põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Jumalateenistus pidi nüüdsest olema lihtne ja kesksel kohal emakeelsed jutlused. Seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Usun, et tehti õige otsus, kuna 2 sakramenti on siiani kasutusel. Sveitsis vähendati reformatsiooni tulemusena kirikuteenistujate arvu ja vabanenud raha hakati kasutama heategevuseks, eriti vaeste hoolekandeks. Rajati pidalitõbiste varjupaiku ja asutati kirikukoole, keelati palgasõdurlus ja liigkasuvõtmine. Kalvinistlik õpetus vabastas usklikud kiriklikust sõltuvusest oma ettemääratuse põhimõttega, mille järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse: ühed on määratud õndsaks saama ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusele ja neid ootab põrgu. Calvini õpetuse kohaselt pidi rikas hoiduma oma rikkusega uhkustamast ja olema osavõtlik vaeste vastu. Ta rõhutas töö
sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaitse ühiskonna tegevus oma liikmete heaolu tagamiseks sotsiaalsete riskide ja probleemide korral sotsiaalne risk elukvaliteedi halvenemise oht Sotsiaalset kaitset võib teatavas mõttes pidada ühiskonnas abi vajajate vihmavarjuks. Siinkohal saab eristada abi pakkujaid ja selle saajaid. Abipakkujad on näiteks riigi-, omavalitsus- või erasektori asutused. Enamikul juhtudel võib sotsiaalset kaitset liigitada kas sotsiaalkindlustuseks või -hoolekandeks. Sotsiaalse kaitse alla kuuluvad toetused surma, toitja kaotuse ja töövõimetuse korral ning lapse sünni puhul, samuti toimetuleku- ja töötutoetused ning puudega inimeste sotsiaaltoetused. Seega on sotsiaalse kaitse eesmärk ennekõike püüe kindlustada abi vajavatele inimestele toimetulekuks piisav sissetulek. See, kas sotsiaalse kaitse meetmed seda pakkuda suudavad, on iseküsimus. Paljudele ei pruugi neist piisata, kuid aitavad siiski vaesusriski vähendada
Friedrich II - oli tuttav valgustuskirjandusega. andis korralduse jagada vaestele riigi ladudest vilja, keelas piinamised ning kehtestas usuvabaduse. Vaatles riiki kui hästi töötavat kellavärki, igaühel oma kindel ülesanne. Joseph II - kohustas aadlike ja vaimulikke makse maksma, kaotas pärisorjuse. järgis samuti usuvabaduse põhimõtteid, andes protestantidele ja katoliiklastele samad õigused. mitmed katoliku kloostrid suleti ning nende vara läks vaeste hoolekandeks. Püüdis kehtestada kogu riigis ühesuguseid seaduseid. provintside omavalitsus kaotati, asju hakkasid ajama keskvalitsuse ametnikud. ametlik keel saksa keel. Pt. 9. Venemaa 18. sajandil Peeter I ja Katariina II valitsusaeg Peeter I valitses 1682 - 1725 Katariina II valitses 1762 - 1796 Peeter I reformid Uus sõjavägi - moodustati eluaegsesse sõjaväeteenistusse võetud nekrutitest. Ohvitseride väljaõpetamiseks mitmed uued sõjakoolid. Relvastuseks võeti välismaiste meistrite
4 peale püha pärimuse ja kirikukogude autoriteedi, tunnistas Zürichi raad võitjaks Zwingli. Nüüd hakati Zürichis juba linnavõimude abil reformatsiooni ellu viima. Otsustati, et kirikutest eemaldatakse maale ja skulptuure, lihtsustatakse jumalateenistust ning orelimängu pidi asendama koguduse laul. Vähendati kirikuteenistujate arvu ja vabanenud raha kasutatid heategevuseks, eriti vaeste hoolekandeks. Kiriku- ja kloostrimaad sekulariseeriti. Zwingli õpetuse alusel keelati Zürichis liigkasuvõtmine ja palgasõdurlus. Reformatsioon Zürichis ei puudutanud üksnes religiooni: raad korraldas Zwingli nõuandel ümber kooli, kiriku ja abielu ning andis välja komblusseadusi. Zwinglil ei olnud poliitilist ametit, kuid tal suur mõju, sest raad teadis, et rahvas võtab tema jutlusi kuulda. Teoloogilisest küljest kujunes Zwingli ja Lutheri suurimaks erimeelsuseks suhtumine
