...................................................................6 Pankade kadumine Eesti pangandusturult 1990-2009 1. NSVL Elamu-sotsiaalpanga EV Pank 2. NSVL Agrotööstuspanga EV Pank 3. NSVL Välismajanduspanga Tallinna osakond- liideti Eesti Pangaga. 4. NSVL Riigipanga EV Pank- viidi Eesti Panga koosseisu. 1 5. NSVL Hoiupanga EV Pank- muudeti riiklikuks aksjapangaks. 6. Saaremaa Aktsiapank 7. Pärnu Linnapank 8. Eesti Kirdepank 9. Eesti Kommertspank 10. Balti Krediidipank 11. Rahvusvaheline Kliiringupank 12. Tartu Kommertspank 13. Lõuna-Eesti Arengupank 14. Lääne-Eesti Pank 15. Tallinna Maapank 16. EKE Pank. ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 17. Pärnu Kommertspank 18. Otepää Ühispank 19. Viimsi Pank- EVEA panga filiaaliks. 20
Vertikaalne liitumine See on kahe või enama sama majandusharu erinevates tootmisetappides tegutsevate firma ühinemine. Disney Company (meelelahutustoodete tootja) + Capital Cities/ABC (nende levitaja) ühinemine. Horisontaalne liitumine Horisontaalne liitumine on kahe või enama samal alal tegutseva ettevõtte ühinemine. Hoiupanga ja Hansapanga ühinemine. Konglomeraatliitumine Konglomeraat ühendab kahe või enama erinevatesse tegevussfääridesse kuuluvat, kuid ühtse juhtimisorganiga ettevõtet. Toiduaineid ja valmisriideid tootvad firmad on ühinenud. Vaegkonkurentsi Vaegkonkurentsi teooria rajaja on Joan Robinson teooria (1903-1983), kes kirjutas 1933.a. "Vaegkonkurentsi
Vaatleme lühidalt erinevaid hoiuse kategooriaid, mis tahes süsteemi alusel toimivas kommertspangas ning seejärel vaatame, kuidas asjad intressivabas panganduses oleksid. Analüüs põhineb allikate ja fondide kasutamise lähenemisel, nimelt hoiuste laekumisel ja nendelt varade teenimisel. Kommertspankades on hoiused jagunenud kolme suuremasse kategooriasse: · tähtajadeposiidid ehk tähtajalised hoiused · hoiupanga hoiused · jooksevkonto hoiused Nendes kolmes kategoorias on hoiuste ja hoiustajate motiivid erinevad. Tähtajadeposiidi hoiustajate motiiviks on investeerimine või rahastamine, ehk siis nad soovivad teenida sissetulekut vabadelt fondidelt selle aja jooksul, kui nad ise neid fonde oma tavalise äritegevuse käigus ei kasuta. Panganduses saavad tähtajadeposiidi ehk tähtajalise hoiuse kategooria hoiustest investeerimishoiused. Pangad investeerivad need hoiused tehes
Vaatamata kuhjuvatele probleemidele olid pangandussektori 1997. aasta tulemused siiski hämmastavalt head: varad suurenesid 77%, laenude hulk 73% ja kliendihoiused 54%. Neil aastatel pidasid pangad oma krediidikvaliteeti suurepäraseks ning halvad laenud ja vastavad eraldised moodustasid kõigist laenudest vaid ligikaudu 1%. Aasta 1998 Järgmisel aastal toimusid olulised muutused panganduses -- Ühispank (nüüd SEB Pank) liitis endaga Tallinna Panga ja Hansapank (nüüd Swedbank) Hoiupanga. Lisaks leidis aset pankrot, mille tulemusel sulges uksed Maapank. Järgnes Soome kapitali tulek Eesti turule -- Sampo pank (nüüd Danske Bank) omandas Optiva panga ja aktiivsemalt alustas tegevust Merita (nüüd Nordea) panga filiaal. Vanim sama nimega tegutsev pank Eestis on hetkel Tallinna Äripank Olulisi täiendusi sai ka pangandust reguleeriv seadusandlus Aasta 1999 1999. aastaks olid suuremad muudatused Eesti panganduses möödunud
