probleemid. - Patsiendi andmed pannakse kirja nii, nagu nad on ei tohi teha järeldusi. - Teineteisele vastusääkivaid versioone esineda ei tohi. - Järelduste tegemisel tuleb tugineda mitmele tähelepanekule. 3. Patsiendi tegelike ja võimalike probleemide ning õendusvajaduste kindlakstegemine ja tõlgendamine - Õendusprobleem on midagi, mis teeb muret patsiendile või teda hooldavale isikule. - Õendusdiagnoos on kutsealastel teadmistel põhinev otsustus patsiendi reageeringuist olemasolevaile või võimalikele seisundi muutustele või vajadustele. - Õendusdiagnoos erineb meditsiinilisest diagnoosist. Probleem peab olema: - Individuaalne nt: pidev ülakõhuvalu tugevusega 6 palli(õige); ülakõhuvalu(vale) - Teistele arusaadav nt: valu(vale, sest arusaamatu kus valu esineb, kui tugev jne)
õendusprobleemid, nendest tulenevad eesmärgid, planeeritud tegevused, tulemuste hindamine ja ajakava (Roper jt 1999:63). Õendusprotsess - on süsteemaatiline, sihipärane tegutsemisviis, kuhu kuulub seeria üksiktoiminguid, mida tavaliselt on nimetatud vajaduste määratlemiseks, planeerimiseks, õendustegevuse rakendamiseks ja tulemuste hindamiseks (Roper jt 1999:23). Õendusprobleem - on midagi, mis teeb muret patsiendile/kliendile või teha hooldavale isikule. Probleem on kõrvalekaldumine või erinevus selle vahel, mis peaks olema ja mis tegelikult on (Uiga 2002:22). Haavandtõbi mao või kaksteistsõrmiksoole limaskesta defekt, mis on tekkinud maomahla peptilise toime tagajärjel ja ulatub tunica muscularis mucosaeni (Jaanson 1996:147). 3 1. MAOHAAVANDTÕBI 1.2 Etiopatogenees
ühistoiminguid, mida tavaliselt on nimetatud vajaduste määratlemiseks, planeerimiseka, õendustegevuse rakendamiseks ja tulemuste hindamiseks.(Roper jt 1999:23). Õendusdiagnoos on kutsealastel teadmisel põhinev otsustus patsiendi reageeringuist olemasolevaile või võimalikke seisundi muutustele või vajadustele. Diagnoos selgitab, mis on juhtumas. (Uiga 2002:13). Õendusprobleem on midagi, mis teeb muret patsiendile või teda hooldavale isikule. ( Uiga 2002:22). Õendushooldusplaan on õe ja patsiendi/kliendi poolt koostatud tegevuskava, milles sisalduvad õendusprobleemid, nendest tulenevad eesmärgid, planeeritus tegevused, tulemuste hindamine ja ajakava (Roper jt 1999:63). Õenduspedagoogika on õenduse valdkond, mis tegeleb patsiendi, tema perekonna, õendusüliõpilaste ja õendustöötajate kasvatamise ja õpetamisega (www.med.ut.ee). 1. PLEURIIT EHK KOPSUKELME PÕLETIK
Kesksed mõisted: Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti (Eesti Diabeediliit 2005:4). Õendusprobleem on kõrvalekaldumine või erinevus selle vahel, mis peaks olema ja mis tegelikult on. See on midagi, mis teeb muret patsiendile või teda hooldavale isikule (Uiga 2002:22). Õendusplaan see on patsiendi kogumine tema eluloolisi ja tervist puudutavaid andmeid, mis ilmselt edaspidi enam ei muutu (Roper jt 1999:278). Õendusprotsess on loogiline, süstemaatiline viis õendustöö väljendamiseks. Õendusprotsess on vastastikusel suhtlemisel põhinev probleemide lahendamine ja otsuste langetamine, et püstitada ja saavutada õenduse eesmärke. Protsess näitab muutusi, mis
Nimetatud juhul makstakse isikule sünnitushüvitist. 7) kindlustatud isiku lapsendamispuhkus. Makstava hüvitise liik on lapsendamishüvitis. 8) hooldushüvitist makstakse isikule järgmistel juhtudel: a) alla 12-aastase lapse põetamine või alla19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamine; b) haige perekonnaliikme kodus põetamine; c) alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine, kui hooldav isik on ise haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi. Kindlustatud isiku ajutist töövõimetust tõendab töövõimetusleht. Töövõimetuslehe väljastab kindlustatud isikule teda raviv arst või hambaarst või ämmaemand. Töövõimetuslehtede liikideks on haigusleht, sünnitusleht, lapsendamise leht ja hooldusleht. Töövõimetuslehe väljastaja vastutab ajutise töövõimetuse - kindlustusjuhtumi - õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest.11 11
