ESSEE PAAR ASJA HINGE PEAL Sünniga kaasnevad lapsele õigused ja hiljem ka kohustused. Vanemaks saades suurenevad õigused, aga ka kohustused. Lapsevanemaks saades aga, võtab inimene endale suurima kohustuse- vastutada ja hoolitseda veel ühe ilmakodaniku eest. Hoolitsevaid ja vastutavaid meetodeid laste kasvatamisel on mitmeid- mõned vanemad teevad kõik, et laps tulevaseks iseseisvaks eluks hästi ette valmistada, pakkudes lapsele esmaseid vajadusi- armastust ja hoolitsust. Samuti käitumisreegleid ja hea/normaalse ühiskonna kombeid ja tavasid. Seda kõike ikka selleks, et laps elus paremini läbi lööks ja iseseisvalt edukamalt hakkama saaks. Kahjuks aga, on ka perekondi või vanemaid, kus lapse sünd on võibolla lihtsalt
Laps vajab täiskasvanuid, kes teda kuulaksid ja tema eest hoolitseksid. Argipäev peab olema mõistetav, käsitletav ja mõttekas. Õnnelikud lapsed on need, kelle enesetunne on hea, kes on avatud, sisemiselt rõõmsad, sõbralikud ja rahulikud. Nad teavad, et teised inimesed ei soovi neile halba, et täiskasvanud hoolitsevad nende eest nii, et midagi halba ei juhtu. Laps ei saa alati kõike, mida ta tahab ja sellega peab ta oskama leppida, kuid laps vajab alati enda ümber hoolitsevaid ja heatahtlikke täiskasvanuid Madal enesehinnang Madala enesehinnanguga inimene ei pea endast lugu ja alahindab ennast. Endast parema mulje jätmiseks valetavad nad tihti. Madal enesehinnang ei luba probleemile suunatud toimetulekut kasutada, sest alati püüakse kohaneda ja vaikselt ära kannatada. Ta ei julge midagi teha, tahta ega arvata, sest enese meelest ei ole tal ühtegi positiivset omadust, mis annaks õiguse tal midagi
Ametite osas jagunesid laste vastused kahte kategooriasse reaalseteks ja müütilisteks ametiteks. Reaalsetest ametest mainiti eelkõig politseinikku, sõdurit ja tuletõrjujat, uurijat, ehitajat ja sportlast. Müütilistest elukutsetest mainiti näiteks mereröövlit, rüütlit ja maadeavastajat. Kokkuvõttes eelistasid poisid selliseid ameteid, kus ühiskond näeb tihti vaprust või kangelaslikkust ning kus kasutatakse tihti jõudu ning kus nähakse võimu. Hoolitsevaid ameteid praktiliselt ei mainitud. Tüdrukud mainisid reaalsetest ametitest õpetajat, lasteaiakasvatajat, arsti, müüjat, teenijat, koristajat, näitlejat, saatejuhti, lauljat ja tantsijat. Vaid kaks tüdrukut soovis saada kosmonaudiks ja üks politseinikuks. Mütoloogilistest ametitest mainiti klouni ja printsessi, tiibadega kassi ja liblikat. Kui võrrelda tüdrukute ja poiste
Laps vajab täiskasvanuid, kes teda kuulaksid ja tema eest hoolitseksid. Argipäev peab olema mõistetav, käsitletav ja mõttekas. Õnnelikud lapsed on need, kelle enesetunne on hea, kes on avatud, sisemiselt rõõmsad, sõbralikud ja rahulikud. Nad teavad, et teised inimesed ei soovi neile halba, et täiskasvanud hoolitsevad nende eest nii, et midagi halba ei juhtu. Laps ei saa alati kõike, mida ta tahab ja sellega peab ta oskama leppida, kuid laps vajab alati enda ümber hoolitsevaid ja heatahtlikke täiskasvanuid (Õnnelikud lapsed, lk 23-26). 3. Madal Enesehinnang Madala enesehinnanguga inimene ei pea endast lugu ja alahindab ennast. Madala enesehinnanguga ei suuda inimene armastada ei ennast ega ka teisi. Nad tahavad jätta endast parema mulje ja seepärast nad valetavad tihti. Madal enesehinnang toob kahju ja sellega on raske elada! Madal enesehinnang ei luba probleemile suunatud toimetulekut kasutada, sest alati püüakse kohaneda ja vaikselt ära kannatada
