Kalamaja Põhikool Koosataja:Ranet Kaljola Hööveldamine ja höövel Referaat Juhendaja : Kaido Härma Tallinn 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Referaat 3. Pildid 4. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Hööveldamine on materjali lõikamine käsihöövli või höövelmasinaga. Tavaliselt mõistetakse hööveldamise all pinna tasapinnaliseks muutmist või silumist, kuid hööveldada võidakse ka sooni, valtse või kujupindu. Hööveldamine on ka üks spooni tootmise meetoditest. Puidu Hööveldamine Tisleritöös kasutatakse väga erineva otstarbega käsihöövleid nii pinna tasandamiseks kui ka profiilide lõikamiseks. Puidu hööveldamisel höövelpingis on lõikeriistaks
Töötlemisoperatsioonide jrk.nr nimetused teostamise järjekorras Pikkus Laius 1 2 3 4 5 1 tooriku saagimine 500 90 2 rihtimine 500 86 3 paksusesse hööveldamine 500 200 4 paksusesse hööveldamine 500 200 5 kitsama serva rihtimine 500 200 6 laiusesse saagimine 500 120 7 otsa sirgeks saagimine 470 120
Hööveldamine Hööveldamine on materjali lõikamine käsihöövli või höövelmasinaga. Tavaliselt mõistetakse hööveldamise all pinna tasapinnaliseks muutmist või silumist, kuid hööveldada võidakse ka sooni, valtse või kujupindu. Hööveldamine on ka üks spooni tootmise meetoditest. Tisleritöös kasutatakse väga erineva otstarbega käsihöövleid nii pinna tasandamiseks kui ka profiilide lõikamiseks. Ekslikult nimetatakse ka hööveldamiseks puidu höövelpingis töötlemist, mis on tegelikult silindriline freesimine (lõikeriistaks pöörlev silindriline noavõll, mille sisse on paigaldatud üldjuhul sirge lõikeservaga noad, tooriku etteandeliikumine sirgjooneline).
TÖÖPINGID Tallinna Reaalkool 2015 RIHTHÖÖVEL • Puidu hööveldamine pöörleva silindrilise noavõlliga, kus on sirge lõikeservaga noad • Puidu pinna silumiseks (tooriku pinna ettevalmistamine edasiseks töötluseks) • Detail sirgelt käsitsi üle etteandmislaua Tööohutusnõuded • Käsi lõikeploki katte alla asetada ei tohi • Mitte tõmmata töödetaili tagasi üle kaitseta lõikeploki • Hööveldada detaili kogupikkuses ja pärikiudu (kui võimalik) • Paksem ots ees, õõnsus all
juhtlatti on kaetud kaitse kattega! Rihthöövelmasinal sooritatakse järgmisi operatsiooni: 1.toorikute rihtimine selle operatsiooni põhi eesmärgiks on baas pindade moodustamine , mille järgi saab hiljem paksus höövel masinal toorikuta täpse paksuse ja laiuse anda . lühemate kui 40 cm kitsamate kui 5 cm ja õhemate kui 3 cm toorikute hööveldamisel tuleb kasutada lükke klotsi. 2.toorikute servade kaldu hööveldamine toorikutele võib kald serve hööveldada ainult kaldu asetatud juhtlati abil. 3. kilp detailide mõõtu hööveldamine
pinnad . Lõiketöötlemise eesmärgiks on anda detailile : Vajalikud mõõdud Vajalik kuju Vajalik pinnasiledus . Uuute pindade kujunemine toimub puidukihtide eemaldamise teel Eraldatud puidukihid muutuvad laastuks või tolmuks . Lõikamine toimub lõikeinstrumentidega millel on kiilukujuline lõikeserv . Näide : Käsihöövliga hööveldamine Pöörleva lõikeinstrumendiga lõikamine . Lõiketera geomeetria Igasugune puidu lõikamine toimub kiilukujulise lõikeservaga lõike instrumendiga Lõikeinstrumendil võib olla : Üks lõiketera (näit. peitel, käsihöövli tera) Mitu lõiketera (näit. frees, ketassaaag ) Tera ja detaili pindade määratlused . 1. Detail 2. Lõikur 3. Lõikeserv 4. Laast 5. Töödeldud pind 6. Lõiketasapind .
saagimine musta lahkamine ketassaag Ø350 mm mõõtu Tooriku baaskülje ja serva Noavõll Baaspinna Rihthöövelpink hööveldamine Ø125 mm moodustamine Noavõll Detailide kalibreerimine Paksushöövelpink Ø125 mm Detailidele klaasi valtsi Haakfrees Freespink Valts 12x15
suurem elastsus ja väiksemad temperatuuri-niiskuse deformatsioonid. Liimpuit peab hästi vastu tulele. Sõlmedes kasutatav teras peidetakse tavaliselt puidu sisse. Liimpuidu valmistamine toimub täielikult tööstuslikul viisil, kus tagatakse täpne tehnoloogiline reziim alates puitmaterjali ettevalmistamisest kuni toote liimimise ja pressimiseni. Valmistamise põhietapid on kuivatamine, tugevussorteerimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus ja pakkimine. Elemente võib valmistada nii konstantse kui ka muutuva ristlõikega. Samuti sirgete või kõverjooneliste elementidena. Liimitud talades kasutatakse tavaliselt erineva tugevusklassiga materjali. Võimalik on valmistada suhteliselt suure ristlõikega elemente, millega saab sillata suuri avasid. Liimpuit on: · Inimsõbralik · Nägus · Hubane · Pikaldase tulepüsivusega · Kerge omakaal ja lihtne paigaldada
Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Valmistatakse põhiliselt kuusest ja männist. Liimpuidust võib teha nii sirgeid kui kõveraid detaile, millel on kas muutuv või ka konstantne ristlõige. Liimpuidust kandekonstruktsioone kasutatakse nii suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonides, kui ka seinakarkasside ehitamiseks. Liimpuid valmistamise etapid on: puidu kuivatamine, tugevussortimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus, pakkimine. SPOONLIIMPUIT Spoonliimpuit ehk vineerikihtpuit on kihiline materjal, mida valmistatakse spoonide kokku liimimise teel. Spoonide kiudude orientatsioon võib olla erinev. Väikesem põlevus kui saematerjalil või lamellliimpuit. Püsib hästi mõõdus. Valmistatakse mitmesuguseid tala-, raam-, kaar-, ja sõrestikkonstruktsioone. TERMOTÖÖDELDUD PUIT Termopuit tuntakse ka nn suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub
-18% Liimpuit: Lamell-liimpuiduks ehk liimpuiduks nimetatakse vähemalt neljast lamellist pakettristlõikeks liimitud elemente. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Liimpuidu valmistamine toimub täielikult tööstuslikul viisil, kus tagatakse täpne tehnoloogiline reziim alates puitmaterjali ettevalmistamisest kuni toote liimimise ja pressimiseni. Valmistamise põhietapid on kuivatamine, tugevussorteerimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus ja pakkimine. Elemente võib valmistada nii konstantse kui ka muutuva ristlõikega. Samuti sirgete või kõverjooneliste elementidena. Liimitud talades kasutatakse tavaliselt erineva tugevusklassiga materjali. Võimalik on valmistada suhteliselt suure ristlõikega elemente, millega saab sillata suuri avasid. Liimpuitu tehakse põhiliselt kuusest või männist. Liimimiseks kasutatakse üldiselt veekindlaid resortsiinliime. Siseruumides tarvitamiseks ka melamiinliime.
