küsimusele, tuleb uurida laetud osakeste käitumist homogeenses ja mittehomogeenses magnetväljas. Järgneval joonisel on vasakul kujutatud homogeenset ja paremal mittehomogeenset magnetvälja. Homogeense magnetvälja korral on B vektor kogu ruumis ühesuguse pikkuse ja suunaga. Homogeense välja magnetilise induktsiooni jooned (jõujooned) on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. Kui laetud osake lendab homogeensesse magnetvälja risti magnetilise induktsiooni joontega, hakkab ta liikuma ringjoonelisel orbiidil. See on nii sellepärast, et Lorenzi jõud on igal hetkel risti osakese kiirusvektoriga. Kõrvaloleval joonisel on skemaatiliselt kujutatud elektroni ja prootoni liikumistrajektoorid homogeenses magnetväljas. Newtoni teise seaduse (F=ma) järgi evB=mv2/R, millest trajektoori kõverusraadius R=mv/eB Kõrvalekaldumise suund määratakse vasaku käe reegliga.
Jõujoonte tihedus on plaatide sisepindadel ühesugune, ainult plaatide äärtel on jõujooned kõverdunud ja nende tihedus on erinev. Laengud paiknevad ainult plaatide sisepinnal. Homogeenne väljatugevus on igas punktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune , või homogeenne välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged , mille vahekaugus ei muutu. Homogeene elektriväljatugevus arvutatakse valemiga : E= Kui laetud liikuv osake satub homogeensesse elektrivälja risti jõujoontega , siis liigub ta edasi paraboolselt
6)Vooluga juht magnetväljas,elektrimootor Olgu U-kujuline magnet,harude vahel sirgjuht,millest on vool läbi.(jon10)Magnetväljas olevale vooluga juhile hakkab mõjuma jõud,mis on risti 1.Magnetväljaga 2.voolusuunaga. (tekib kolm ristuvat sirget)Vooluga juhile mõjuva jõu suund on määratav vasaku käe reegliga:Kui magnetvälja jõujooned suubuvad peopessa ja sõrmedd näitavad voolu suunda,siis kõrvale sirutataud pöial näitab juhile mõjuva jõu suunda. Elektrimootori puhul pannakse homogeensesse magnetvälja vooluga raam(jon11) 7)Elektromagnetiline indutsioon,generaatori põhimõte Igasugune laengu liikumine e elektrivool tekitab alati magnetvälja. On võimalik ka vastupidine protsess.See on magnetvälja abil kutsuda esile elektrivool.Seejuures ilmneb,et voolu esile kutsumiseks peab kontuuri(suletud juht)läbiv magnetvoog muutuma.Magnetvoog väljendab magnetvälja suurust(jõujoonte koguarvu mis kontuuri läbib).Vool indutseeritakse kui muutub kontuuri läbiv magnetvoog
Elektronid alustavad oma teekonda suunaga ekraani keskele ja edasi muudetakse nende liikumissuunda magnetvälja abil. Kuhu peab olema suunatud magnetväli, et elektronide kiir kalduks ekraani vasakusse ossa? Vastus: alla 2.Arvuta Lorenzi jõu suurus elektroni jaoks, mis liigub Maa magnetväljas risti magnetvälja jõujoontega kiirusega 1000 km/s. Magnetinduktsioon on 50 mT ja elektroni laeng on 1,6×10-19 C. Vastus: 8*10-15 N 3.Elektron kiirusega 100 m/s siseneb homogeensesse magnetvälja risti sellega. Kui suur jõud mõjub siis elektronile, kui magnetiline induktsioon on 1 T? Vastus: 1,6*10-17 N 4.Kuidas liigub laetud osake magnetväljas, kui magnetvälja jõujooned on paralleelsed osakese kiirusvektoriga? Vastus: muutumatu kiirusega 5.Kuidas liigub laetud osake magnetväljas, kui magnetvälja jõujooned on risti osakese kiirusvektoriga? Vastus: ringjoonelise trajektoriga Endainduktsioon
