Olümpiamängudel aastast 1896, maailma Võimlemise juured ulatuvad antiikaega Vana-Kreekasse, kus 600 eKr olid olemas võimlemise-spordi asutused. Tänapäevane kooli- ja tervisevõimlemine sündis Euroopas 18. sajandil. Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel - 1896. aastal Ateenas ja Euroopa meistrivõistlustel aastast 1903 ja 1955. Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, meeskondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil. 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime "Andrese rist" Võimlemisriistad, hõlmavad põhiliselt rööbaspuud, kangi, rõngad, poomi, hobuse, sanghobuse (hooglemisriist) ja kitse. Paljud neist võttis kasutusele
Võimlemine kuulub suveolümpiamängude võistluskavva. See jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvõimlemiseks, rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja trampoliinvõimlemiseks. 3 SPORTVÕIMLEMINE EHK RIISTVÕIMLEMINE Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel - 1896. aastal Ateenas. Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, meeskondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil. Naiste riistvõimlemine koosneb neljast alast, olümpiajärjestus on järgmine: toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. Mitmevõistluses võisteldakse kõigil aladel. Mitmevõistluses pääseb iga ala 8 parimat võimlejat selle ala finaali. Peetakse võistkondlikku arvestust.
· üleüldine lõtvus Harjutusi õlgadel, kaelale, kätele, küljele jne jne: · pea ja õlad lõdvalt all (loe 5ni), siruta kaela · kalluta pea õla suunas kõrvale, vastaspoole õlg alla suruda. korrata teise poolega · tõsta õlad, lase lõdvalt alla · vii õlad taha, püüa suruda abaluud kokku. lõdvestu · õlaringid eest taha ( abaluud viia lähestikku ) · venita kael sirgeks, tõmba lõug allapoole · kätega ette &taha hooglemine · aseta käed kuklale sõrmseongusse, vii küünarvarred venitades taha, too ette · vii käed pea kõrvalt üles, venita tugevalt ülespoole. lase alla, lõdv · tõsta käed ette, painuta labakäed randmetest ülespoole, lase lõvalt alla · istu sirge seljaga, käed ripuvad lõdvalt külgedele. venita käsi vaheldumisi põranda suunas · tõsta õlad üles, lase tagasi, tõsta üks üles, tõmba tagasi. korda teisega · tõstetud õlgadega õlaringid eest taha
aastal Sydneys. Siis konkureerisid 24 võimlejat, Ateenas oli neid 32 (16 meest ja 16 naist). · Omadused: Võistlusvarustus Võistluskava Võistlusjärjekord Kvalifikatsioonivõistluste kohustuslik kava Kohtunikud Punktiarvestus RIISTVÕIMLEMINE · Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel - 1896. aastal Ateenas. Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, mees¬kondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil. · Omadused: Naiste ja meeste riistvõimlemise erinevus Individuaalne mitmevõistlus Võistkondlik mitmevõistlus Kohtunikud Raskusastmed · Erinõuded: Kõigil aladel on 5 elemendirühma, mida tähistatakse rooma numbritega: I, II, III, IV, V. NAISTE RIISTVÕIMLEMINE
....................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS JA MATERJALID...........................................................................9 Sissejuhatus Riistvõimlemine on sportvõimlemise ala, mis koosneb riist- ja vabaharjutusest. Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel – 1896. aastal Ateenas. Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, meeskondlikud harjutused rööbaspuudel ja kangil. Nüüd võistlevad mehed kuuel ja naised neljal individuaalalal, ühtekokku pääsevad olümpiaheitlusele 98 meest ja 98 naist. Osaleb 12 võistkonda, igaühes kuus atleeti, lisaks 26 üksikvõistlejat. Kõik nad teevad läbi kvalifikatsioonivõistluse, kuid selle tulemused finaaliks kirja ei lähe. Meeste riistvõimlemine koosneb kuuest alast, olümpiajärjestus on järgmine: vabaharjutus,