eeskirju jne. 53. Üürile andja õigused ja kohustused eluruumide kasutamisel uumide kasutajad on kohustatud: - kasutama temale antud ruume ja nende seadistust sihipäraselt, suhtuma neisse hoolikalt ja pidama neid nõutavas korras; - tihendama soojusenergia kokkuhoiuks uksi ja aknaid; - täitma ahjude ja pliitide kütmisel, elektri-, gaasi- ja muude seadmete kasutamisel tuleohutuse eeskirju; - teatama elamus tekkinud riketest või avariiohtlikust olukorrast elamut hooldavale firmale, püüdma ise samaaegselt rakendada võimalikke abinõusid nende kõrvaldamiseks ; - eluruumist lahkumisel lülitama välja elektri ja gaasiseadmed (väljaarvatud automaatreziimil töötavad) ning sulgema veekraanid; - hoidma puhtust ja korda üldkasutatavates ruumides ning mitte rikkuma nendes olevaid seadmeid; - sulgema elamu välisuksed; - täitma valla korra eeskirju; -eluruumi kasutamisel üürilepingu alusel
59. Üürile andja õigused ja kohustused eluruumide kasutamisel .Eluruumide kasutajad on kohustatud: - kasutama temale antud ruume ja nende seadistust sihipäraselt, suhtuma neisse hoolikalt ja pidama neid nõutavas korras; - tihendama soojusenergia kokkuhoiuks uksi ja aknaid; - täitma ahjude ja pliitide kütmisel, elektri-, gaasi- ja muude seadmete kasutamisel tuleohutuse eeskirju; - teatama elamus tekkinud riketest või avariiohtlikust olukorrast elamut hooldavale firmale, püüdma ise samaaegselt rakendada võimalikke abinõusid nende kõrvaldamiseks ; - eluruumist lahkumisel lülitama välja elektri ja gaasiseadmed (väljaarvatud automaatrezhiimil töötavad) ning sulgema veekraanid; - hoidma puhtust ja korda üldkasutatavates ruumides ning mitte rikkuma nendes olevaid seadmeid; - sulgema elamu välisuksed; - täitma valla korra eeskirju; -eluruumi kasutamisel üürilepingu alusel täitma
59. Üürile andja õigused ja kohustused eluruumide kasutamisel .Eluruumide kasutajad on kohustatud: - kasutama temale antud ruume ja nende seadistust sihipäraselt, suhtuma neisse hoolikalt ja pidama neid nõutavas korras; - tihendama soojusenergia kokkuhoiuks uksi ja aknaid; - täitma ahjude ja pliitide kütmisel, elektri-, gaasi- ja muude seadmete kasutamisel tuleohutuse eeskirju; - teatama elamus tekkinud riketest või avariiohtlikust olukorrast elamut hooldavale firmale, püüdma ise samaaegselt rakendada võimalikke abinõusid nende kõrvaldamiseks ; - eluruumist lahkumisel lülitama välja elektri ja gaasiseadmed (väljaarvatud automaatrezhiimil töötavad) ning sulgema veekraanid; - hoidma puhtust ja korda üldkasutatavates ruumides ning mitte rikkuma nendes olevaid seadmeid; - sulgema elamu välisuksed; - täitma valla korra eeskirju; -eluruumi kasutamisel üürilepingu alusel täitma
// 55 Üürile andja õigused ja kohustused eluruumide kasutamisel. Eluruumide kasutajad on kohustatud: - kasutama temale antud ruume ja nende seadistust sihipäraselt, suhtuma neisse hoolikalt ja pidama neid nõutavas korras; - tihendama soojusenergia kokkuhoiuks uksi ja aknaid; - täitma ahjude ja pliitide kütmisel, elektri-, gaasi- ja muude seadmete kasutamisel tuleohutuse eeskirju; - teatama elamus tekkinud riketest või avariiohtlikust olukorrast elamut hooldavale firmale, püüdma ise samaaegselt rakendada võimalikke abinõusid nende kõrvaldamiseks ; - eluruumist lahkumisel lülitama välja elektri ja gaasiseadmed (väljaarvatud automaatrezhiimil töötavad) ning sulgema veekraanid; - hoidma puhtust ja korda üldkasutatavates ruumides ning mitte rikkuma nendes olevaid seadmeid; - sulgema elamu välisuksed; - täitma valla korra eeskirju; -eluruumi kasutamisel üürilepingu alusel täitma üürilepingus sätestatud nõudeid; -
annaabi.ee 
