tegevused nagu salakaubavedu, relvastatud röövimine ja pantvangi võtmine tunduvad sageli olevat olnud kohaliku majanduse ja võimustruktuuride kindel osa. (Dickie 2014: 23) Franco Molfese olulises uuringus bandiitide kohta, mida ta kirjutas 1960.aastal, banditism on seletatud nagu ta on äärmuslik relvastatud kättemaksu ja protesti liikumise ilming, mis jõuab klassi võitluse toorikute vormini. Oma teoses ,,Bandits" Erics Hobsbawm ka püüab seletada ,,patoloogilist hälvet" ja ,,ultravägivalla", mida võis kohata ajaloolises bandiitide käitumises. Ta pakub esialgseid selgitusi bandiiti vägivallast, jättes sotsiaalpsühholoogiale täielikuma ülevaade, mille kohta ta tunnistab, et teab liiga vähe. (ibid., 3) Mõlema uurija puhul, üritus tegelikult aru saada, kes olid bandiidid ja isegi rohkem, üritus otsida põhjusi nende metsikute tegude suhtes, lõpuks asutab ennast üle selgituste piire.
(1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Strauss, Claude Lotman, Juri Lyotard, Jean-François Malinowski, Bronislaw Marcuse, Herbert Marx, Karl Mead, Margaret Peirce, Charles S. Radcliffe-Brown, Alfred Sapir, Edward Saussure, Ferdinand de Spengler, Oswald Toynbee, Arnold Weber, Max Whorf, Benjamin Lee Wittgenstein, Ludwig B. Mida tähendab: antropoloogia autori surm Bedeutung Birminghami koolkond cultural studies
1. Kollektiviseerimine ja võitlus kulakutega Stalini sihiks oli Nõukogude Liidu põllumajanduse kollektiviseerimine. 1920. aastate lõpus asuti plaani ellu viima. Selle vastu oli aga maapiirkondade rahvas, eriti jõukamad talupidajad, kellele selline samm oleks tähendanud põhimõtteliselt oma vara kaotamist. Talupojad keeldusid riigile oma toodangut odava hinna eest müümast. Linnapiirkondades 18 Service, R. (2010). Seltsimehed: Maailma kommunismi ajalugu. Lk 185. 19 Hobsbawm, E. Äärmuste ajastu: lühike 20. sajand 1914-1991. Tallinn: Varrak, 2002. Lk 429. 20 Conquest, R. The great terror: a reassessment. New York: Oxford University Press, 1990 .Lk 182. 21 Service, R. (2010). Seltsimehed: Maailma kommunismi ajalugu. Lk 187. 22 Service, R. (2010). Seltsimehed: Maailma kommunismi ajalugu. Lk 186. 8
paljude tarbijateni. avalikkust sunnitakse mõtlema süsteemi raames. Selle tulemusena tekib üldine usaldus süsteemi vastu. Süsteem on ka see, mis pakub inimestele lähieesmärgid inimene peab olema konkurentsivõimeline, selleks et saavutada heaolu. Heaolu kui kõrgeim väärtus! Tulemus on, et inimene pole võimeline loovutama oma heaolu teiste väärtuste vastu. Järelikult suunab argielu täielikult majandus. Elumaailm on võimetu sellele vastu panema. Hobsbawm, Eric - Briti ajaloolane, ei kirjuta harjumuspärast ajalugu, ei esita fakte kronoloogilises järjekorras, vaid küsib põhjuste järele ja otsib seoseid. Uurib näiteksbanditismi kogu tuntud ajaloo vältel ja legendide toel. On ka veendunud, et kui me püüame kolmandat aastatuhandet varasema baasil kujundada, tabab meid läbikukkumine. Horkheimer, Max - saksa filosoof ja sotsioloog.Ta oli üks alusepanijaid kriitilisele teooriale , mille ülessanne on
Rahvakultuuri ajaloo esiletõusu põhjused • 1960. aastate populaarkultuuri pealetung Lääne ühiskonnas; kontrakultuuri liikumised; ametlike kultuuriinstitutsioonide ja eliidikultuuri kriitika. • Marksismi ja vasakpoolsete ideoloogiate mõju, soov kirjutada nn. allasurutud või rõhutud klasside ajalugu, uurida ajalugu “altpoolt” (from below): E. P. Thompson, Eric Hobsbawm jt • Kultuuriantropoloogia ja folkloristika populaarsus ja mõju ajalooteadusele. Ajaloolaste tähelepanu hakkasid pälvima rituaalne käitumine, suuline kultuur, sümbolid, kehalisus, karneval, naer jms. • Rahvakultuuri ja popkultuuri muutumine omaette uurimissuunaks 1960. aastate Inglismaal Rahvakultuuri ajaloo arengud • Kui esialgu püüti rahvakultuuri uurida ennekõike n-ö rahvalike objektide põhjal
Beatrice Webb). Natsionalism e. rahvuslik liikumine Rahvus kui uus kvalitatiivne tunnus. Mis on rahvus? Hans Kohni Lääne (civic) ja Ida (etniline) mudel. "Objektiivsed" tunnused, Johann Gottfried Herder (Volkslieder, Volksgeist) ja Johann Gottlieb Fichte. Subjektiivne (voluntaristlik) kontseptsioon. Ernest Renan’i argumentatsioon. Millal tekkisid rahvused? Modernistlik seisukoht (E. Gellner), konstruktsionistlik "kujutletud kogukonnad" (Benedict Anderson), marksistid (Hobsbawm, Liebknecht). Primordialistid (C. Geertz, Anthony D. Smith). Saksa rahvuslik liikumise algus – saksa rahvuslik solidariseerumine Saksa vabadussõjas Napoleoni vastu. Üliõpilasliikumine (Wartburgfest, raamatute põletamine, poliitiline programm, H. Riemann, 1818 Burschentag, Allgemeine Deutsche Burschenschaft, A. v. Kotzebue, must-punane-kuld Lützowi rügemendist), Karlsbadi otsused.
