selle eest tekitatatakse pidurivedelikule rõhk ning kuna vedelik kokku suruda ei lase surutakse vedelik läbi toru ja vooliku siduritöösilindrisse. Seal liigutab see kolbi. Kolb aga tõukur varrast ja siis kahvlit. See lükkab survemufi muhv survelaagrit nin see liigub mootori poole käigukasti võlli suka peal see surub omakorda vlamellide ja taldrikvedru välimine serd tõmbabki surveketta eemale hoorattast korpuse poole ja vabastades sellega siduriketta. Siduri vabastamisel vähendatakse õlisurvet sellega taldrikvedru pyyab taastuda esialgset asendit ja lükkabki siduri surveketta hooratta poole millega siduriketas surutakse hooratta ja surveketta vahele kinni. Spiraalvedrudega sidurimehanismis tõmbuvad tavaliselt kolm lahutuskäppa surveketta hoorattast eemale,millega surutakse kokku spiraalvedrud
JÕUÜLEKANNE Nimi: Riho Rästas KONTROLLTÖÖ NR. 1 AS Õppegrupi nr. AS13 Kuupäev: 05.03.14 1. Mida tähendab rattavalem 6 x 4*? Kuus ratast ja neist neli on vedavad. 2. Kuidas liigitatakse jõuülekandeid? Manuaal käigukastid ja Automaatkastid. 3. Millised seadmed/sõlmed kuuluvad nelikveoga kaheteljelisel sõidukil jõuülekandesse? Hooratas ,sidur ,väntvõll ,kardaani ülekanded, diferentsiaalid, jaotuskast, vedevad sillad(rattad) 4. Millistele nõuetele peavad vastama sidurid? Sidur peab lahutama kiiresti ja täielikult, käigukasti hoorattalt saadavast mehhaanilisest energiast. Sidur peab uuesti liitma käigukasti ja hooratta sujuvalt, et vältida järske kohalt minekut mis võib kahjustada kõiki jõuülekande mehhanisme. Siduriketas ei...
Nukkvõll, nukkidega võll. See tagab seadmes operatsioonide ´tsüklilise kooskõlastatud sooritamise. Nt. Sissepõlemismootori jaotusvõllinukid tagavad gaasijaotusmehhanismis sisse- ja väljalaskeklappide õigeaegse avamise ja sulgumise ning sobiva seaduspärase liikumise. Vänt-mehhanism muudab sirgliikumise pöördliikumiseks ja vastupidi. Mehhanismi kasutatakse mehhaanilises masinatehnikas, õmblusmasinatse ja autumasinates. Vänt- mehhanism koosneb vardast, võllist, kepsust liugursid ja hoorattast. Vänt-mehhanism. 03.04.2008.
· Miks?: Sisepõlemismootori töö toimub regulaarsete tsüklitena, mille käigus pöörete arv kõigub ja tekib väändevibratsiooni. Samas tekib ka muud müra nagu käigukasti ragin, undamine, kere resonantshelid ja ka võimsuse kõikumine, mis mõjutab sõidumugavust ja mürataset. Kahemassilise hooratta arendamise eesmärk oli isoleerida mootori väändevibratsioon võimalikult tõhusalt veosüsteemi muudest osadest. · Kahemassilise hooratta üldmudel koosneb primaarsest hoorattast ja sekundaarsest hoorattast. Mõlema hooratta massid on ühendatud üksteisega vedru/summutussüsteemi kaudu radiaalsete kuul- või liuglaagritega, mis võimaldab neil üksteise suhtes pöörduda. Hooratta primaarosa ja mootoriga seotud starteri hammasvöö on kinnitatud liikumatult väntvõlli külge. Koos hooratta primaarosa kaanega moodustavad need õõnsuse vedrukanali. Vedrusummutussüsteemi aluseks on kaarvedrud. Need on kinnitatud vedrukanali sees
........................................................................8 2 1. SIDUR Siduri ülesandeks on mootori pöördemomendi ülekandmine jõuülekandele. Siduri abil saab jõuülekande lahutada ajutiselt mootorist või käiguvahetuseks. Sidur koosneb sidurikettast või ketastest, võllist, siduri korvist, survelaagrist, lahutukäpast, hoorattast, ketaste hõõrdkatetest ja asub siduri kojas. Kõige suuremad koormused toimuvadki jõuülekandes siduril. Seega peab see hästi vastu pidama. Valed võtted ja loomulik kulumine vähendavad siduri tööiga oluliselt. Näiteks pidevalt jalga asjatult siduril hoides. Siduri ajami vabakäik on vajalik siduriketta libisemise vältimiseks ja et survelaager ei veaks kaasa. See kahandab selle eluiga. Siduri vedru survejõud on tavaliselt 5 KN. Meie labori arvutused on läbi viidud 8 KN.