ega hambaid. 8. Masinalaudade ja suundlattide pealispinnad peavad olema tasased ja siledad. 9. Noavõlli laagrid ei tohi masinalaudade peale välja ulatuda. 10. 400 mm-st lühemaid või 50 mm-st kitsamaid või 30 mm-st õhemaid toordetaile võib käsietteande puhul hööveldada ainult spetsiaalsete tõukeklotside abil. 11. Õhukesi ja lühikesi detaile võib üheaegselt pakkidena hööveldada ainult kinnitusvormide abil. 12. Profiilne, kõverjooneline hööveldamine ilma spetsiaalse sabloonita on keelatud. 13. Etteandmismehhanismiga varustatud rihthöövelmasinaga kahe või rohkema erisuguse paksusega detaili üheaegne hööveldamine on lubatud ainult tingimusel, et igaüks neist surutakse kindlalt vastu masinalauda. 2 PAKSUSHÖÖVELMASIN 1.Kahe või rohkema erisuguse paksusega detaili üheaegne hööveldamine on lubatud ainult
puuduta töölauda. 3.5. Kui noavõlli kate puudub või on korrast ära, on pingil töötamine keelatud. 3.6. Masinalaudade ja suundlattide pealispinnad peavad olema tasased ja siledad. 3.7. 400 mm-st lühemaid või 50 mm-st kitsamaid või 30 mm-st õhemaid toordetaile võib käsietteande puhul hööveldada ainult spetsiaalsete tõukeklotside abil. 3.8. Õhukesi ja lühikesi detaile võib üheaegselt pakkidena hööveldada ainult kinnitusvormide abil. 3.9. Profiilne, kõverjooneline hööveldamine ilma spetsiaalse šabloonita on keelatud. 3.10. Etteandmismehhanismiga varustatud rihthöövelmasinaga kahe või rohkema erisuguse paksusega detaili üheaegne hööveldamine on lubatud ainult tingimusel, et igaüks neist surutakse kindlalt vastu masinalauda. 4. TÖÖ AJAL 4.1. Mitte võtta maha kaitsepiirdeid. 4.2. Paksushöövelpingil töötades mitte seada laastu paksust üle 5 mm. 4.3. Mitte seista hööveldatava laua otsa kohal, sellega väldite vigastusi võimalikust
Valmistatakse põhiliselt kuusest ja männist. · Liimpuidust võib teha nii sirgeid kui kõveraid detaile, millel n kas muutuv või ka konstantne ristlõige. · Liimpuidust kandekonstruktsioone kasutatakse nii suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonides, kui ka seinakarkasside ehitamiseks. Liimpuidu valmistamise etapid on: · Puidu kuivatamine · Tugevussortimine · Lamellide jätkamine hammastapiga · Lamellide hööveldamine · Liimimine, pressimine · Talade hööveldamine · Pinnatöötlus · Pakkimine · Spoonliimpuit ehk vineerkihtpuit (kertopuu) on kihiline materjal, mida valmistatakse spoonide kokku liimimise teel. Spoonide kiudude orientatsiooni võib olla erinev. · Väikesem põhjus kui saematerjalil või lamellliimpuit. Püsib hästi mõõdus. Valmistatakse mitmesuguseid tala-, raam-, kaar-, ja sõrestikkonstruktsioone. Termotöödeldud puit
järjepidevalt ettevõtet nii tehnoloogiliselt kui ka koolitades personaali. • Alati parimaid lahendusi tagamaks kõrget kvaliteeti. • Keskkonnasõbralik ja säästlik ning innovaatiline mõtteviis. Järva Teed pakub nelja erinevat teenust: • Teehoole • Teede ja platside ehitus • Liikluskorraldus • Tehnikaosakond (remont, keevitus jne). Teede suvine hoole: • Teeäärte ja haljasalade niitmine • Kruusateede hööveldamine • Tolmutõrje kruusateedel • Löökaukude parandus teedel ja parklades • Sildade ja truupide hooldus • Veeviimarite puhastus • Puistematerjalide tootmine ja müük • Sõelutud mulla müük Teede talvine hoole • teede ja parklate lumelükkamine • Libedustõrje ( sool, liiv ja graniitlikkustik) Teede ja platside ehitus: • Teede ehitus • Parklate ja platside ehitus • Maaparandustööd • Välistrasside ehitus • Tänavakivide paigaldus
kaitseprillid või -mask jne. 2. Saagimisel seisa saetava materjali kõrval mitte taga 3. Keelatud on pöörleva saeketta juurest tükkematerjali käega eemaldada. 4. Töötava sae juurest ei tohi lahkuda! 5. Saagimise lõpetades lülita välja nii saepink kui ka puruimemismasin. Paksuspink Paksuspink • Kasutus: Kasutatakse puidu paksuse muutmisel. • Ohutusnõuded: 1. Kahe või rohkema erisuguse paksusega detaili üheaegne hööveldamine on lubatud ainult tingimusel, et igaüks neist surutakse etteandevaltsidega kindlalt vastu masinalauda. 2. Rihvelvõllidel ei tohi olla pragusid, väljalöödud ribisid ega kulunud pindu. 3. Paksushöövelpingil töötades mitte seada laastu paksust üle 5 mm. Metalltreipink • 1. Mootor • 2. Pinool • 3. Detaili toetus • 4. Spindel • 5. Lüliti Metalltreipink • Kasutus: Kasutatakse metallide kujundamisel ümaraks.
