Kui omanik esitab avalduse hoonestusõiguse kustutamiseks, siis tuleb sellele lisada hoonestusõigusliku isiku materiaalõiguslik tahteavaldus hoonestusõiguse lõpetamiseks ja menetlusõiguslik nõusolek kande kustutamiseks. § 2441. Hoonestusõiguse omanikule langemine (1) Kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine). Omanikule langemise tingimused tuleks kokku leppida hoonestusõiguse seadmise lepingus (nt lisaks ehitise püstitamise tähtajale, maa kasutamine vastavalt hoonestusõiguse eesmärgile, ehitise mitteprojektikohane ehitamine, tasu mittemaksmine jne) (2) Omaniku õigust nõuda hoonestusõiguse kandmist enda nimele ei või lahutada kinnisasjast.
edasise sisu täpsustamine toimub juba eelpoolnimetatud hoonestusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu alusel. Hoonestusõiguse võib lõpetada poolte kokkuleppel. Selleks on vajalik kinnisasja omaniku nõusolek, mis tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestusõiguse omajale (hoonestajale). Nõusolekut tagasi võtta ei saa. (AÕS § 244) Hoonestusõigus võib ka teatud asjaoludel langeda kinnisasja omanikule. Kinnisasja omaniku õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks tekib, kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi. Omanik võib nõuda ka enda nimele kandmise asemel hoonestusõiguse ülekandmist tema poolt nimetatud isikule. Omaniku nõudeõigus aegub kuue kuu möödumisel hetkest, mil kinnisasja omanik saab teada eelkirjeldatud
saabumisel Hoonestajal on õigus oma ehitis ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist ära vedada. Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise nõude hiljemalt neli kuud enne tähtaja lõppu, on hoonestaja kohustatud seda tegema. Ehitis, mis tähtaja lõpuks ei ole ära veetud, muutub kinnisasja oluliseks osaks ja läheb kinnisasja omaniku omandisse. Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise nõude õigeaegselt, võib ta hoonestajalt nõuda tasu ehitise äravedamise eest, kui kinnisasja omanik on selle ära vedanud ühe aasta jooksul pärast tähtaja lõppu. 31. Üüri-/rendisuhete olemus ja nende kasutamisvõimalused kinnisvarakorralduses *rendisuhete mõiste-rendisuhete puhul kasutab üks isik (rendile võtja) lepingu alusel tasu eest teisele isikule (rendile andjale) kuuluvat vara. *rendisuhete objektiks võib olla igasugune vara.
Ei ole lubatud kokkuleppida tingimuslikus lõppemises Hoonestusõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisaja omaniku nõusolek. Nõusolek tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestusõiguse omajale (hoonestaja). Nõusolek ei ole tagasivõetav. Kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine). Nõue aegub kuue kuu möödumisel hetkest, mil kinnisasja omanik saab teada vastava eelduse olemasolust, kuid mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel nõude tekkimisest. Omaniku õigust nõuda hoonestusõiguse kandmist enda nimele ei või lahutada kinnisasjast. Omanik võib hoonestusõiguse enda nimele kandmise asemel nõuda hoonestusõiguse üleandmist tema poolt nimetatud isikule.
Kui omanik esitab avalduse hoonestusõiguse kustutamiseks, siis tuleb sellele lisada hoonestusõigusliku isiku materiaalõiguslik tahteavaldus hoonestusõiguse lõpetamiseks ja menetlusõiguslik nõusolek kande kustutamiseks. § 2441. Hoonestusõiguse omanikule langemine (1) Kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine). Omanikule langemise tingimused tuleks kokku leppida hoonestusõiguse seadmise lepingus (nt lisaks ehitise püstitamise tähtajale, maa kasutamine vastavalt hoonestusõiguse eesmärgile, ehitise mitteprojektikohane ehitamine, tasu mittemaksmine jne) (2) Omaniku õigust nõuda hoonestusõiguse kandmist enda nimele ei või lahutada kinnisasjast.
saabumist ära vedada, kui kinnisasja omanik ei ole kasutanud käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud õigust. Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise nõude hiljemalt neli kuud enne tähtaja lõppu, on hoonestaja kohustatud seda tegema. (2) Ehitis, mis tähtaja lõpuks ei ole ära veetud, muutub kinnisasja oluliseks osaks ja läheb kinnisasja omaniku omandisse. Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise nõude õigeaegselt, võib ta hoonestajalt nõuda tasu ehitise äravedamise eest, kui kinnisasja omanik on selle ära vedanud ühe aasta jooksul pärast tähtaja lõppu. (3) Kinnisasja omanikul on õigus mitte hiljem kui üks aasta enne tähtpäeva saabumist nõuda ehitise jätmist endale tasu eest, mis võrdub hoonestajale käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud äravedamise õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahjuga. 33. Üüri/rendisuhete olemus ja nende kasutamisvõimalused kinnisvarakorralduses- Eesti Vabariigi rendiseadus
Sama nõue kehtib ka asjaõiguskokkuleppe suhtes. Asjaõiguskokkulepe võib olla edasilükkavalt tingimuslik ja tähtaegselt lõppev. Lubatud ei ole aga kokku leppida hoonestusõiguse tingimuslikus lõppemises. Teiste sõnadega, hoonestusõiguse lõppemist ei ole lubatud siduda mingi tulevase sündmusega, mille saabumise aeg on teadmata. Hoonestusõigus võib ka teatud asjaoludel langeda kinnisasja omanikule. Kinnisasja omaniku õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks tekib, kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi. Omanik võib nõuda ka enda nimele kandmise asemel hoonestusõiguse ülekandmist tema poolt nimetatud isikule. Omaniku nõudeõigus aegub kuue kuu möödumisel hetkest, mil kinnisasja omanik saab teada eelkirjeldatud asjaoludest, kuid
hoonestusõiguse omandamise alusega ettenähtud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või on rikkunud AÕS § 247 lg-st 2 tulenevat kohustust. Asjaõigusseaduse § 2441 lg 1 sätestas, et kokkulepitud eelduse saabumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestusõiguse enda nimele kandmist (omanikule langemist). Asjaõigusseaduse § 2441 lg 1 alates 1. juulist 2003. a kehtiva sõnastuse kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemiseks), kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi. Seega on alates 1. juulist 2003. a kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestusõiguse enda nimele kandmist asjaoludel, mis varasema seaduse kohaselt olid AÕS § 243 järgi aluseks hoonestusõiguse lõpetamisele