Hoidub täiskasvanuks saamisest. Samas on tal empaatiavõime, kaastunne. Enesekaitseks kehalised vaegused, haigestuda. Ühes äärmused vaiksed, tagasihoidlikud, introvertsed. Teises otsas suitsiidsed, enesehävitajad. Maniakaal depressiivne psühhoos: vahelduv. Kõige rohkem usklike nende hulgas, sest usu juures paelub neid lunastusidee. Kõik usundid. Lapsevanemana: Püüavad sisseelada, mõista oma lapsi. Püüäb last endaga siduda, pole väga järjekindlad, ega karmid. Elukutseks valivad hoolitsevaid, teenivaid ameteid. 18. Sundustega inimene Muutused võetakse vastu hirmuga, ebameeldivusega. Hirm kaduvuse, ajalikkuse ees. Muudatused häirivad. Inimesed hakkavad muudatuste vastu võitlema, üritavad iga hinna eest neid takistada, peatada ja piirata. Hakkab kinni hoidma oma arvamusest. Põhimõtetest, hinnangutest jne. Algpõhjust hoiduda hirmust, mida toovad kaasa muudtaused. Probleem: Ülemäära suur vajadus ennast kindlustada. St on vähe avatud, taksitavad enda arenguprotsesse
Hoidub täiskasvanuks saamisest. Samas on tal empaatiavõime, kaastunne. Enesekaitseks kehalised vaegused, haigestuda. Ühes äärmused vaiksed, tagasihoidlikud, introvertsed. Teises otsas suitsiidsed, enesehävitajad. Maniakaal depressiivne psühhoos: vahelduv. Kõige rohkem usklike nende hulgas, sest usu juures paelub neid lunastusidee. Kõik usundid. Lapsevanemana: Püüavad sisseelada, mõista oma lapsi. Püüäb last endaga siduda, pole väga järjekindlad, ega karmid. Elukutseks valivad hoolitsevaid, teenivaid ameteid. 18. Sundustega inimene Muutused võetakse vastu hirmuga, ebameeldivusega. Hirm kaduvuse, ajalikkuse ees. Muudatused häirivad. Inimesed hakkavad muudatuste vastu võitlema, üritavad iga hinna eest neid takistada, peatada ja piirata. Hakkab kinni hoidma oma arvamusest. Põhimõtetest, hinnangutest jne. Algpõhjust hoiduda hirmust, mida toovad kaasa muudtaused. Probleem: Ülemäära suur vajadus ennast kindlustada. St on vähe avatud, taksitavad enda arenguprotsesse
tegevussüsteem, mis koosneb kõigist neljast, sots. töötaja e. muudatusagent kasutab oma tegevusi, et suhe toimiks Tähtis on mõjutada personali hoiakuid või asutuse personali tervikuna Integreeritud mudeli eeliseks on, et ta suudab muuta kliendile sobivat suunatud töömeetodid, abi, sotsiaalhooldust jne. ühiseks tervikuks. Töötaja ei või keskenduda ainult perekonna sisemisele dünaamikale vaid peab nägema ümbruse mõju kriisidele. Tuleb toetada vanurite eest hoolitsevaid perekondi. Sotsiaaltöö abil käsitletakse pensionile siirdumise probleeme, osadele on see negatiivne muutus, kus võib vaja minna peretöö erinevaid nõustamise viise. Kasulik võiks olla pensionile mineku hea ettevalmistus . Üheks sotsiaaltöötaja abivajaduse juhtumiks on vanainimeste alkoholism. Väljaspool hooldeasutusi elava vanuritest muud probleemi lahendusrühmi. Paljudel vanuritel paranevad selle tulemusena suhted teiste inimestega. Rühma vormilt peaks ta olema psühhoteraapia.
kontrollida nõuab julgust ja otsusekindlust. Peate olema tugev, et vastu seista noore palvetele, tema kaaslaste survele, nende vanemate või isegi ühiskonna mõjutustele. Kuid teadke: mingil teadvusetasandil vajavad kõik teismelised juhatust ja kontrolli oma vanematelt. Nad tahavad seda. Olen kuulnud paljude teismeliste suust, et nende vanemad neid ei armasta, kuna nad ei ole noorte suhtes ranged. Ja nii paljud teismelised tänavad ja armastavad oma rangeid, kuid hoolitsevaid ja noori arvestavaid vanemaid (Campbell 1996). Ka James Stenson (2009) kordab oma raamatus "Valmistudes teismeeaks. Juhised lapsevanematele" sama mõtet: teismelised vajavad ja tahavad tõsiselt, vahel isegi meeleheitlikult, otsusekindlat juhatust, ehkki nad ise ealeski seda ei tunnista. Olles ülimalt ebakindlad, on nad ka ülimalt kriitilised kõige ümbritseva suhtes, kuigi see väljendub tihti põikpäisuses ning reeglite trotsimises suhetes vanematega. Endasuguste hulgas alluvad nad
annaabi.ee 
