Kreeta arhitektuur Ebakorrapärane põhiplaan Kindlustamata Click to edit Master text styles Erksad värvid Second level Alt kitsenevad sambad Third level Palju koridore ja treppe Fourth level Valgussahtid Fifth level Palju hoiuruume Kreeta kunst on väga rahumeelne ja rõõmsatemaatiline. Seda iseloomustas eredavärvilisus, loodusetemaatilised maalid ja maalid, kus kujutati religioosseid pidustusi ning sportlikke võistlusi. Seinamaalid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
o raportid, aruanded Eelpool mainitud ülesanded vajavad piisavalt ruumi teostamiseks. Köök jaguneb peategevuste järgi osadeks/piirkondadeks/tsoonideks. Selgelt teistest eralduvad osad on: • vastuvõtu- ja hoiustamisruumid, • eeltöötlus-, külmtöötlus- ja kuumtöötlusruumid, • portsjoneerimis- ja nõudepesuruumid • ning personali ja kontoriruumid. Toiduainete- ja tervishoiumäärustikud, tööturvalisuse eeskirjad ja määrused nõuavad • erinevaid hoiuruume erinevatele toorainerühmadele, • eeltöötlusruumide eraldamist küpsetamisruumidest, • küpsetusruumide paigutamist parema ventilatsiooni tagamiseks rühmiti, • personaliruume jne. • ka korrastustööd eeldavad eraldi ruume töövahenditele. Kuumutus- ja jaotusköökide ruumid erinevad valmistusköögi ruumidest selle poolest, et seal puuduvad ruumid eeltöötlusele ja muudele sellistele tegevustele, mida sellistes köögitüüpides ei ole vaja teha
Laoruumidesse võis paigutada 420 pythost, mis teeb kokku 77 700 liitrit. Teravilja säilitati maa sisse kaevatud süvendites. Knossoses oli neid kolm, Malias kaheksa. Paleesse mahtus samas max 600-1000 elanikku. Hoidlatagavara ei olnud seega vaid nende jaoks. Paleed olid ilmselt oikosmajapidamistena ulatuslikud vahetuskaubanduskeskused. Knossos täna Ayia Triada kuningliku villa puhul torkab eriti silma, et hoiuruume oli liiga palju võrreldes villa enda suurusega. Kogu vahemere piirkonnas on leitud lambanaha kujulisi vasekange (29 kg), mis toimisid raha eelkäijana. Knossose Paleemajandus on rajanenud nähtavasti ulatuslikul ülemerekaubandusel, millest annavad tunnistust Palee sissepääs Nirou Chani, Amnisose ja Kairatose sadamarajatised. Millised olid minoilised kaubalaevad on võimalik vaadata Chania suures meremuuseumis. Knossose peapaleest läänes asub nn Väike Palee (17.-15. saj. eKr), kuhu
6 Üks pythos mahutas keskmiselt 185 liitrit. Laoruumidesse võis paigutada 420 pythost, mis teeb kokku 77 700 liitrit. Teravilja säilitati maa sisse kaevatud süvendites. Knossoses oli neid kolm, Malias kaheksa. Paleesse mahtus samas max 600-1000 elanikku. Hoidlatagavara ei olnud seega vaid nende jaoks. Paleed olid ilmselt oikosmajapidamistena ulatuslikud vahetuskaubanduskeskused. Ayia Triada kuningliku villa puhul torkab eriti silma, et hoiuruume oli liiga palju võrreldes villa enda suurusega. Kogu vahemere piirkonnas on leitud lambanaha kujulisi vasekange (29 kg), mis toimisid raha eelkäijana. Knossose Paleemajandus on rajanenud nähtavasti ulatuslikul ülemerekaubandusel, millest annavad tunnistust Nirou Chani, Amnisose ja Kairatose sadamarajatised. Millised olid minoilised kaubalaevad on võimalik vaadata Chania suures meremuuseumis. Knossose peapaleest läänes asub nn Väike Palee (17.-15. saj
