevamine tõid. Drenaaz tõmbab põhjavee maja ümber madalaks ning vundamendi ümber moodustub kuiv lehter. Samas pole tema sõnul drenaazist pikalt tolku, kui hoonenurkades puuduvad kaevud, kust kaudu saab korda aastas süsteemi kontrollida ja vajadusel puhastada. Mitmesugused torutooted müüva Uponor Eesti OÜ müügidirektor Aivar Sigur peab maja ehitamisel drenaazi pealt kokku hoidmist rumalaks ja lühinägelikuks. Hiljemate niiskuskahjustuste likvideerimine tuleb mitu korda kallim.
Pinnaseniiskusest saab ainult sel juhul rääkida, kui hoone alune, ning ümberringi on vett mittesiduvate materjalidega ( liiv, kruus) täidetud. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjali täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni. Mitte surveline vesi. Mittesurveline vesi on vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnasele hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on ka toimiv drenaaz. Kui ümber hoone aga puudub drenaaz, siis tänu pinnase veesiduvusele tekib vundamendi allossa vee hüdrostaatiline surve, ning siis on tegemist juba survelise veega. Surveline vesi Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamedi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees. Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Veesurve sõltub veesamba kõrgusest. Survevee tingimusi jaotatakse kolme kategooriasse:
soojapidavamaks ja kaitsta seda muutliku ilmastiku eest. Keldrita hoone vundamendile annab soojustamine kaitse külmakergete eest. Eesti kliima puhul on kõige ohtlikum vundamendile niiskus ja maapinna külmumine. Talvel võib jäätuda maapind kuni 1,2 m sügavuseni. Külmunud vesi paisub maapinnas ja hakkab lõhkuma maja konstruktsioone. Selleks, et külmakerked ei toimuks, peaks vundament toetuma pinnasele allpool maapinna külmumise piiri. Vundamendi alla või ümber oleks soovitav panna drenaaz, mis siis hoiaks pinnasevee taset võimalikult kaugel vundamendist ja põrandast. Sest liigse niiskuse puhul väheneb vundamendi konstruktsioonide vastupidavus. Drenaazi kõrgeim kohta peaks alati olema madalam kui vundamendi põhi ja torustiku soojustus peaks tagama, et oleks külmumispiirist allpool. Jälgima peaks ka seda, et oleks õige kaldega. Drenaaz kogub siis pinnase vett ja juhib selle vundamendist eemale.[2] 1.1 Vundamendi soojustusmaterjalid
Keldrita hoone vundamendile annab soojustamine kaitse külmakergete eest. Eesti kliima puhul on kõige ohtlikum vundamendile niiskus ja maapinna külmumine. Talvel võib jäätuda maapind kuni 1,2 m sügavuseni. Külmunud vesi paisub maapinnas ja hakkab lõhkuma maja konstruktsioone. Selleks, et külmakerked ei toimuks, peaks vundament toetuma pinnasele allpool maapinna külmumise piiri või siis vundament on ümbritsetud külmakerekaitsega. Vundamendi alla või ümber oleks soovitav panna drenaaz, mis siis hoiaks pinnasevee taset võimalikult kaugel vundamendist ja põrandast. Sest liigse niiskuse puhul väheneb vundamendi konstruktsioonide vastupidavus. Drenaazi kõrgeim kohta peaks alati olema madalam kui vundamendi põhi ja torustiku soojustus peaks tagama, et oleks külmumispiirist allpool. Jälgima peaks ka seda, et oleks õige kaldega. Drenaaz kogub siis pinnase vett ja juhib selle vundamendist eemale. 2. VUNDAMENDI SOOJUSTUSMATERJALID
[2] Joonis 1. Pinnaseniiskusega veekoormus [7] 4 1.2 Mittesurveline vesi Mittesurveline vesi on vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnasele hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on ka toimiv drenaaz. Kui ümber hoone aga puudub drenaaz, siis tänu pinnase veesiduvusele tekib vundamendi allossa vee hüdrostaatiline surve, ning siis on tegemist juba survelise veega. [2] Joonis 2. Mittesurveline vesi drenaaziga [7] 5 1.3 Surveline vesi Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamedi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees
seinte-isolatsioon/ Parema tulemuse saamiseks võib hoone ümber pinnasesse paigaldada 6001000 millimeetri laiuselt külmakerke isolatsiooni. Selleks asetatakse isolatsiooniplaadid horisontaalselt tihendatud täitepinnasele umbes poole meetri sügavusele ja kaldega hoonest eemale. Välispinnalt vundamendi soojustuse soovituslikuks paksuseks loetakse sada millimeetrit. Ümber hoone perimeetri, vundamendi taldmikust madalamale tuleb paigaldada drenaaz pinnase- ja sadevee ärajuhtimiseks. Liigne niiskus alus- ja vundamendikonstruktsioonides vähendab nende vastupidavust. Niiske keskkond juhib soojust märgatavalt paremini mille tulemusena suurenevad ka soojakaod. Monoliitse vai- või lintvundamendi puhul on võimalus paigaldada soojustus ka vundamendi sisse ehk kahe armeeritud betoonplaadi vahele.[1] 4
vajalik kasutada nii füüsikaliselt kui ka keemiliselt vastupidavaid materjale. [2] 1.2. Niiskuse liigid Niiskust rääkides eristatkse kolme eri liiki: · Mittesurveline vesi · Surveline vesi · Pinnase niiskus. 1.3. Mittesurveline vesi Mittesurvelise vee all mõistetakse tilga või vedelal kujul olevat vett mis ei tekita konstruktsioonile välissurvet. Vettsiduva pinnase näiteks savi puhul piisab lihtsast drenaazist, et niiskus konstruktsioonist eemale juhtida. Kui aga drenaaz puudub võib tekkida taldmiku piirkonnas hüdrostaatiline surve mis omakorda tähendab, et tegemist on survelise veega. [2] 1.4. Surveline vesi Survelise vee all mõistetakse vett mis on alaliselt või ajutiselt jäänud seisma vundamendi küljele või vahetult vundamendi alla, tekidades survet. Eriti ohtlikuks muutub see, aga maapinna külmumisel mille tagajärjel vesi jäätub ja surve vundmendile suureneb. [2] 1.5. Pinnase niiskus
Hüdroisolatsioonivaiba ülespööratud serva kõrgus ei ole piisav, mille tagajärjel esineb niiskuse (vee) imbumist kuni allolevate ruumideni, eriti, kui katuse kalle on väike (<6°) ja tekivad veeloigud; niiskuvad pritsmete tõttu horisontaalse katusega külgnevad vertikaalseinad, puudulik ülespöörde serva kaitstus või lahtirebenemine, mille tõttu vihmavesi läheb vahele (aluspind peab olema sile, et paremat kontakti saada); .Viilkatuste kasutamisest lamekatuste renoveerimisel: Paneelelamute (sama ka kivihoonete) algsete katuslagede puudusteks on: - madal soojapidavus; - ruberoidkatuste madal kvaliteet, mistõttu läbijooksud parapettide, ventilatsioonikorstnate, püstikute õhutustorude, antennide kinnituskohtade jne juures, samuti korralike kallete puudumine, mistõttu seisavad veeloigud, katte all õhu ja vee mullid jne.; - soojustuse korraliku õhutuse puudumine; - vahel tekitab probleeme aurutõkke puudumine (ventilatsioonipiludega katuslae
annaabi.ee 
