See tehnoloogia võimaldas jõuda andmepakettidel sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral sellepärast, et nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal olid pakettedastusprotokolliga esimesed õnnestunud katsed California Ülikoolis, Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid TCP/IP protokolli Vint Cerf ja Robert Kahn välja. Esimene TCP/IP käivitati 1983. aastal installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd kommerts-arvutivõrk mis põhines sellest. Aasta 1980 lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language) võeti aluseks. 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni.
See tehnoloogia võimaldas jõuda andmepakettidel sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral sellepärast, et nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal olid pakettedastusprotokolliga esimesed õnnestunud katsed California Ülikoolis, Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid TCP/IP protokolli Vint Cerf ja Robert Kahn välja. Esimene TCP/IP käivitati 1983. aastal installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd kommerts-arvutivõrk mis põhines sellest. Aasta 1980 lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language) võeti aluseks. 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni.
personaalarvutite teke. Interneti ajalugu Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. Interneti ajalugu Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts arvutivõrk.1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERNi uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim BernersLeejuhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993 formuleeris Tim BernersLee oma hüpertekstikeele (HTMLi) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi
Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum,
teistele. Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET (USA kaitseministeeriumi poolt loodud esimene pakette vahetav arvutivõrk). 1970. aastal läksid teele esimesed elektronkirjad ning USA oli esmakordselt otseühenduses Suurbritanniaga ja Norraga. Samal aastal töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. 1983. aastal käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1993. aastal formuleeris Tim Berners-Lee oma HTML-i esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai endale nimeks World Wide Web (WWW). Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning pärast seda võis Interneti ja veebi laialdasem levik alata.
1969.. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970 . aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommertsarvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim BernersLee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup
selleks, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Aastal 1983 käivitati 200 hostarvutiga esimene TCP/IP arvutivõrk. Järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi. Seda juhtis inglane Tim Berners-Lee. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993. aastal formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni
aastaks oli sellesse ühendatud 15 asutust ja 23 arvutit ehk hosti. 1983. aastaks oli hoste juba 500. See oli esimene pakette vahetav arvutivõrk maailmas ning tänapäevase interneti eelkäija. ARPANETi põhiline kasutusala oli teaduse arendamine. ARPANET lõpetas oma eksistentsi aastal 1990, kuna oli aegunud. 1970. aasta alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Juba 1983. aastal käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhineb kommerts-arvutivõrk. 1983. moodustati ARPANETI alamvõrk MILNET (Military Network eesti k. militaarvõrk) See eraldus ARPANET'ist 1983. aastal täielikult (ARPANET jäi tööle akadeemiliseks kasutamiseks) ning MILNET'i täpsem ülesanne oli militaarne ehk sõjaväeline, mistõttu ta just turvalisuse eesmärgil ARPANET'ist eraldati. MILNET laienes 1980. aastal DDN'iks (Defence Data Network, eesti k
Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate Transpordikihi protokoll. Kasutab point-point ühendust (üks saatja, üks vastuvõtja), mõlemal poolel on oma puhvrid. Töökindel; baitide lühimat teed selle võrguni; Piiriruuterid summeerivad distantse oma ala võrkudeni ja teadustavad teiste võrkude piiriruuteritele. alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. 1983 käivitati esimene TCP/IP installatsioon 200 hostarvutiga ja vool (stream) toimub järjekorras. TCP on ühendusele orienteeritud. Pakettidel on jrk nr-id, iga paketi kohta saadetakse Ack, TTL Backbone ruuterid kasutavad OSPF ruutimist ainult backbone'i siseselt. Piiriruuterid võtavad ühendust teiste AS-ide ruuteritega. BGP järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980
See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. ///// ==> 1983 käivitati esimene TCP/IP installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. ///// ==> 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). ///// ==> 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni.
suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. ///// ==> 1983 käivitati esimene TCP/IP installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. ///// ==> 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). ///// ==> 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni
11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga - Esimene ARPAneti võrgusõlm. 1970 - ALOHAnet satelliitvõrk Hawaiil. 1972 - Esimene e-maili programm. 1974. töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja esialgse interneti arhitektuuri. Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja DNS. 1993 formuleeriti HTML-i esimene versioon. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötati välja esimene mugava kasutajaliidesega brauser Mosaic ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. 2012. aasta 30. juuni seisuga oli maailmas üle 2,4 miljardi internetikasutaja. 12. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt Laias laastus nõuavad rakendused võrkudelt kolme:
luua. ARPANETi nimetatakse interneti eelkäijaks. 1970 – ALOHAnet satelliitvõrk Hawaiil 1972: ARPANETi avalik demonstratsioon; esimene otspunktide vaheline protokoll (NCP); esimene e-maili programm (võimalus saata võrgus sõnumeid); ARPANETis on 15 võrgusõlme. 1983: käivitati esimene TCP/IP installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk; DNS (nimeserver) 1980ndate lõpp: hakati Euroopas arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML; Vookontroll TCPs; 100 000 hosti. 1990ndate algus: HTML-i esimene versioon. Teaberuum kus seda kasutama hakati, sai World Wide Web’i (WWW) nime. HTTP, URL
annaabi.ee 