kasutamist kultuuri-, hariduse- ja tervishoiuasutustes. Ainult Vabariigi Valitsuse oskusliku eelarvevahendite manööverdamisega saadi tagada nende asutuste normaalne töö. NSV Liidu Riigipangasüsteemi kõrval töötasid ka majandusharusid teenindavad erapangad, kelle keskpangad asusid Moskvas ning liiduvabariikide ettevõtteid ja asutusi teenindavad kontorid liiduvabariikide pealinnades. Eesti NSV-s tegutsesid NSV Liidu Ehituspanga Eesti Vabariigi Kontor, NSV Liidu Hoiupanga Eesti Vabariigi Peavalitsus, NSV Liidu Väliskaubanduspanga Tallinna osakond, hiljem veel ka NSV Liidu Sotsiaalpanga Eesti Vabariiklik Kontor. Nende eripankade peamine töö seisnes rahvamajandusharude kapitaalmahutuste finantseerimises ja pikaajalises krediteerimises. Pankade tegevust määrati rahvamajandusplaaniga. Kõik pangad töötasid isemajandamise alusel. Eesti NSV-s töötasid NSV Liidu Riigipanga Eesti Kontori osakonnad vabariikliku alluvusega linnades ja rajoonides
oli bilansimahult kolmas pank, möödub märtsis sotsiaalpangast ning ta hõivab teise koha bilansimahuga 1274 miljonit krooni. Samas on ta kõige suurema laenuportfelliga pank, mis moodustab 56% aktivatest. Suure osa panga laenudest moodustavad laenud, mis on kaetud valitsuse laenufondidega, mis on sisuliselt riskivabad. Ühispank on suurim riigi rahahoidja pank. Suuruselt kolmandaks pangaks on tõusnud Hoiupank, mis oli moodustatud 14.aprillil 1992 Nõukogude Liidu hoiupanga Eesti osakonna alusel. Hoiupank vanal kujul ei suuda töötada ja see tuleb reorganiseerida, milleks vajatakse olulisi ressursse. Eesti panga otsusega 11.aug 1992 suurendatatakse Eesti Hoiupanga aktsiakapital kahekordseks uute aktsiate emireetrimisega, täiendavate aktsiate ostmiseks kuulutatakse välja konkurss, milles võivad osaleda Eestis tegutsevad pangad. Konkursi võitjaks osutub Hansapank, kellega Eesti pank sõlmib 1993. aasta aprillis aktsiate
1,000 Läbimüük, tuh. kr Tootmisv arud, tuh. kr 0,800 0,600 0,400 0,200 0,000 1989 1990 1991 1992 1993 1994 TALLINNA VÄÄRTPABERIBÖRS AKTSIA EESTI HOIUPANGA lihtaktsia 11.05.1998-15.05.1998 Hind, kr Kuupäev Tehingute maht, kr Min Max Sulgemishind 11.05.1998 131707 25,20 27,75 25,20 Ülesanne: Konstureeri diagramm 12.05.1998 193119 25,50 27,00 26,25
[4] 20. mail 1992 võttis Ülemnõukogu vastu kolm Eesti Panga poolt ette valmistatud kõige olulisemat seadust: rahaseaduse, seaduse Eesti krooni tagamise kohta ja välisvaluutaseaduse. 17. juunil 1992 andis Rahareformi Komitee välja dekreedi rahareformi läbiviimiseks 20. juunil 1992. Järgnesid mitmed muud pangandussektori tegevust reguleerivad dekreedid, millest olulisemad olid dekreedid hoiuste ümbervahetamise, Hoiupanga hoiuseliikide ning NSV Liidu väärtpaberite kohta. 18. juunil 1992 lisandus Eesti Panga nõukogu kümmekond rahareformi alast normdokumenti ja otsust. [4] 20. juunil 1992 toimus rahareform. Eesti kroon tunnistati ainsaks seaduslikult käibivaks rahaks ning Eesti Pank ainsaks rahasuhete korraldajaks Eestis. Eesti krooni ametlikuks kursiks Saksa marga suhtes määrati 1 DEM = 8 EEK. Igale füüsilisest isikust residendile
transpordi rentimiseks; · saada kasu ettevõtte edasimüügist - ostan odavalt, müün kallilt. Ettevõtete liitumistel on 3 põhilist kategooriat: 1. vertikaalne liitumine - ühe majandusharu erinevates tootmisetappides tegutsevate firmade ühinemine. Näiteks autotööstus, mis on omandanud terasevabriku, et toota oma autode valmistamiseks terast. 2. Horisontaalne liitumine - samal alal tegutsevate ettevõtete ühinemine. Näiteks Hansapanga ja Hoiupanga ühinemine. 3. Konglomeraatliitumine - täiesti erinevatesse tegevussfääridesse kuuluvate ettevõtete ühinemine ühtse juhtimise alla. Näiteks sigarette tootev ettevõte ühineb koeratoitu tootva ettevõttega. TURUNDUS JA KONKURENTS Ettevõtte konkureerimise viisid sõltuvad turu struktuurist ehk turu ülesehitusest. Selleks, et välja töötada konkureerimise strateegia on vaja infot (nõudlus, hind, konkurendid...)
