väärastunud kihud/tungid või parfiiliad – pedofiilia, koprofiilia, zoofiilia, gerontofiilia jms 4.5 Isiksuse sotsiaalsed suhted HOIAK: hoiak – isiksuse püsiv valmisolek reageerida mingile nähtusele, objektile või inimesele teatud kindlal viisil hoiakud annavad käitumisele kiiruse, järjepidevuse ja psühholoogilise ökonoomia Hoiaku kolm komponenti: 1) afektiivne – näitab, mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes (kuidas ta seda hindab) 2) kognitiivne – inimese tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist 3) käitumuslik – kuidas isik tegelikult reageerib hoiakuobjektile hoiaku tüüpahel: hoiaku käitumuslik komponent > kavatsus > objektiivselt tuvastavat toiming kui tahetakse ennustada, muuta või suunata kellegi käitumist, on see reaalne siis, kui osatakse ja suudetakse mõõta ja/või muuta vastavaid hoiakuid NORM:
Hoiakud Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid hoiakuid (ingl k attitude) ning sättumuslikke hoiakuid sättumusi (ingl k set). Hoiak on nähtus, millest sõltub käitumisliinide ja toimingute valik. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiaku kolmeks oluliseks komponendiks on: Afektiivne mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes, kas ta hindab seda positiivselt, neutraalselt või negatiivselt Kognitiivne tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist, tema objektiivne määratlus Käitumuslik (konatiivne) kuidas isik tegelikult reageerib hoiakuobjektile, millised on tema toimingud selle suhtes. Hoiakute funktsioonid: Motivatsiooniline nähtus (kuulub käitumist motiveerivate ja suunavate tegurite hulka)
Hoiakud ja nende muutumine Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid hoiakuid ning sättumuslikke hoiakuid- sättumusi. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust endali siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. 17 Hoiaku kolmeks olulisekd komponendik on: - afektiivne, mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes,kas ta hindab seda positiivselt,neutraalselt või negatiivselt - kognitiivne- tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist,tema objektiivne määratlus - käitumuslik- kuidas isik tegelikult reageerib hoiaku objektile, millised on tema toimingud suhtes. Hoiakutel on isiksuse jaoks mitmed olulised funktsioonid, Kõigipealt on hoiak motivatsioonili nähtus. Hoiakud mõtestavad kogemusi ja annavad aluse hinnangutele.
kannatused või vaevused Häired - ärevus (nt foobia), somatoformsed ( hüpohondria haiglaslik kartus tervise pärast) , dissotsiatiivsed (depressioon), skisofreenia (reaalsustaju moondumine), eemaletõmbumine ja eraklikkus, nartsissism (haiglaslik eneseimetlus, armastus), antisotsiaalsed isikuhäired (psühhopaatia), sõltuvused (narkomaania) Hoiakud isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil Hoiaku komponendid: Afektiivne mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes, kas pos, neg või neutraalselt hindab Kognitiivne tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist, objektiivne määratlus Käitumuslik kuidas isik reageerib hoiakuobjektile, millised on tema toimingud selle suhtes Hoiakute funktsioonid Kognitiivse dissonantsi teooria L.Festinger, hoiakute püsivus ning hoiakute mõjul aset leidvad tunnetuslikud protsessid maailma nähtuste tõlgendamisel Hoiakute mõõtmine - kõige levinum hinnanguskaalade kasutamine Veenmine
motoorseid toiminguid. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiakud ennustavad teatud kindlat käitumist. Hoiakud annavad käitumisele kiiruse, järjepidevused ja psühholoogilise ökonoomia. Hoiaku komponendid: 39 Afektiivne - mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes, kas ta hindab seda positiivselt, neutraalselt või negatiivselt. Kognitiivne tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist, tema objektiivne määratlus Käitumuslik kuidas isik tegelikult reageerib hoiakuobjektile, millised on tema toimingud selle suhtes Hoiakute funktsioonid hoiak on motivatsiooniline nähtus, tal on ka kognitiivne funktsioon, sest inimene püüab asjadest ja sündmustest luua kooskõlalist süsteemi.
eelteadvuslikult ning vormida ja kallutada lisaks suhtumisele ka tajusid ja motoorseid toiminguid. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiakud ennustavad teatud kindlat käitumist. Hoiakud annavad käitumisele kiiruse, järjepidevused ja psühholoogilise ökonoomia. Hoiaku komponendid: Afektiivne - mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes, kas ta hindab seda positiivselt, neutraalselt või negatiivselt. Kognitiivne tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist, tema objektiivne määratlus Käitumuslik kuidas isik tegelikult reageerib hoiakuobjektile, millised on tema toimingud selle suhtes Hoiakute funktsioonid hoiak on motivatsiooniline nähtus, tal on ka kognitiivne funktsioon, sest inimene püüab asjadest ja sündmustest luua kooskõlalist süsteemi. Ekspressiivne
· Sõltuvused (nt narkomaania, alkoholism) Hoiakud ja nende muutumine Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid ning sättumuslikke hoiakuid. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiakute kolmeks oluliseks komponendiks on: · Afektiivne- mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes, kas ta hindab seda positiivselt, negatiivselt või neutraalselt. · Kognitiivne tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist, tema objektiivne määratlus. · Käitumuslik kuidas isik tegelikult reageerib hoiakuobjektile , millised on tema toimingud selles suhtes. Hoiakud annavad käitumisele kiiruse, järjepidevuse ja psühholoogilise ökonoomia. Hoiakute
Sõltuvused (nt narkomaania, alkoholism) Hoiakud ja nende muutumine Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid ning sättumuslikke hoiakuid. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiakute kolmeks oluliseks komponendiks on: Afektiivne- mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes, kas ta hindab seda positiivselt, negatiivselt või neutraalselt. Kognitiivne – tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist, tema objektiivne määratlus. Käitumuslik – kuidas isik tegelikult reageerib hoiakuobjektile , millised on tema toimingud selles suhtes. Hoiakud annavad käitumisele kiiruse, järjepidevuse ja psühholoogilise ökonoomia. Hoiakute
annaabi.ee 