pöördjooneliseks liikumiseks. 1.2 Hooratas(flywheel) Hooratas - on masina (mehhanismi) element, mille ülesandeks on kineetilise energia (pöörlemise) salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina (mehhanismi) edasiseks töövõimeks. Hooratast kasutatakse mehhanismi töö ühtlustamiseks ning ka töövõime jätkamiseks näiteks sisepõlemismootorites. Samuti kasutatakse hooratast güroskoop kompassides. Lihtsaim näide hoorattast on laste mänguasi vurr. Joonis 1 1.3 Kolb(pistion) Kolb - on mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele. Kolvi põhi osad: kolvi silm , kolvi pea, kolvi hõlm , Kolvi sooned , rõnga lukk 2 Joonis 2 1.4 Keps(connecting rod)
Nende ülekannet muudetakse sujuvalt kiirenevalt ja need autod sõidavad mõlemat pidi sama kiiresti. Käigukast peab töötama vaikselt ja vähese kuluvus astmega. Seepärast kasutataksegi kaldhammastega hammasrattaid. 3. Siduri töötamine Siduri töötamine põhineb kokkupuutuvate ja liikuvate pindade vahel tekkiva hõõrdejõu ärakasutamisel. Veetav ketas on asetatud hooratta ja suruketta vahele. Suruketas pöörleb koos hoorattaga, kuid saab liikuda hoorattast kaugemale ja lähemale. Kui veetav ratas ei puutu kokku suruketta ja hoorattaga on sidur väljalülitatud, sidurivõll seisab ning pöördemomenti hoorattalt käigukastile ei kanta. Kui suruda surukettaga veetav ratas vastu hooratast, siis hakkavad hõõrdejõud veetavat ketast kaasa vedama ning jõud kantakse hoorattalt käigukastile. 4. Siduri ülesanne, arvutamine 1. ülesanne : Siduri abil on võimalik mootor ajutiselt jõuülekandest lahutada ja nad omavahel sujuvalt ühendada
juhtida (valida momendi suuruse vastavalt vajadusele). Selline tehnoloogia sai võimalikuks tänu pooljuhtelektroonika arengule. Akude puudujäägi korvab kütuselement ja jääb oodata ainult selle hinna alanemist. Kütuselementi saab jõuallikana kasutada ka veoautodel, bussidel ja rongidel. Gürobuss Gürobuss on kõige lihtsamalt seletades elektrimootoriga autobuss, mis ammutab oma energiat suurest inertsi jõul pöörlevast hoorattast. Selle ratta telje küljes on omakorda kolmefaasiline asünkroonmootor, mis sõidu ajal toimib generaatorina, andes sõiduki veomootorile elektrienergiat. Hooratas ise asub bussi keskosas põrandas spetsiaalses kambris, mis on täidetud hõreda heeliumiga. 1950. aastal valmistatud esimese proovimudeli hooratas kaalus 1,5 tonni ning selle läbimõõt oli 1,6 m. Hilisemal, Gentis sõitnud G3-l, oli hooratta kaal isegi 3 tonni ning läbimõõduks peaaegu terve bussi laius.
Põhiliselt, aga laagriliudadepeal või vedeliksurve keskkonnas. Hooratas Hooratas on masina (mehhanismi) element, mille ülesandeks on kineetilise energia (pöörlemise) salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina (mehhanismi) edasiseks töövõimeks. Hooratast kasutatakse mehhanismi töö ühtlustamiseks ning ka töövõime jätkamiseks näiteks sisepõlemismootorites. Samuti kasutatakse hooratast güroskoop kompassides. Lihtsaim näide hoorattast on laste mänguasi vurr. Sisepõlemismootoritel ja paljudel mehhanismidel on vahelduvad töötsüklid. See tähendab, et mingil ajahetkel annab masin energiat välja ning mingil ajal vajab ta seda tagasi, et oma tööd jätkata Gaasijaotusmehhanism (GJM) võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist ja silindri läbipuhumise.
normaalse õlituse tagamiseks gaasi järjest põhjas hoida mitte kauem kui 30 sekundit. Mootorsaag on ette nähtud töötamiseks ikkagi vahelduval töörežiimil. Süütesüsteemid Magneetosüüde Süütesüsteemi ülesanne on tekitada säde küttesegu süütamiseks silindris. Mootorsaagidel kasutatakse kahesugust süüdet: kontaktidega magneetosüüdet ja kontaktivaba türistor-magneetosüüdet ehk elektronsüüdet. Magneetosüütesüsteem koosneb püsimagnetitega hoorattast, alusest, süüteküünlast, juhtmestikust ja välisest süütelülitusnupust. Püsimagnetid on eriterasest (Al-Ni-teras). Hooratas on istutatud väntvõlli koonusotsale, fikseeritud liistuga ja kinnitatud mutriga. Magneeto alusele on paigutatud süütepool (trafo), mille südamikule on mähitud primaar- ja sekundaarmähised. Süütepoolide südamikud on magnetjõujoonte peremaks juhtimiseks valmistatud pehmest terasest. Südamikule paigutatud papist
s. seisust. Elektroodidevaheline pilu on eri süüteseadrneil erinev. Kontaktivahet (0,3 . . . 0,4 mm) saab seada liikumatu kon- Suurimat pilu võimaldab türistorsüüde -- 0,8 . . . 1,0 mm. takti alusplaadi nihutamisega. Magneetosüütel aga on pilu minimaalne, s, o. 0,4 . . . 0,5 Uuematel mopeedimudelitel («Riga-12», «Verhoviina-4» mm. Pilu muudetakse külgelektroodi painutamisega. jt.) on süütepool viidud hoorattast välja (jahutustingimuste Isolaatori alumise osa ja elektroodide temperatuur peab parendamiseks) ja tema primaarmähist toidetakse ta endi- inootori töötamisel olema 500 . . . 600 °C, et põleksid ara sele südamikule mähitud poolist saadava vahelduvvooluga. neile sattuvad tahina- ning õliosakesed. Seda temperatuuri Siin on tegemist juba generaatorsüütega (vt. eespool). nimetatakse süüteküünla e n d a puh astus te m p e r a-
annaabi.ee 