Miks spoone kasutatakse? Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. Nt: 1 m³ palgist saab tavaliselt 6001000 m² spooni. Spooni tootmine Tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus. Tänapäeval toodetakse spooni 2 meetodiga koorimine ja hööveldamine. Kooritud spoon Vineeri valmistamiseks kasutatakse spooni, mis kooritakse ringkoorimismasinas pideva lindina pöörlevalt ümarpakult ehk vineerinotilt mis on jäme, aurutatud ja koorimismasina mõõtmetele vastav puutüve osa. Eestis valmistatakse kooritud spooni ka haavast, mujal ka teistest tiheda ja ühtlase puiduga liikidest. Höövelspoon Kasutatakse kõige rohkem puitplaatide dekoratiivseks pealistamiseks. Höövelspooni tehakse tavaliselt niinimetatud
Noavõll on balanseerimata. Toorikute ebastabiilne asend töölaual. Töölaua 5. Töödeldava pinna madal kvaliteet. servad on noavõllist liiga kaugel. Liiga suur ettenihke kiirus. Hööveltatav puit on ebaühtlase ehitusega. Hööveldamine toimub vastukiudu. 6. Töödeldaval pinnal on karvkiulisus ja lemmendus. Nugade lõikeservast on tükk välja murdunud. 7. Tõõdeldaval pinnal on jooned. Paksushöövelpingid. Töölaud ei ole täpsesse asendisse seadistatud. 1. Hööveldatud toorikute mõõt ei ole õige. Töölaua asend on fikseerimata. Nugade asend ebaühtlaselt noavõllis. Alumised 2
Immutatud puit on rohekaspruuni värvusega, mis aja jooksul tuhmub ja omandab väljas seisvale puidule omase hallika tooni. Immutatud puitu ei pea hiljem katma puidukaitsevahenditega. Soovi korral võib immutatud puitu viimistleda kõikide puidule mõeldud värvide ja pinnakaitsevahenditega. Enne pindade katmist on soovitatav lasta immutatud puidul piisavalt kuivada. Immutamisjärgsel puidu töötlemisel, nagu saagimine, puurimine, hööveldamine jne, tuleb töödeldud kohad katta "Ensele" otsapindade konservandiga. Immutatud puit on pika kasutuseaga, seega tarvikud ja kinnitusvahendid peaksid olema sama vastupidavad (tsingitud, roostevabast terasest, vasest või pronksist). Immutataud materjalide kasutusala on väga lai, näiteks ehituspuit niisketes tingimustes, terrassid, aia-ja maastikukujundus, kaitsepiirded ja tarad, jne. HÖÖVELMATERJALID
Eelised: Võrreldes elektroodkkevitusega on suur tootlikus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks. Ei teki räbu. Ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet. Puudused: Sobimatus välistingimustes, väiksem on keevitustraatide valik. 5.Põhilised lõiketöötlemise protsessid silindriliste, tasapinnaliste detailide ning avade töötlemiseks. Ümardetailide töötlemine(treimine, ümarlihvimine), Tasapindade töötlemine(freesimine, hööveldamine,tasalihvimine), siseavade töötlemine(puurimine, sisetreimine, siselihvimine, avade keermestamine. 6.Treimise protsessi üldkirjeldus. Treipinkide jaotus. Treiterade tüübid. Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu, samuti lõigata keeret. Treimise põhioperatsioonid: Silinderpinna treimine, otspinna treimine, soone treimine ja läbilõikamine, silindersisetreimine, sisepinna sisetreimine.