Niisugune laengute nihkumine on polarisatsioon. Välja puudumisel- molekulid dielektrikus kaootiliselt. Välja olemasolul- molekulid korrastatult. Dielektriku pinnale tekivad laengud, ühel pool POS, teasel NEG. Niisugust molekuli, mille laengud paiknevad välja mõjul umber, nim elektriliseks dipooliks. Väljatugevuse valem: Töö elektriväljas Igale elektriväljas asetsevale laengule mõjud ja sp tehakse iga laengu liiumisel teatud hulk tööd. Oletame, et homogeensesse elektrivälja on asetatud POS laeng q. Elektrivälja tugevus sound on POS plaadiltA, NEG paalileB. Sellele laengule mõjub jõud F=qE,kuna E=F/q. Laengu ümberpaikemisel tehtud töö oleks: A=Fs cos ehk same A=qEs cos. Järelikult A=qEd. Seega: töö laengute ümberreastamisel ühest punktis teise ei sõltu liikumise teest, vaid ainult nende punktide vahelisest kaugusest, mõõdetuna piki välja suunda. Potensiaal ja potensiaalide vahe
Dielektrikud elektriväljas: Dielektrikus ei saa laengukandjad vabalt liikuda(va kõrge pinge puhul). Nad võivad vaid pisut nihkuda asendist, milles nad olid elektrivälja puudumisel. Dielektrik on aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. See on dielektrikute polarisatsioon. Dipool- dielektriku aatom, mis koosneb kahest ühesuurusest, kuid erimärgilisest laengust. Polarisatsioon: kujutame aatomit, mille mõõt 10(15)m--homogeensesse elektrivälja, kuna atom kooseneb + tuumast ja - elektronkattest--osakesed käituvad erinevalt--elektronkate liigub ühele poole, tuum teisele poole.tuum saab reageerida üksnes elektronide keskmisele tõmbejõule- tegemist nag 2 erineva laenguga q=n*e; -q=n*(-e) , mis paiknevad teineteisest kaugusel l, sellist võrdsete erinimeliste laengute süst-i nim elektriliseks kakspoolsuseks(elektriline dipool)--neutraalne aatom või molekul
Magnetvälja jõujooned on alati kinnised, neil ei ole algust ega lõppu. Kinniste jõujoontega välja nimetatakse pöörisväljaks, magnetväli on seega pöörisväli. Looduses ei ole magnetlaenguid, mis sarnaneksid elektrilaengutega. Magnetinduktsiooni vektor B-> iseloomustab magnetvälja igas ruumipunktis. Võtame nüüd kasutusele suuruse, mis iseloomustab magnetvälja. Suletud tasapinnalise juhtme kontuuri poolpiiratud pinna ulatuses tervikuna.Vaatleme homogeensesse magnetvälja asetatud suletud tasapinnalist juhti (kontuuri). Kontuuri pindala olgu A ja kontuuri positiivne normaal n-> (vektor) moodustagu vektoriga B-> nurga (APLHA) (joonis E). Magnetvooks läbi pindala A nimetatakse suurust, mis võrdub magnetinduktsiooni vektori mooduli B, pindala A ning vektorite B-> ja n-> vahelise nurga koos sin. Korrutisega. Magnetvoo ühik on 1Wb (veeber). Magnetvoo 1Wb tekitab homogeenne magnetväli
Kambri mõõtmetest sõltuvalt kõigub kambri tööreziimi taastamiseks kuluv aeg mõnest sekundist mitmete minutiteni. Informatsioon, mida annavad osakeste jäljed Wilsoni kambris, on loendurite omast tunduvalt rikkalikum. Jälje pikkuse järgi saab määrata osakese energia, jälje ühe pikkusühiku kohta tekitatud ioonide arvu järgi aga hinnata osakese kiirust. Nõukogude füüsikud P. Kapitsa ja D. Skobeltsõn soovitasid paigutada kambri homogeensesse magnetvälja. Magnetväli mõjub liikuvale laetud osakesele jõuga (Lorentzi jõuga), mis kõverdab osakese trajektoori osakese kiiruse suurust muutmata. Osakese jälg kõverdub seda rohkem, mida suurem on osakese laeng ja mida väiksem on tema mass. Jälje kõveruse järgi saab määrata osakese laengu ja massi suhte. Kui üks eespool mainitud suurustest on teada, saab arvutada ka teise suuruse. Näiteks, osakese laengu ja jälje kõveruse järgi saab leida osakese massi.[1] Mullikamber
