Honegger. Lapsepõlv ja haridus Oscar-Arthur Honegger sündis 10. Märts 1892, Prantsusmaal Le Havre'is, kuid oli Sveitsi päritolu. Muusika oli Honeggeri pereelus tähtsal kohal. Ta õppis mängima viiulit oma klaverimängijast ema kõrval ning vahetevahel lisandus neile ka kolmas, Arthuri sõber, kes mängis ka viiulit. Kuna kahele viiulile ja klaverile oli vähe muusikat kirjutatud, siis hakkas teismeline Honegger komponeerima ise sellele muusikute grupile. Ta alustas ka ooperi ja oratooriumi kirjutamist. Bach ja Beethooven olid tema kaks iidolit. Alates 1909. aastast sai tema treening professionaalsemaks ja kaks aastat õppis ta ka
s Arthur Honegger (1892- 1955) Honegger veetis lapsepõlve Sveitsis, algul olid tema muusikaõpingud küllalt lünklikud. Süsteemse muusikahariduse sai ta Pariisi konservatooriumis (1911- 1914). Seal kohtus ta ka Kuuiku teiste liikmetega. Õpingujärgsetel aastatel pühendus Honegger kammermuusikale, kirjutades esimese keelpillikvarteti (1917), kaks sonaati viiulile ja klaverile (vastavalt 1918 ja 1919) ning mitmeid klaveri- ja oreliteoseid. Juba sel ajal avaldas Honeggeri võime töötada korraga mitme teose kallal, millest kujunes hiljem välja harjumus. Looming Oratooriumid Esimese tunnustuseni jõudis helilooja dramaatilise oratooriumiga "Kuningas Taavet" ("Le roi David", 1921, teine redaktsioon 1923), milles on tunda Händeli suurte oratooriumide mõju. Veelgi enam võib teostest leida aga Bachi passioonidele iseloomulikke jooni, näiteks kasutab ka Honegger "Kuningas Taavetis" deklameeriva jutustaja ja koori vaheldumist. Segakoori partii,
tantsimisega, teine laulmisega, kolmas pantomiimikaga jne. 5. Kes oli see kuulus Vene ballettmeister, kellega koostöös on valminud mitmed Stravinski lavateosed? Koreograaf Vatslav Nižinski (Ukrainast) 6. Iseloomusta heliloojate rühmituse Kuuik esteetilisi tõekspidamisi. Suurlinliku primitiivse energia peegeldamine, futuristlik tehnikaimetlus, irooniline suhtumine rafineeritud ehk peene kunsimaitsega publikusse. 7. Iseloomusta A. Honeggeri teost „Pacific 231” Teos andis edasisuure veduri liikuma hakkamist. Loodi tempo kiirendamiseks uus efekt – noodi pikkuste lühendus. 8. Milliste tunnuste põhjal võib öelda, et „Pulcinella” ja „Kuningas Oidipus” ning „Elupõletaja tähelend” on neoklassitsistlikud teosed? Nende alusteks olid vene muinasjutud. Nt N. Rimsky “Korsakov” mõjud. Pildikesed paganlikult Venemaalt. Nt Petruška oli teatri marionettnukk 9
Tema muusikas on tuntavad nii prantsuse kui austria-saksa kultuuri mõjutused. Helilooja saavutuseks võib pidada : oratooriumizanri taastamist Prantsusmaal ja prantsuse sümfoonia maailmatasemele viimist. Muusikahariduse sai Honegger Zürichi ja Pariisi konservatooriumides, kus õppis kompositsiooni, kontrapunkti, viiulit ja dirigeerimist. Ta kirjutas poeeme häälele ja klaverile kaasaja autorite sõnadele. Juba varasel loominguperioodil kasutas ta palju polüfoonilisi võtteid. Honeggeri ebajumalaks muutus Stravinski. Juhtivateks zanrideks tema loomingus muutusid oratoorium ja ooper-oratoorium. Aastakümne teisel poolel valmisid antiigi- ja piibliainelised teosed. 1930. aastatel oli Honegger ka ühiskondlikult aktiivne (Prantsusmaa Rahvarinde liige), II Maailmasõja ajal hakkas toetama vastupanuliikumist. Patriootilised teemad kajastuvad ka tema loomingus (oratooriumides, massilauludes, rahvaviiside seadetes, Suure prantsuse
kompositsiooni, kontrapunkti, viiulit ja dirigeerimist. Ta kirjutas poeeme häälele ja klaverile (poeem oli populaarne vokaalzanr Prantsusmaal juba Massenet' eluajal) kaasaja autorite sõnadele. Aastatel 1915-1922 oli Honegger loominguliselt viljakas, tema huvidering oli üsna lai alates music hall'ist, urbanismist ja uuslihtsusest karmilt tõsiste teemadeni. Juba varasel loominguperioodil kasutas ta palju polüfoonilisi võtteid. Honeggeri ebajumalaks muutus Stravinski. 1920. aastate algul valis helilooja iseseisva, "kuuiku" esteetikast väga erineva tee. Juhtivateks zanrideks tema loomingus muutusid oratoorium ja ooper-oratoorium. Aastakümne teisel poolel valmisid antiigi- ja piibliainelised teosed. Ta valiti ka Prantsuse Akadeemia auliikmeks. Mitmetel istungitel kuulus talle nn "väljapaistva välismaalase" tool (Honegger jäi elu lõpuni sveitsi kodanikuks), sama tooli kasutamise au kuulus kunagi ka Haydnile. 1950.