Puidu Käsitsiöötlemise tehnoloogia . Teemad. Tisleri kutsekirjeldus Materjalide valik ja ettevalmistamine tööks Töökoha ettevalmistamine Toote joonise ja deatilide spetsifikatsiooni koostamine v Puidu käsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid Puidu raiumine Saagimine Hööveldamine Peiteldamine Puurimine Puidu pinna silumine Lihvimine Tisleri kutsekirjeldus . Puidu töötlemisega seotud ametinimetused Läbi aegade on puutööga seotud töömeeste kohta kasutatud erinevaid ametinimetusi : Puusepp (lihtsamad puutööd ehitusel, tarbeesemete valmistaja) Laudsepp Tisler (nõudlikumad tööd, näit. Mööbli valmistamine)
ainult imeõhukest lehte. 1 m³ palgist saab tavaliselt 6001000 m² spooni. Spooni tootmine Spooni tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Töötluseks valitakse võimalikult veatud ja oksteta pakud. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus. Tänapäeval toodetakse spooni peamiselt kahe meetodiga koorimine ja hööveldamine. Mõlemal juhul kasutatakse lõikamiseks pikka (vähemalt pakuga ühepikkust) nuga. Erandjuhtumitel võidakse spooni ka saagida. Spoonilehe paksus jääb tavaliselt alla 3 mm, kuid vajadusel toodetakse ka kuni 5 mm paksust spooni. Levinumad standardsed spooni paksused on 0,55 kuni 0,6 mm; 1,5 ja 2,7 mm. Erijuhtudel võidakse valmistada ka märksa õhemat spooni. Spoon peab olema ühtlase paksusega ja võimalikult väheste sisepingetega
eemale. Hööveldamissügavuse reguleerimine Hööveldamissügavuse suurendamiseks tuleb keerata reguleerimisnuppu päripäeva ning sügavuse vähendamiseks vastupäeva: Masina maksimaalne hööveldamissügavus on 3 mm. Käivitamine ja lõpetamine Masina käivitamiseks hoia ohutuslülitit allavajutatuna ning vajuta samaaegselt käivituslülitit. Hoia tera pea käivitamise ajal töödeldavast detailist eemal. Masina seiskamiseks vallanda käivitusnupp. Kaldu hööveldamine Masina põhjaplaat on niimoodi soontega varustatud, et töödeldava materjali ääres on võimalik teha hööveldamist 45° nurg alla. Paigalda höövel nii, et töödeldava materjali äär oleks soones. Käivita höövel ja nihuta seda aeglaselt piki serva. 3 Taldlihvija Lihvija kasutamine 1.Lihvijat saab kasutada näiteks puidu, plastiku, metalli ja värvitud pindade lihvimiseks. 2
· Liiga suur ettenihkekiirus. · Hööveldatav puit on ebaühtlase ehitusega. 6. Töödeldud pinnal on karvkiulisus ja lemmendus. · Höövelnoad on nürid. · Hööveldatav puit on niiske. · Hööveldamine toimub vastukiudu. 7. Töödeldud pinnal on jooned. · Nugade lõikeservast on tükk välja murdunud. Tehnoloogiline praak höövelpinkidel (Rihthöövelpingid) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Hööveldatud toorikute mõõt ei ole õige. · Töölaud ei ole täpsesse asendisse seadistatud. · Töölaua asend on fikseerimata. 2
· Liiga suur ettenihkekiirus. · Hööveldatav puit on ebaühtlase ehitusega. 6. Töödeldud pinnal on karvkiulisus ja lemmendus. · Höövelnoad on nürid. · Hööveldatav puit on niiske. · Hööveldamine toimub vastukiudu. 7. Töödeldud pinnal on jooned. · Nugade lõikeservast on tükk välja murdunud. Tehnoloogiline praak höövelpinkidel (Paksushöövel) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Hööveldatud toorikute mõõt ei ole õige. · Töölaud ei ole täpsesse asendisse seadistatud.
2.5 Tasanduslihvimine 2.6 Peenlihvimine 2.7 Viimistluslihvimine 2.8 Põranda kaitsmine 3. Viimistlus 4.Tööohtus 5. Nipid Sissejuhatus Lihvimine on lõiketöötluse üks vormidest. Seda kasutatakse väga laialdaselt, kuid kõige levinumaks alaks on puutööstus. Antud töö eesmärgiks on selgitada lihvimise olemust, etappe ja tööohutust ja lisaks ka erinevaid nippe. Lihvimine Metallide mehaanile lõikamise meetodid on: avardamine, freesimine, hambalõikamine, hoonimine, hööveldamine, hõõritsemine, kammlõikamine, keermetamine, käiamine, plankimine, poleerimine, puurimine, saagimine, treimine, soveldamine, superfinis, viilimine ja lihvimine. Lihvimine on materjalide lõiketöötlemine abrasiivlõikeriistaga, mille lõikavateks elementideks on abrasiivmaterjalide terad. Teravate servadega terad on suure kõvaduse (2200-3100 kg/mm2) ja soojuskindlusega. Terad on ühendatud sideainega kindlakujuliseks kehaks, mida kutsutakse abrasiivtööriistaks.
ja märgades kohtades. Immutatud puit on rohekaspruuni värvusega, mis aja jooksul tuhmub ja omandab väljas seisvale puidule omase hallika tooni. Immutatud puitu ei pea hiljem katma puidukaitsevahenditega. Soovi korral võib immutatud puitu viimistleda kõikide puidule mõeldud värvide ja pinnakaitsevahenditega. Enne pindade katmist on soovitatav lasta immutatud puidul piisavalt kuivada. Immutamisjärgsel puidu töötlemisel, nagu saagimine, puurimine, hööveldamine jne, tuleb töödeldud kohad katta "Ensele" otsapindade konservandiga. Immutatud puit on pika kasutuseaga, seega tarvikud ja kinnitusvahendid peaksid olema sama vastupidavad (tsingitud, roostevabast terasest, vasest või pronksist). 3 Immutataud materjalide kasutusala on väga lai, näiteks ehituspuit niisketes tingimustes, terrassid, aia-ja maastikukujundus, kaitsepiirded ja tarad, jne. 3. Sisevooder
pingitöötlus, montaazh, viimistlus), mille järjestus võib muutuda. Staadiumid jagunevad operatsioonideks. Operatsioonide kompleksi, mis hõlmab vastava etapi tehnoloogilisest protsessist, nimetatakse staadiumiks. Tehnoloogilise protsessi lõpetatud elementaarosa, mida täidetakse vastavas töökohas vastavate instrumentidega või vastaval sisseseadel, nimetatakse tehnoloogiliseks operatsiooniks (pikikiudu lahtisaagimine, tasapinna hööveldamine, augu puurimine). Staadiumi jaotamine operatsioonideks võimaldab tõsta tootlikkust, töölisel paremini omandada üksikuid lihtsaid operatsioone ja ratsionaalselt kasutada sabloone ning abivahendeid. 2.2. Masintöötluses esinevad tööetapid Soome keskmistes puidutööstustes kirjeldatakse järgmisi tööetappe, mis sisuliselt vastavad meie operatsioonidele. 1. Järkamine - Puit lõigatakse soovitud pikkusega tükkideks. See tehakse eritüübiliste järkamise ketassaagidega. 2