Kiirel adiabaatilisel paisumisel õhk ja piirituseaur kambris jahtuvad ja aur muutub üleküllastunuks. Radioaktiivse preparaadi poolt emiteeritud - osakesed tekitavad oma teel ioone. Üleküllastunud aur kondenseerub vedelikupiisakesteks eeskätt ioonidel ja kambris tekib piisakestest koosnev nähtav osakese jälg. Uuritavate osakeste füüsikaliste karakteristikute täpseks mõõtmiseks, asetatakse see kamber homogeensesse magnetvälja. Selle tulemusena liiguvad laetud osakesed kambris kõverjooni mööda. Jälje kõverusraadius sõltub osakese liikumise kiirusest, massist ja laengust. Teades magnetvälja induktsiooni ja mõõtes jälje kõverusraadiuse, võib arvutada asakesi iseloomustavate füüsikaliste suuruste väärtused.(joonis). 4)fotoemulsiooni meetod: ajalooliselt esimene tuumakiirguse regitreerimise meetod-Becquerel avastas radioaktiivsuse selle abil
juhis kutsub elektriväli esile laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise (tekivad indutseeritud laengud). Suurust nimetatakse aine suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks; mida suurem on , seda nõrgemaks jääb väli.Tavaliselt on dielektrikute suhteline läbitavus kümne ringis. Ta näitab mitu korda on laengute vahel mõjuv jõud antud keskkonnas väiksem kui vaakumis =F0/F Suhteline dielektriline läbitavus on alati suurem ühest.Kui paigutada dipool homogeensesse elektrivälja, satuvad dipooli moodustavad laengud +q ja q suuruselt võrdsete, kuid vastupidiste jõudude f1 ja f2 mõju alla.need jõud moodustavad jõupaari,mille õlg on lsin. Tekib moment M=pEsin. Senjettdielektrikud- prototüübiks nn. Seignette'i sool (KNaC4H4O6 4H2O), ained mis sarnaselt magnetväljale ferromagneetikutes säilitavad elektrilise polarisatsiooni ka pärast väljast eemaldamist. Piesoelektrikud- kristalsete ainete mõõtmete muutumine elektrivälja toimel. See nähtus
See kehtib ainult siis , kui laengu suurendamisega juhil ei kutsuta esile laengujaotuse muutusi ümbritsevatel kehadel. Seega erineva suurusega laengud paigutuvad teistest kehadest eemale viidud juhtidel ühesugusel viisil, st laengutiheduste suhe juhi pinna kahes suvalises punktis on laengu mistahes suuruse puhul samasugune. Sellest järeldub, et irdjuhi potentsiaal on võrdeline tema laenguga q=φ. Võrdetegurit C nimetatakse juhi elektrimahtuvuseks C = q/ φ. Homogeensesse lõpmatusse dielektrikusse paigutatud irdkera raadiusega R C=4πεε0R. Mahtuvus on arvuliselt võrdne laenguga, mis tõstab juhi potentsiaali ühe ühiku võrra. Mahtuvuse ühikuks võetakse sellise juhi mahtuvus, mille potentsiaal muutub 1 V võrra talle laengu 1 C juurdeandmisel. Seda mahtuvusühikut nim faradiks (F). Kondensaator on seade, mis ümbritsevate kehade suhtes suhteliselt väikeste potentsiaalide juures koguksid endale (kondenseeriksid) märgatavalt suurusega laenguid
Rein Oidram _____________________________________________________________________ 2 D rõngasmaandur RER = 2 E ln D d L L sirgmaanduri pikkus m, D = rõngasmaanduri läbimõõt m, d ümarelektroodi või kiudjuhtme läbimõõt või ribaelektroodi pool laiust m (joonis kehtib d = 0,015 m puhul), E pinnase eritakistus m Homogeensesse pinnasesse süvistatud püstmaanduri valgumistakistus on arvutatav valemiga E 4L RE = ln 2 L d L maandusvarda pikkus m, d maandusvarda läbimõõt m (joonis kehtib d = 0,02 m puhul), E pinnase eritakistus m 8.2. Puute- ja sammupinge 8.3. Potentsiaali ühtlustamine 8.4. Maandusseadme konstruktsioon ja arvutus