Paarisuhtevägivallaga kokkupuutunud naiste hulgas oli sellisel arvamusel olijate osatähtsus suurem. Samal ajal ei pea mitte kõik paarisuhtevägivalla tagajärjel füüsilisi vigastusi saanud paarisuhtevägivalda probleemiks Eesti ühiskonnas. Eeldus praeguse olukorra muutmiseks on, et suureneb teadlikkus paarisuhtevägivallast kui probleemist ning tagatud on sotsiaal- ja juriidilise abi süsteem. Sotsiaalne kaitse Sotsiaalse kaitse meetmed jagunevad sotsiaalkindlustuseks ja hoolekandeks. Sotsiaalkindlustus on riigi poolt antav garantii, millega teatud sotsiaalsete riskide (surm, toitjakaotus, vanadus, töövõimetus, lapse sünd) realiseerumise korral tagatakse täiendav sissetulek või sissetulekute jätkumine vähemalt tasemel, mis võimaldab inimväärset äraelamist. Sotsiaalkindlustust rahastatakse nii kohustuslikest maksudest või maksetest kui ka vabatahtlikest maksetest. Hoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärgiks on inimestele erinevate vabaduste
vanuri perekonnalt veel lisaks enam kui 400 euro lisakulutuste tegemiseks kuus omaenda tuludest. Viimastel aastatel on keskmine palk Eestis järjest kasvanud, mis tähendab, et maksujõuliste tööealiste kodanike arv kasvab ning koos sellega ka nende inimeste arv, kes on võimelised oma eakaid lähedasi üleval pidama hoolekandeasutuses. Tehnoloogiline keskkond Sotsiaalhoolekandeasutust mõjutavad ka meditsiini- ja ravimitööstus. Enam just meditsiinitööstus, mis tegeleb spetsiaalselt hoolekandeks vajalike tehnoloogiliste seadmete ja vahendite väljatöötamisega. Arvestades et eakate inimeste füüsiline võimekus on väiksem, siis on vaja erinevaid vahendeid ja seadmeid, mis aitaksid neil võimalikult hästi eluoluga iseseisvalt toime tulla. Alustades spetsiaalsete vooditega ja lõpetades erinevate toetusvahenditega pesemisruumides, on tehnoloogilised abivahendid väga olulised lihtsustamaks inimeste elu ja parendamaks nende elutingimusi. Sama
Tervishoid ja hoolekanne. 1933. aastal sai valmis kahekorruseline haiglahoone vana hoone juurde, millega oluliselt suurenes haigla territoorium: linnahaigla sai uued opertsiooniruumid, röntgeni, palateid. Hospidaliseerimise tingimused paranesid oluliselt. Emade- ja Lastenõuandla sai suuremad ruumid, tuberkuloosihaigetele taheti teha eraldi maja (palju tuberkuloosihaigeid keskmiselt u 150 aastas). Aleksandri tänava vana puust kasarm kohandati hoolekandeks. 44 Haridus ja kultuur. Võru paistis silma suhteliselt hea haridustaseme poolest: 1934. aasta andmete põhjal oli Võrus lugeda ja kirjutada oskajate arv kõrgem olnud kui riigi keskmine 41 Pullat, 1984, lk 83. 42 Pullat, 1984, lk 84-85. 43 Pullat, 1984, lk 91; Wõru linn 150-aastane, 1934, lk 36. 44 Pullat, 1984, lk 95; Wõru linn 150-aastane, 1934, lk 35. 15 (96,4% ja 94,0%)
· Hakati meditsiinilisest lähtekohast lähtuvalt rajama eraldi institutsioone vaimuhaigeile. William Tuke (1732-1822), kveekerist kaupmees, rajas lähtuvalt humanistlikest ideaalidest 1796. aastal Yorki krahvkonda vägagi eesrindliku vaimuhaigete varjupaiga, mis sai hiljem teedrajavaks nähtuseks vaimuhaiglate institutsionaalsel arengul (kuigi arstimise jms meditsiinilise vastu seal huvi ei tuntud). Lähenemist, mida kõnealuses asutuses rakendati, nimetati ,,moraalseks raviks / hoolekandeks" (moral treatment). Vincenzo Chiarugi (1759-1820) leidis, et vaimuhaige on isiksus. Keelas oma Firenze haiglas haigete karistamise ja piinamise. Jagas psüühikahäired kolme liiki: · melanhoolia, e. osaline vaimuhaigus; · mania, e. täielik vaimuhaigus; · amentsia e. intellekti ja tahte ebanormaalsus. 17 Philippe Pinel (1745-1826) ilmselt kuulsaim oma aja tegelastest psühhiaatria vallas oli see
annaabi.ee 