Alus, taldmik, kandev kiht 59. Batching by volume 59. Mahtdoseerimine 60. Batching by weight 60. Kaaldoseerimine 61. Battery 61. Aku 62. Bearing capacity 62. Tee kandevõime 63. Belt conveyor 63. Linttransportöör 64. Bitumen content 64. Bituumenisisaldus 65. Bituminised sand 65. Bituumensideaine 66. Blade 66. Tera 67. Blading 67. Hööveldamine 68. Blinker 68. Vilkur 69. Block 69. Kivirahn 70. Bluff work 70. Looduslike nõlvade planeerimine 71. Bog 71. Soo, raba 72. Bottom of the ditch 72. Kraavipõhi 73. Bottom soil 73. Aluspinnas 74. Bottoming 74. Killustikust aluskiht 75. Boulder 75. Munakivi 76. Breaker 76. Kivipurusti 77
Erineva värvuse ja mustriga, hästi poleeritav. Kasutatakse peamiselt viimistlustöödel. LOODUSKIVIMATERJALIDE TOOTMINE Tootmine lahtistest karjääridest või kaevandustest. Eraldamine massiivist: murdmise, vertikaalse kiilumise, lõhkumise või ka saagimisega. Ehituselement eraldatakse toorikplokist mitmesuguste tööriistade ja seadmetega. LOODUSKIVIMATERJALIDE TÖÖTLEMINE 1. Murdmine 2. Purustamine 3. Klompimine 4. Tahumine 5. Saagimine 6. Hööveldamine 7. Lihvimine 8. Poleerimine LOODUSKIVIMATERJALIDEST TOOTED 1. Looduskivist toorplokid 2. Vundamendiplokid 3. Sise- ja välisseinamaterjalid 4. Plaadid 1. Voodriplaadid 2. Põrandaplaadid 3. Trepiastmed 5. Teematerjalid SÕMERAD LOODUSKIVIMATERJALDI Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Mäeliivad Uhtliivad Lendliivad Kruusad Mäekruusad
Saadakse korrapärased kiviplokid. Karjäärist saadud toorme edasine töötlemine: · Murdmine - peamiselt müürikivide valmistamiseks · Purustamine - peamiselt killustiku tootmiseks · Klompimine - kividel lüüakse suuremad nukid maha nii, et osa kivi servi muutub enamvähem sirgeks · Tahumine - täksitakse kas kõik või osa kivipindi tasaseks · Saagimine - toodetakse erinevaid plaate · Hööveldamine - töödeldakse suuremaid tasapindu (trepiastmed jne) · Lihvimine - sellega kõrvaldatakse töötlemisjälgi · Poleerimine - annab läikiva pinna SÕMERAD LOODUSKIVIMATERJALID Looduses valmiskujul. Vajavad vaid kaevandamist ja transportimist. Liiv - tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaatide valmistamisel jne · Mäeliivad - jäänud kivimite murenemise kohale, krobeliste teradega
Puudusteks on suur to joonpaisumine ja madal kuumakindlus(pehmenemistäpp 80c) Valmistatak kindlaks otstarbeks Torud ühendatakse muhv ja äärikliitega või el. soojuskeevitusega(muhv ja põkk keevitus200-300o) El.soojusmuhv keevitus: Otste töötlemine,täisnurkseks Raamile paigaldamine ja toruotste keevismuhvi pistmine Kaablite ühendamine Paaraadi siiselülitamine kuni protsessi lõpuni Kvaliteedi visuaalne kontroll Põkk keevitus Paigaldus pilusse,et toru hovel vahele mahuks Täisnurkseks hööveldamine ja kontroll Kuumaplaadi lülitamine ja to kontroll Kuumutamine teatud aeg Plaadi eemaldamine ja kokku surumine,jahtumine,visuaalne kontroll Transport Sileda põhjaga sõidukid Ei tohi välja kallata ega viseat Alused tõsta kahvel tõstukiga, muudel kasutada tõste rihmasid Pikad torud tuleb min.4 haaratsit Puustraami sees ja metallkinnitusega Ladustamine Ladustada ka käsitsi, ei tohi loopida Erinevad torud tuleb hoiustada eraldi. Suured kõige all Sorvetorud kaitstud korkidega
OÜ · metsamaterjali kokkuost Lääne- · lai tegevusala Pandivere · saematerjali tootmine Virumaa, · avatud esindus puit Väike- ka Tallinnas · aiapostide tootmine Maarja · kuivatamine, vald, hööveldamine Simuna · hakkepuit küla · ümarpuit ehitised · transport EV piires 6. ETTEVÕTTE EESMÄRGID JA STRATEEGIAD 6.1 Ettevõtte missioon ja eesmärgid Ettevõtte missioon: töödelda puitu keskkonna sõbralikult ja loodushoidlikult ning leida iga kliendi soovile lahendus. Ettevõtte peaeesmärk:
Lamellide kiudude suunad on parallelsed. Valmistatakse põhiliselt kuusest ja männist. > Liimpuidust võib teha nii sirgeid kui kõveraid detaile, millel on kas muutuv või ka konstantne ristlõige. > Liimpuidust kandekonstruktsioone kasutatakse nii suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonides, kui ka seintekarkasside ehitamiseks. Liimpuidu valmistamise etapid on: > puidu kuivatamine > tugevussortimine > lamellide jätkamine hammastapiga > lamellide hööveldamine > liimimine > talade hööveldamine > pinnastöötlus > pakkimine. > Spoonliimpuit e vineerkihtpuit (kertopuu) on kihiline materjal, mida valmistatakse spoonide kokku liimimise teel. Spoonide kiudude orietatsioon võib olla eriven. > Väiksem põlevus kui saematerjalil või lamellliimpuit. Püsib hästi mõõdus. Valmistatakse mitmesuguseid tala, raam, kaar ka sõrestikkonstruktsioone. Termotöödeldud puit > Termopuitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puituna. Termotöötlemine toimub auruga
LOENGUMATERJAL METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA ABC TTK AT / TI rühmadele Õppejõud: Mihkel Laurits 2012 / 2013 AINE SISU / maht 16 ak. h · EELTEADMISED METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEKS 1 AJALOOST, ARENGUETAPID 2 METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE EESMÄRK JA SISU 3 MIS ON VAJALIK DETAILI VALMISTAMISEKS 4 ERINEVAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE VIISID 5 TREIPINGI PÕHIOSAD 6 TREIPINGI RAKISED 7 FREESPINGI PÕHIOSAD 8 FREESPINGI RAKISED JA TARVIKUD 9 TÖÖRIISTAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEL 10 TREITERA OSAD JA GEOMEETRIA (servad, tahud, nurgad) 11 LÕIKERIISTADE JAOTUS 12 SPIRAALPUURI OSAD JA GEOMEETRIA 13 LÕIKERIISTA PURUNEMINE, PÕHJUSED 14 MÕÕTERIISTAD ERINEVATE PINDADE MÕÕTMESTAMISEKS 15 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) 16 TÄPSUSKLASSID ISO286 järgi (28 erinevat tolerantsivälja) 17 PI...