Põgenes 1947 Prantsusmaale, kus töötas arhitektina kuulsa Le Corbusier' stuudios (aastani 1959), tema projekteeritud on mitmed tähtsad hooned Prantsusmaal. Hoonete arhitektuuriprojektidest tuletas ka oma muusikateoste struktuure ja vastupidi. Nt 1958. a. maailmanäituse jaoks loodud Philipsi paviljoni projekt põhineb orkestriteose "Metastaseis" (ka "Metastasis", 1954) muusikalise materjali struktuuril. Muusikas oli suures osas iseõppija, võttis eratunde Milhaud' ja Honeggeri juures, viibis Messiaeni analüüsitundides Pariisi kons.-is, uuris elektronmuusika võimalusi ja lõi oma arvutiprogrammi, mis võimaldaks ta ideid realiseerida, teda huvitas heli füüsikaline olemus. Reisis Jaapanisse, sai sealsest muusikast kinnitust oma muusikalistele ideedele. Tema tegevuse teljeks oli muusika, füüsika, matemaatika ja arhitektuuri seoste uurimine ja oma muusikas ühendamine, tema
Eduard Tubin on oma loomingu iseloomustamiseks öelnud: "Minu muusika rajaneb klassikalistel traditsioonidel ja sisaldab sageli eesti rahvamuusika jooni.". Eduard Tubin on üheks olulisimaks sümfoonikuks eesti muusikas. Tema loomingu suurima osa moodustavad kümme sümfooniat. Sümfooniad on Tubina helikeelele iseloomulikult terviklikud, haarava dramaturgiaga ja kõrgelt meisterlikult orkestreeritud teosed. Neid võib kõrvutada 20. sajandi suurimate sümfonistide Sostakovitsi, Sibeliuse ja Honeggeri sümfooniatega. Tubina esimesed sümfooniad valmisid 1930. aastatel. Ta kasutas oma teoste üksikosades traditsioonilisi vorme, eriti iseloomulik on sonaadivorm oma teemade vastandamise ja arenduslikkusega. Tema iga sümfoonia on äärmiselt omanäoline. Polulaarseimad sümfooniad on Teine, Viies ja Kuues. Esimese sümfoonia (1934) ja Kümnenda sümfoonia (1973) vahele jääva neljakümne aasta jooksul muutus Tubina käekiri märgatavalt.
loomingus ka seriaalse meetodi rakendusi. Arthur Honegger (1892 –1955) oli Šveitsi päritolu Prantsusmaa helilooja. Lapsena huvitus ta jalgpallist ja ragbist ning tema muusikaõpingud olid lünklikud. Ta käis küll viiulitundides, kuid harmooniat õppis Honegger iseseisvalt Ludwig van Beethoveni sonaatide järgi. Süsteemsema hariduse sai ta alles Pariisi konservatooriumis aastatel 1911–1914, kus nägi Satie dadaistlikku balletti „Paraad“, mis kaugendas Honeggeri impressionismist ning lähendas satiirile ja irooniale. Pariisis kohtus ta ka heliloojatega, kellest moodustus impressionismivastane rühmitus "Kuuik". Kuuiku liikmetest mõjutas Honeggeri kõige rohkem Darius Milhaud, kes pani Honeggeri kuulama kaasaegset muusikat ja viis ta muusikasalongidesse. Milhaud tutvustas Honeggerile ka džässi, mille elemente on selgelt tunda tema Tšellokontserdis ja oratooriumis "Jeanne d’Arc tuleriidal".
annaabi.ee 