Rein Oidram _____________________________________________________________________ 2 D rõngasmaandur RER 2 E ln D d L L sirgmaanduri pikkus m, D rõngasmaanduri läbimõõt m, d ümarelektroodi või kiudjuhtme läbimõõt või ribaelektroodi pool laiust m (joonis kehtib d = 0,015 m puhul), E pinnase eritakistus m Homogeensesse pinnasesse süvistatud püstmaanduri valgumistakistus on arvutatav valemiga E 4L RE ln 2 L d L maandusvarda pikkus m, d maandusvarda läbimõõt m (joonis kehtib d = 0,02 m puhul), E pinnase eritakistus m 8.2. Puute- ja sammupinge 8.3. Potentsiaaliühtlustus 8.4. Maandusseadme konstruktsioon ja arvutus
läbitavus kümne ringis. Ta näitab mitu vabade laetud osakeste olemasolu selles. korda on laengute vahel mõjuv jõud Alalisvoolu tekitavad alalispinge allikad, antud keskkonnas väiksem kui näiteks akud ja patareid. vaakumis =F0/F Suhteline 2.Ohmi seadus- dielektriline läbitavus on alati suurem ühest.Kui paigutada dipool voolutugevus vooluringi osas on homogeensesse elektrivälja, satuvad võrdeline pingega selle otstel ja dipooli moodustavad laengud +q ja q pöördvõrdeline juhi takistusega: suuruselt võrdsete, kuid vastupidiste jõudude f1 ja f2 mõju alla.need jõud moodustavad jõupaari,mille õlg on lsin. Tekib moment M=pEsin. Mõlemal juhul tekitab laengute nihkumine · I on juhis kulgeva ja vooluahelat täiendava elektrivälja, mida nimetatakse läbiva voolu tugevus, mida
5 potentsiaalset energiat. See energia loetakse kokkuleppeliselt võrdseks nulliga asendis, kus dipoolmoment on risti elektrivälja suunaga (θ = π/2) Valem: Π=-pEcosθ=-p*E 10. Dipool homogeenses elektriväljas (dipoolile mõjuv jõumoment ja dipooli potentsiaalne energia). Dipool mittehomogeenses elektriväljas. Kui paigutada dipool homogeensesse elektrivälja, satuvad dipooli moodustavad laengud +q ja -q suuruselt võrdsete, kuid suunalt vastupidiste jõudude mõju alla. Need jõud moodustavad jõupaari, mille õlg on d*sinα , kus alfa on p ja E vaheline nurk. Kummagi jõu moodul on qE (sest F=E/q). Korrutades seda jõu moodulit õlaga (F*d=q*E*d), saadakse dipoolile mõjuva jõupaari moment: M=qdEsinα =pEsinα . Moment pöörab dipooli nii, et dipoolmoment p oleks elektrivälja suunaline. El. väli proovib
On jäik, planaarse geomeetriaga. Cis- trans- geomeetrilised isomeerid: Isomeerid on molekulid, millel on sama aatomite koostis, kuid nende erinev ruumiline paigutus. Paigutused, mis on saadud lihtsalt ümber keemilise sideme pööramisega ei ole isomeersed. Eelistatud konformatsioon: a-spiraal, b-voldik. Resonantsside:esineb aatomite nn konjugeeritud ahelas, aga ka erinevate molekulide vahel. Mks virmalised poolustel? Kui laetud osake lendab homogeensesse magnetvälja risti magnetilise induktsiooni joontega, hakkab ta liikuma ringjoonelisel orbiidil. See on nii sellepärast, et Lorenzi jõud on igal hetkel risti osakese kiirusvektoriga. Elementaarosakesed mis satuvad Maa magnetvälja, jäävad spiraalsetele orbiitidele ümber magnetvälja jõujoonte. Lähenemisel magnetpoolusele nende liikumine aeglustub ja nad suunduvad tagasi, kuni teine magnetpoolus nad jälle omakorda tagasi suunab. Nii kontsentreeruvad laetud osakesed Maa lähedale nn
annaabi.ee 