kõik vaevaga kogutud hoiused. Ülemnõukogu liige Tõnis Mets (Rahva Hääl, 25.12.1991): ,,Kui asi jätkub, võib Eesti krooni käibele tulles tekkida olukord, kus hoiustatud autoraha eest saame osta suvemütsi." Septembrikuistes sularaha järjekordades seisjad arvasid, et rahasabade eest tuleb tänulik olla härra Otsasonile, kes oli teleris esinedes kutsunud inimesi paigutama oma rublasid otstarbekamalt ja kindlamasse paika, kui seda on Hoiupank. Hoiupanga esimees Ruslan Dontsov (Õhtuleht, 21.09.1991): ,,Ega ju Otsason teleri päris valet juttu ei ajanud loomulikult on kasulikum raha teenima panna, osta kinnisvara, kindlate ettevõtete aktsiaid. Iselugu, kui palju meie inimestel on selleks võimalusi." Teleesinemises oli Rein Otsason öelnud, et viimane asi, mis ta teeks, oleks raha sukasäärde panna. R. Dontsov arvas siiski, et niigi pingelises olukorras ajas see inimesi veel rohkem närvi.
Vertikaalne liitumine See on kahe või enama sama majandusharu erinevates tootmisetappides tegutsevate firma ühinemine. Disney Company (meelelahutustoodete tootja) + Capital Cities/ABC (nende levitaja) ühinemine. Horisontaalne liitumine Horisontaalne liitumine on kahe või enama samal alal tegutseva ettevõtte ühinemine. Hoiupanga ja Hansapanga ühinemine. Konglomeraatliitumine Konglomeraat ühendab kahe või enama erinevatesse tegevussfääridesse kuuluvat, kuid ühtse juhtimisorganiga ettevõtet. Toiduaineid ja valmisriideid tootvad firmad on ühinenud. Vaegkonkurentsi Vaegkonkurentsi teooria rajaja on Joan Robinson teooria (1903-1983), kes kirjutas 1933.a. "Vaegkonkurentsi
Phendav neelab ise alla. Ühinemine menetluslikult: kindel protseduur. 1) Sõlmitakse ühinemisleping. Mida enam ühinguid, seda segasem. 2) Ühinemise avalikustamine tuleb ühinemisleping teha aktsionäridele ja osanikele teatavaks, juurde tuleb panna ühinemisaruanne. Mida see toob kaasa ühingule, aktsionäridele. Ühendatava ühingu aktsionäridel on alati positsioon parem. Tugevam neelab tavaliselt alla nõrgema. Hansapank ja hoiupanga ühinemine hansapank neelas alla täielikku säässtu ja tema aktsiad millegipärast tõusid kohe - ebanormaalne. 3) Ühinemisotsus tuleb teha. Koht, kus saab teha ühte laadi otsuse kas kiita heaks ühinemisleping või mitte. See saab toimuda vaid põhimõttel võta või jäta. Lõplik otsustamine jääb kõrgemale organile. Meil peab olema üks kokkupuutepunkt ja see ka alguses. 4) Ühinemine tuleb kanda registrisse.
Meri tegi Londonis visiidi kuninganna Elizabeth Il-le ja 26. veebruar peaminister Tony Blairile. 18. märts Riigikogu otsustas kaotada Eestis surmanuhtluse. 30. märts Brüsselis algasid läbirääkimised Euroopa Liidu kandidaatriikidega, sh Eestiga. Lääne ultralühilainele ülemineku tõttu muutusid Nõukogude-aegsed raadioaparaadid 1. juuli kasutamiskõlbmatuks. Eesti Panga kinnitusega jõustus Hansapanga ja Hoiupanga ning Ühispanga ja Tallinna Panga ühinemine. Eesti panganduse tipus on sealtpeale kaks suurt panka – 13. juuli Hansapank ja Ühispank, mõlemad küll Rootsi suurpankade kontrolli all. Aastail 1992–98 lõpetas Eestis tegevuse 43 panka. 1. september Tartus Riiamäel avati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. 15. november Läti president Guntis Ulmanis avas Cēsises Võnnu lahingu mälestussamba. 31.
annaabi.ee 