Üldotstarbeliste puurpinkide hulka kuuluvad vertikaal- ja radiaalpuurpink. Radiaalpuurpinkidel töödeldakse suuremõõtmelisi ja suure massiga toorikute teineteisest kaugel paiknevaid avasid. Need pingid, erinevalt vertikaalpuurpinkidest, tagavad lõikeriista ja töödeldavate avade samateljelisuse töövõlli nihkumisega. Horisontaalpuurpingid ehk sisetreipingid kuuluvad samuti puurpinkide rühma, kuigi neil võib sooritada ka treimis- ja freesimisoperatsioone. Hööveldamine: Hööveldamisel töödeldakse tasaseid või sirgjoonelise moodustajaga kujupindu ning mitmesuguse profiiliga sooni. Lõikeprotsessi karakteristikud hööveldamisel: Hööveldamisel kasutatakse kahte lõikeliikumist: a) risthööveldamisel- höövellõikuru sirgjoonelist horisontaalset pealiikumist ja tooriku katkenduslikku, pealiikumisel ristsihis ettenihkeliikumist. b) pikihööveldamisel- höövellõikuri sirjoonelisel pealiikumisel ja tooriku pealiikumisel ristsihis ettenihkeliikumist.
vastuvõtlikud mädanikele ja teistele puidukahjustustele. Immutamisele mineva puidu kuivatamiseks kasutatakse kamberkuivatust, atmosfäärset kuivatust ja erandjuhtudel ka kuivatamist vedelikkudes. Saematerjali kuivatamiseks kasutatakse tavaliselt kamberkuivateid. Liipreid ja poste kuivatatakse tavaliselt atmosfääritingimustes. Mehaaniline töötlemine on ette nähtud selleks, et anda materjalile nõutavad mõõtmed ja kuju (saagimine, hööveldamine, avade puurimine poltide ja konksude jaoks jne). Mehaanilise töötlemise teostamine enne materjali immutamist suurendab immutatud puiduekspluatatsiooni aega ja alandab immutusaine kulu. Kui mingil põhjusel pole võimalik mehaanilist töötlemist läbi viia enne immutamist, siis tuleb pärast mehaanilise operatsiooni sooritamist pinda töödelda täiendavalt immutusvahendiga 2-3 korda. Torkimine kuulub raskestiimmutatavate puiduliikide (kuusk, nulg ja teised lülipuidulised
mööbel disaini või sisustuselemendi tarbena. 21. Liimpuit- mis see on, kus kasutan? Liimpuit on mitmest puidukihist koosnev toode, kus puidukihid on omavahel kokku liimitud vastupidava ja niiskuskindla konstruktsiooniliimiga. Liimpuiduks nim vähmalt neljast lamellist pakettristlõikeks liimitud elemente. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Liimpuidu valmistamise põhietapid on kuivatamine, tugevussortimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus ja pakkimine. Valmistatakse enamasti kuusest või männist. Liimpuidust saab teha väga suuri tala-, raam- ja kaarkonstruktsioone, poste jne. Laialdaselt kasutatakse seinakarkasside ehitamisel: spordisaalid, ujulad, laohooned jne. 10 METALLMATERJALID 1. Milliseid malmi liike toodetakse ning kus neid kasutatakse? Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks
Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Valmistatakse põhiliselt kuusest ja männist. Liimpuidust võib teha nii sirgeid kui kõveraid detaile, millel on kas muutuv või ka konstantne ristlõige. Liimpuidust kandekonstruktsioone kasutatakse nii suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonides, kui ka seinakarkasside ehitamiseks. Liimpuid valmistamise etapid on: puidu kuivatamine, tugevussortimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus, pakkimine. SPOONLIIMPUIT Spoonliimpuit ehk vineerikihtpuit on kihiline materjal, mida valmistatakse spoonide kokku liimimise teel. Spoonide kiudude orientatsioon võib olla erinev. Väikesem põlevus kui saematerjalil või lamellliimpuit. Püsib hästi mõõdus. Valmistatakse mitmesuguseid tala-, raam-, kaar-, ja sõrestikkonstruktsioone. TERMOTÖÖDELDUD PUIT Termopuit tuntakse ka nn suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub
Puupunnide otsad on nüüd välja raiutud, kuid nende vahel olev kanuusein võib jääda vajalikust mõnevõrra paksemaks. Eriti märgatavalt on kanuusein paksem punniribade vahel, kusjuures nende vahede laius võib olla 25-30 cm. Nüüd on juba palju kindlam tunne raiuda künakirvega õhukesi laaste ühelt poolt punniridade servast ja tulla siis teiselt poolt rida raiumisega vastu. Viimaseks viimistlustööks on kanuu sisepinna tasaseks hööveldamine kumera põhjaga käsihöövliga. Ka kanuu välimine pind on ju juba enne aukude puurimist höövliga kumeralt tasaseks hööveldatud. Kanuu ülemine serv tuleb jätta paksem - 25-28 mm. Õõnestamisel peab ülemise serva raiuma allapoole ühtlaselt õhemaks, nõnda et 4-5 cm järel jääb seina paksuseks 16 mm. Paksem ülaäär teeb kanuu tugevamaks ja ühtlasi on hõlpsam panna kanuud laiali painutades selle serva taha laialipainutamispulki.