Aastal Vabariikidevaheline tarbekaupade varustamise Peavalitsus, mille ülesandeks oli kaupade turufondide jaotamine liiduvabariikide vahel. 21 Vaatamata laopindade juurdeehitamisele ei jätkunud hulgibaasidel hoiupinda, eriti hooajalistel ja küllaldaselt saadaolevatest kaupadest vajaliku varu loomiseks ja hoiustamiseks. 1957. kuni 1959.aastani ehitati ja anti ekspluatatsiooni 1280 ruutmeetrit laoruume majatarvete baasis, 504 ruutmeetrit hoiuruume jalatsibaasis ning lõpetati kultuurikaupade baasi kahekorruselise laohoone (üldpindala 4800 ruutmeetrit) ehitus. Valmis ehitati ka tekstiilikaupade baasi uus ladu (3700 ruutmeetrit). 1958. aasta lõpul anti hulgikaubanduse ettevõtted vabariigi kaubandusministeeriumi alluvusse. Eesti NSV Kaubandusministeeriumi süsteemis töötasid: Bakaalkaupade Hulgikaubanduse Kontor Tekstiilikaupade Hulgikaubanduse Baas Rõivaste Hulgikaubanduse Baas Jalatsite Hulgikaubanduse Baas
Eripõlemiskoormuse ühikuks on MJ/m2. Tulenevalt ehitise kasutusviisist määratakse põlemiskoormus järgmiselt: 1) üle 1200 MJ/m2 näiteks laoruumid, raamatukogud koos hoidlatega, arhiivid, kusjuures ruumide põlemiskoormust hinnatakse või arvutatakse; 2) vähemalt 600 MJ/m2 ja maksimaalselt 1200 MJ/m2 näiteks kauplused, näitusehallid, raamatukogud ilma hoidlata, mootorsõidukite remondi- ja hoolderuumid ja elamute keldrikorruse osad, välja arvatud tehniline kelder, milles on hoiuruume; 3) alla 600 MJ/m2 näiteks elamud, majutusruumid ja hoolekandeasutused, restoranid, büroohooned, koolid, spordisaalid, teatrid ja kirikud. (6) Lõike 5 punktis 3 nimetatud rühma kuuluvateks võib lugeda ka neid hooneid või nende osi, mille eripõlemiskoormus on üle 600 MJ/m2, kui sellised hooned või nende osad on varustatud automaatse tulekustutusseadmega. Põlemiskoormust võib ka arvutada (valem 74): f = (m1* q1+ m2 q2+ ...+mn qn)/S, (74 )
Eripõlemiskoormuse ühikuks on MJ/m2. Tulenevalt ehitise kasutusviisist määratakse põlemiskoormus järgmiselt: 1) üle 1200 MJ/m2 näiteks laoruumid, raamatukogud koos hoidlatega, arhiivid, kusjuures ruumide põlemiskoormust hinnatakse või arvutatakse; 2) vähemalt 600 MJ/m2 ja maksimaalselt 1200 MJ/m2 näiteks kauplused, näitusehallid, raamatukogud ilma hoidlata, mootorsõidukite remondi- ja hoolderuumid ja elamute keldrikorruse osad, välja arvatud tehniline kelder, milles on hoiuruume; 3) alla 600 MJ/m2 näiteks elamud, majutusruumid ja hoolekandeasutused, restoranid, büroohooned, koolid, spordisaalid, teatrid ja kirikud. (6) Lõike 5 punktis 3 nimetatud rühma kuuluvateks võib lugeda ka neid hooneid või nende osi, mille eripõlemiskoormus on üle 600 MJ/m2, kui sellised hooned või nende osad on varustatud automaatse tulekustutusseadmega. Põlemiskoormust võib ka arvutada (valem 74): f = (m1* q1+ m2 q2+ ...+mn qn)/S, (74 )
· (5) Lõikes 4 nimetatud põlemiskoormuse rühmad on järgmised: 1) üle 1200 MJ/m2 näiteks laoruumid, raamatukogud koos hoidlatega, arhiivid, kusjuures ruumide põlemiskoormust hinnatakse või arvutatakse; 2) vähemalt 600 MJ/m2 ja maksimaalselt 1200 MJ/m2 näiteks kauplused, näitusehallid, raamatukogud ilma hoidlata, mootorsõidukite remondi- ja hoolderuumid ja elamute keldrikorruse osad, välja arvatud tehniline kelder, milles on hoiuruume; 3) alla 600 MJ/m2 näiteks elamud, majutusruumid ja hoolekandeasutused, restoranid, büroohooned, koolid, spordisaalid, teatrid ja kirikud. · (6) Lõike 5 punktis 3 nimetatud rühma kuuluvateks võib lugeda ka neid hooneid või nende osi, mille eripõlemiskoormus on üle 600 MJ/m 2, kui sellised hooned või nende osad on varustatud automaatse tulekustutusseadmega. · § 7. Tuletundlikkus
annaabi.ee 
