Homeros
endile pimeda laulik- raugana, kelle sünni- ja surmapaiga ega aja kohta,
millal ta elas, neil polnud aga mingeid teateid. See vaade, mis kannab
unitaarlaste teooria nimetust, püsis kõige uuema ajani, kuni XVIII saj. lõpul
saksa teadusemees Fr. A. Wolf püüdis seda kummutada, väites, et
mõlemad eeposed on paljude mitmesugustest ajajärkudest päritolevate
autorite ühisloomingu produkt, mis lõplikul kujul pandi kirja võrdlemisi hilja,
alles VI sajandil e. Kr., kusjuures Homeros võis plla vaid üks
silmapaistvamaid nende poeetide hulgast, kes koostas suurema osa
lugudest, mis pärastpoole ühendati kaheks eeposeks. Wolf'i õpetus, mida
nimetatakse ekspansiooniteooriaks, on leidnud palju pooldajaid kui ka
vastaseid, kes on seda vaadet mitmeti teisendanud, nii et ühtede arvates
Homeros on mingi ürgpoeet, kes lõi ühe või mõlema eepose algkavandi,
millele pärastised luuletajad kogusid aina uut materjali, kuna teiste arvates
annaabi.ee 