oksüdeerumine klimaatilistes tingimustes, korrosioon happelises keskkonnas, elektrolüütiline korrosioon, korrosiooni kindlust määratakse (1gramm cm 3kohta sekundis). 3. Tehnoloogilised omadused: määratakse töökohal, töö instrumentide abil. Valatavus, keevitavus, sepistamiseks(survega töötlemisel), keemiliselt töödeldav. 4. Detailide valmistamiseks vajalikud tehnoloogilised omadused: 1) Puurimine, teritamine, freesimine, hööveldamine ja lihvimine. Lõike töötlemiseks vajalikud materjalid. Operatsioonid on vaja tunda tehnoloogilisi omadusi. 1) lukksepa tööd Materjalide siseehitus ehk struktuur Materjalid liigitatakse: 1) kristallilised ained, mis on tahked metallid ja mille aatomid paiknevad ruumis korrapäraselt kindla süsteemiga ja omavad kindlat sulamis temperatuuri sulamis tempi. 2) Amorfsed ainde, mille aatomite paigutus on korrapäratu ja nad ei oma kindlat sulamis temp-i. (Tinglik märksõna plastmassid)
teavitatakse kohalikku elanikkonda turismialastest planeeringutest ja arvestatakse avaliku arvamusega; 5. korraldatakse külastustegevusega kaasneva prügi koristamine. Viisid kuidas kuidas leevendada turismi negatiivset mõju kohalikule elanikkonnale Selleks, et leevendada turismi negatiivseid mõjusid kohalikule elanikonnale:1. tehakse ettepanekud kruusateede hooldamiseks sagedamini külastatavates kohtades (tolmuvabad lõigud küla läbivatel teedel, hööveldamine); 2. toetatakse ettevõtluse elavdamist senistes tõmbekeskustes (Haabsaare, Kaika, Ähijärve, Karula, Lüllemäe) luues töökohti ja säilitades keskkonda; 3. ei planeerita ega kooskõlastata rahvuspargi alale keskkonda koormava teenindussektori arendamist. Lõbustusteenindusasutuste (golfiväljakud, Tivoli jmt), mis toovad rahvuspargi alale lisarahvast, arendamist ei toetata ega kooskõlastata. Soositakse väikeste, ümbruskonda sobivate soovitavalt
KVARTSIIT ON LIIVA PEAMINE KOOSTISOSA. 10. Millises kivimis on kaltsiit põhimineraaliks? LUBJAS ON põhimineraaliks kaltsiit. 11. Millised on settemoondekivimid? Tuntumad on : MARMOR, KILTKIVID, IGIKIVI, KALJUKIVI. 12. Millises kivimis on kvartsiidisisaldus 90-95%? IGIKIVIS on kvartsiidisisaldus kuni 95% (see annab talle sillerduse). 13. Kuidas töödeldakse looduskivisid? Murdumine, purustamine, kloppimine, tagumine, saagimine, hööveldamine, lihvimine ja poleerimine. Täkistakse ehk tagutakse pind, mis ei ole libe. Lihvimine, läige saadakse poleerimisel. Paekivi toodete puhul on kasutusel erinevad müürikivid, paksus 300mm, kõrgus 200mm, laius 400mm. 14. Milline on vahe lihvimisel ja poleerimise vahel? Lihvimisel on pind ühtlane ja sile. Poleerimisel on pind läikiv. 15. Looduskividest ehitusmaterjalid? Terrassikatted, põrandaplaadid, soklikivid. PUIT 1
valmistamiseks. Spooni valmistatakse kalli ning ilus väärispuidu kokku hoidmiseks. Spoonitud tooted on tihti tugevamad kui täispuit tooted (täispuit+liim+spoon=tugevam tammest). Spoonimise teel saab muuta puidu välimist tekstuuri ja teha vastavalt tellimusele kõrgkvaliteetset mööblit soovitud värvi ja puidu pinnaga. Spooni saamise viisid: a)saespoon- toodetakse kõige vähem, sest materjalist läheb kaotsi ligi pool (vajalik muusikariistade juures ja intarsias); b) höövelspoon e hööveldamine. c)treispoon e kooritud spoon- kõige laiemalt kasutatud. Kasutatakse põhiliselt vineeri tootmiseks (Eestis põhiline kasevineer); Spooni pakkide koostamine: Et tekiv kangas ei mureneks ega praguneks, see kuumutatakse. Seejärel kuivatatakse pressiall, et ei muutuks laineliseks. Lehed sorteeritakse vastavalt riketele ja pakitakse. Spooni pakkides on 10- 32 lehte kasutusjärjekorras ja 10-20 pakist komplekteeritakse pakett.