Konstruktsionistid: populaarne kuju on Anderson: rahvus pole muud, kui ettekujutatud kogukond. Läbi teoste ja propaganda on tekitatud mingis elanikkonnas kogukondlik solidaarsus, loodi müüdid, konstrueeriti rahvuslikud väärtused. Rahvus on ajalooliselt ehitatud. Propaganda, kus rahvus ühendas kõiki klasse. Ettekujutus, et inimestel on ühte side, kuigi üksteist ei tunta- rahvuslik vend. Rahvust võib ka dekonstrueerida ja väärtused marksistid (Hobsbawm, Liebknecht). "Töölistel ei ole isamaad. Neilt ei saa võtta seda, mida neil ei ole. Et proletariaat peab kõigepealt kätte võitma poliitilise võimu, tõusma rahvuslikuks klassiks, konstitueeruma kui rahvus, siis on ta ise veel rahvuslik, kuigi hoopis teises mõttes, kui kodanlus sellest aru saab. Rahvuslik eraldatus ja rahvaste vastandlikkused kaovad üha rohkem juba koos kodanluse arenemisega, kaubandusvabadusega, maailmaturuga, tööstusliku tootmise ja sellele vastavate elutingimuste
inimestega, kellega neil võivad olla väga konkreetsed ühised huvid. Väidab seda just massikommunikatsiooni tekke ja leviku kontekstis. Tema väited kehtivad nendel territooriumidel, mida ta uurinud on (kagu-aasia) rohkem kui mujal. Põhimõtteliselt kujutletud ideede seadmine identiteedi põhiliseks aluseks ei ole tingimata mõistlik, kui see teisi konkreetseid identiteediallikaid summutama hakkab. Sugulaslik väide Andersonile -> briti ajaloolane Eric Hobsbawm ,,Leiutatud traditsioonid" Konkreetselt analüüsib selliseid oma osalejate poolt pikaajaliseks ja iidseks peetuid praktikaid ja näitab, et tegelikult võib nende ajalugu olla väga lühike osalejate enda teadmata. Tegemist võib olla väga lühikeste traditsioonidega, kuid need suudavad sellegipoolest tugevat identiteeti pakkuda. Kui inimesed ise kogevad suhet tähenduslikuna, see nende endi jaoks on oluline, siis on see reaalne
midagi muud kui ettekujutatud asi, pole midagi reaalset. Inimestel on tekkinud idee, et meie oleme nüüd üks rahvus ja tuntakse ühtse kogukonnana, hoolimataet üksteist ei tunta. Osutab, et kui rahvus on konstrueeritud, siis võib samamoodi ka dekonstrueerida ja ära kaotada. Rahvus on konstrueeritud horisontaalne seltsimehelikkus. Selle aluseks sai olla tugev ideoloogia, rahvuslik propaganda. Eric Hobsbawm(?) rõhutas, et rahvuse äol on tegemist eliidi, kodaniku ideoloogiaga, et masse enda kontrolli alla saada. Marksistlik küüniline käsitlus. Tõde on see, et rahvuslik ärkamine ja liikumine oli 19.sajandil tihedalt seotud rahvusliku propagandaga, mis väga suurel määral põhineb ajalool. Käsitlusi vaadtes polnud rahvusromantistidele oluline ajalooline tõde ja ajalooga manipuleeriti. Sellega läksid kaasa ka kultuurieliit. 19.saj
annaabi.ee 