vähemalt 2 kohtunikku. Valge lipp tõstetakse katse õnnestumise korral, punane katse ebaõnnestumisel. Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui vasaraheitja lahkub ringist enne vasara maandumist, kui tema jalg puudutab vasaraheiteringi äärist või kui vasar maandus maandumissektorist väljapoole. 4 TEHNIKA Vasara hoidmine: tugevama haarde tagamiseks kasutab sportlane tihkelt kätte liibuvat nahkkinnast. 1. Hooglemine Seljaga vasaraheitesektori poole, liigutab sportlane vasarat nagu pendlit. Ta keskendub pühendunult ja jälgib, et lihased oleks lõdvestatud. 2. Keerutamine Sportlane keerutab vasarat 2 või 3 ringi, kasutades oma käsi ja ülakeha. Õlalihased jäävad täiesti lõdvestunuks. Need pöörded annavad vasarale 55-65% tema lennukiirusest ning võimaldavad sportlasel tasakaalu leida. 3. Pöörlemine Esimest pööret alustades kasutab sportlane jalgu. Järgmised 2-3 pööret kiirendavad
aastal. FIG-il on 125 liikmesriiki.(wikipedia: sportvõimlemine,2013) Võimlemine Võimlemine kuulub suveolümpiamängude võistluskavva. See jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvõimlemiseks, rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja trampoliinvõimlemiseks. (Wikipedia: võimlemine, 2013) Riistvõimlemine Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel - 1896. aastal Ateenas. Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, meeskondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil. (eok.ee, 2013) Naiste riistvõimlemine Naiste riistvõimlemine koosneb neljast alast, olümpiajärjestus on järgmine: toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. Mitmevõistluses võisteldakse kõigil aladel. Mitmevõistluses pääseb iga ala 8 parimat võimlejat selle ala finaali. Peetakse võistkondlikku arvestust
Eestis võime lugeda võimlemise arengu alguseks alles aastaid pärast teist maailmasõda. Harjutusvara võimlemises on tohutult rikas ja mitmekesine, selle metoodika painduv. Tänu sellele võib harrastada võimlemist igas vanuses. Eriti populaarseks on muutunud võimlemine meie noorte hulgas. Sportvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel- 1896. aastal Ateenas.Võistlesid ainult mehed. Kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, meeskondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil. Iga võimlemisliigutus tuleb sooritada enesekindlalt, nõtkelt ja veatu tehnikaga. Vanas Kreekas ja Roomas oli võimlemine laste kasvatamisel sama oluline kui kunst. Sakslased taasavastasid selle 18. sajandil, enamik sportvõimlemise vahenditest on nende leiutatud. Sportvõimlemine sai uue hoo sisse tuletõrjujate ja sõdurite treenimisel. Esimesed võistlused peeti 1894
sõiduviisi kasutatakse tasasel maal halva libisemise ja vastutuule korral, samuti laugel tõusul kui sõidukiirus ei ole veel suur. Juurdeviivad harjutused: 1. Paigal sõiduasendi ja kätetöö õppimine keppideta, 2. Paigal, keppe keskelt hoides , käte ette-taha liigutamine. Kepid ei tohi liikuda diagonaalselt, vaid kepiraja kohal. 3. Paigal jala tõstmine puusast, kere ei kaldu. 4. Sama, kuid astumine jalalt-jalale, jalg olgu lõtv. 5. Paigal puusast tõstetud jala hooglemine ette-taha, jalg olgu lõtv. 6. Laugel laskumisel libisedes puusat jala tõstmine, keppideta. Vältida kahel suusal libisemist. Tugijala säär olgu rajaga risti. 7. Keppideta suusatamine laugel laskumisel. Rõhutada vabajala paiskamist ette ja sellele järgnevat ühel jalal libisemist. 8. Sama eelmisele, aga lisada käte hoogne ette-taha liikumine. 9. Sama, aga keppe keskelt hoides. Vältida keppide diagonaalset liikumist. 10
annaabi.ee 