700 kraadini 24-32h tulemusena saadakse min paksune süsinikuga rikastatud kiht. Sellele järgnevalt on võimalik seda kihti karastada. Analoogselt protsessid on tsü. Ja nitreemine. Tsementiitimine süsinikuga rikastamine; Tsüaanimne CH rikastamine; nitreerimine lämmastikuga. 10. Nimetage materjalide töötlemise põhilised tehnoloogilised protsessid? Valatavus, Sepitatavus, Keevitatavus, Lõike töödeldavatus Puurimine, treimin, freesimine, hööveldamine, lihvimine RAUA-SÜSINIKUSULAMID, MALIMI 11.Millised sulameid nimetatakse malmiks ja kuidas neid liigitatakse? -rauamaak maakütus viiakse kõrgahju ja saadakse valge malm. Sellest põletatakse konventerites välja süsinikku (Bessemar, Thomas) ja saadakse malmi margid. 1)malm, 2)valge malm-vähem süsinikku, a)hallmalm-G-HB360-Rm30-Cr b)tempermalm-GG-HB-Rm-Kr, c)kõrgtugev malm-GGGA-HB-Rm-Br d)legeeritud malm-GGGL-HB-Rm-Ar (loetelu a-d on järjestatud süsiniku sisaldusest
keskkonda võõraid aineid. Liimpuit: Liimpuiduks nimetatakse vähemalt neljast lamellist pakettristlõikeks liimitud elemente. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Liimpuidu valmistamine toimub täielikult tehases. Seal on tagatud täpne tehnoloogiline reziim alates puitmaterjali ettevalmistamisest kuni toote liimimise ja pressimiseni. Liimpuidu valmistamise põhietapid on kuivatamine, tugevussortimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus ja pakkimine. 5 Liimpuidust elemente võib teha nii konstantse kui ka muutuva ristlõikega, samuti sirgete või kõverjoonelistena. Võimalik on valmistada suhteliselt suuri ristlõikeid, näiteks Eestis laiusega kuni 22 cm ja kõrgusega kuni 2 m. Lamelli paksus on tavaliselt 33...45 mm. Väiksema paksusega lamelle
Tee pinnal esineb pesulaua lainetust. Kohati võib esineda lohke ja kühme. Tee tolmab keskmiselt. Sõidukiirust tuleb aeg-ajalt vähendada ja ebatasaseid kohti vältida. Tase I tee põikprofiil on paljudes kohtades muutunud. Pind on ebatasane (lained( ja auklik. Teel on lohke ja kühme, mida ei saa sõidu ajal vältida. Tee tolmab tugevalt. Sõidu ajal peab tee pinda pidevalt jälgima ja sõidukiirust pidevalt muutma. 35. Kruusateede hoolduse meetodid Hööveldamine profiili parandamiseks kulumiskiht lõigatakse maha aukude põhjani (vähem lõigates tekivad samadesse kohtadesse uued augud) ja kuhjatakse tee serva. Sealt paigutatakse materjal tee keskele. Teele antakse vajalik kalle (kulumiskihi kalle). Tee keskel olev materjal laotakse teljest kahele poole ja tasandatakse. Kui ei lisata täiendavat kulumiskihi materjali ja hööveldatud materjal on ilusti segunenud võib selle kohe tee servast laiali laotada (kerge meetod)
1 TREIMISTÖÖDE ALUSED PÕHIANDMED TREIMISTÖÖDEST Masinate, mehhanismide, aparaatide ja teiste toodete detailide mit- mesuguste valmistusviiside hulgas on laialt levinud lõiketöötlus: treimine, puurimine, freesimine, hööveldamine, lihvimine, kaabitsemine jne. Lõiketöötluse olemus seisneb toorikult pindkihi eemaldamises, et saada nõutavate mõõtmete, kuju ja kvaliteediga pindu. Võlle, rihma- ja hammasrattaid ning paljusid teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks (joon.) ja neid töödeldakse treipinkidel (treitakse). Treimisega võib saada silinder-, koonus-, kuju ja tasapindu, samuti keermeid, faase, siirdmikke (joon. ). Treimistöödel kasutatakse treiteri, puure, avardeid, hõõritsaid,
vabalt "kiikuda" või siis nn. ujuvkinnituse rakiseid, mis võimaldavad hõõritsa tööosal töödeldava ava järgi täpsemini orienteeruda. Tuleb silmas pidada, et valdavalt kujuneb töödeldava ava läbimõõt riista läbimõõdust suuremaks. 76. Kirjelda enamlevinumaid teriklõikamise liike?Tee joonis(ed)? Puurimine; Hõõritsemine; Avardamine; Freesimine; Kammlõikamine; Mikroteriklõikamine; templiga lõikamine; noaga lõikamine; Treimine; hööveldamine 77. Mis freese võib kasutada tasandi freesimiseks? Silinder- kui ka otsfreesi 78. Miks on ettenihkele vastufreesimine ebasoodsam kui kaasafreesimine? Hamba lõikesse minekul on lõigatava kihi paksus null, enne lõikamise alustamist tekib teatud ulatuses lõigatava materjali muljumine, kuid on kasutatav ka juhul kui pingi ettenihkekruvis on lõtkud 79. Mis liikumise saab kukaldamisel kukaldav riist?
7 mm plaadid). Saab happega krobeliseks töödelda. *Norras kildkivi, kaljukivi. Vee imavus 0,14 0,28 %. 35 54 % kvartsi (sillerdavus). Firma MENDHI AS * Igikivi settemoondekivim. 90 95 % kvartsiiti. Vee imavus alla 0,17 %. Kõvadus 7 Mohsi skaalal. LOODUSKIVIDE TÖÖTLEMINE 1. Murdmine 2. Purustamine 3. Klompimine 4. Tahumine 5. Saagimine 6. Hööveldamine 7. Lihvimine 8. Poleerimine Killustik, tänavakivid, põranda , seinaplaadid, soklikivid, trepiastmed, äärekivid. MINERAALSED SIDEAINED 1. Mineraalseks nim, ainet, mis füüsikaliskeemiliste protsesside tagajärjel muutub vedelast, tainataolisest olekust kivi taoliseks. 2. Orgaanilised seovad oma kleepuvusega KIVISTUMISE ISELOOMU JÄRGI: 1. Õhksideained LUBI, KIPS 2. Hüdraulilised e. vesisideained.
kergemaks; nõrgenenud paindetugevus 5-20%; puidus väheneb imamisvõime; muutub vastupidavamaks ilmastikuoludele ja seentele; vähenenud puidu soojajuhtivus 20-25%; ei ole lisatud kemikaale. 4)Liimpuit-vähemalt neljast lamellist pakettristlõikest liimitud elemente. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Põhietapid valmistamisel: kuivatamine, tugevussortimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus ja pakkimine. Valmistatakse põhiliselt okaspuidust. Mändi kasut. kui detaili tuleb immutada. Kasutusala laialdane: tala-, raam- ja kaarkonstruktsioonid, postid, vahelae talad, sarikad jne. 11. Malmid - tootmine, eriliigid, kasutamine Malme toodetaksekõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil (900...11000C juures) saadavat koksi (tuhka). Koks
annaabi.ee 
