Hitchcock. Pere oli rooma-katoliku usku ja Alfred käis juutide koolis Londonis. Ta ise on oma lapsepõlve kohta öelnud, et ta oli väga üksik ja kaitstud, mis kahtlemata süvendas tema kaaluprobleeme. On teada juhus, et lapsena saatis isa ta kord kohalikku politseijaoskonda kirjaga, milles palus, et ohvitser võtaks Alfredi 10 minutiks vahi alla karistuseks halva käitumise eest. See idee, et ta oli karmilt koheldud ja valesti mõistetud, on sageli peegeldunud ka Hitchcocki filmides. Ema karistas teda tihti, sundides Alfredi seisma voodijalutsis, eriti kui Alfred oli halvasti käitunud, vahel seisis ta seal tunde. See on kajastunud Norman Bates'i karakteris filmis "Psycho". Kui Hitchcock sai 14 aastaseks, siis ta isa suri. Samal aastal lahkus Alfred juutide koolist ja läks edasi õppima Tehnika- ja Navigatsioonikooli. Pärast lõpetamist sai temast joonestaja ja reklaami disainer kaablifirmas. Sellel ajal hakkas Hitchcock huvi tundma
Hitchcock. Pere oli rooma-katoliku usku ja Alfred käis juutide koolis Londonis. Ta ise on oma lapsepõlve kohta öelnud, et ta oli väga üksik ja kaitstud, mis kahtlemata süvendas tema kaaluprobleeme. On teada juhus, et lapsena saatis isa ta kord kohalikku politseijaoskonda kirjaga, milles palus, et ohvitser võtaks Alfredi 10 minutiks vahi alla karistuseks halva käitumise eest. See idee, et ta oli karmilt koheldud ja valesti mõistetud, on sageli peegeldunud ka Hitchcocki filmides. Ema karistas teda tihti, sundides Alfredi seisma voodijalutsis, eriti kui Alfred oli halvasti käitunud, vahel seisis ta seal tunde. See on kajastunud Norman Bates'i karakteris filmis "Psycho". Kui Hitchcock sai 14 aastaseks, siis ta isa suri. Samal aastal lahkus Alfred juutide koolist ja läks edasi õppima Tehnika- ja Navigatsioonikooli. Pärast lõpetamist sai temast joonestaja ja reklaami disainer kaablifirmas. Sellel ajal hakkas Hitchcock huvi tundma
Järgmisel aastal pakuti talle juba peaosa filmis ,,High Noon", kus ta mängis kõrvuti Gary Cooperiga. See osa tõi Grace´ile maailmakuulsuse. Tema töö jäi silma õudusfilmide meistrile Alfred Hitchcock´ile, kes uskus, et Grace´ist võib saada elegantsuse ja ilu sümbol. Kogenud rezissöör ei eksinud. Grace´ist sai peagi üks maailma ilmetlusväärsemaid naisi. Ta tegi Hitchcockiga pikka aega koostööd ning omandas Hitchcocki filmide ,,blondiini" maine. 1945 kujunes üheks kõige töörohkemaks aastaks tema elus. Kahe Hitchcocki filmi kõrval jäi tal ka täita peaosa filmis ,, The Country Girl", mille eest näitlejatar pälvis ka elu esimese Oscari parima naisosatäitmise eest. Grace Kelly viimaseks näitlejatööks jäi muusikaline komöödia ,,High Society", kus ta mängis kõrvuti Bing Crosby ja Frank Sinatraga. Filmis kõlanud duett ,,True Love" tõi Grace´ile ka kuldplaadi.
Filmikunsti ajalugu. 1920. aastad olid tummfilmi õitseaeg. Üks kuulsamaid näitlejaid-lavastajaid oli Charles Chaplin Järgmine aastakümme oli helifilmi kujunemise aeg. Heli ja sõnakunst lähendas filmikunsti kirjandusele ja teatrile. Filmikunsti ajalugu. Mõned inimesed ei tahtnud helifimi tunnistada, pidades seda filmikunsti jaoks ebaloomulikuks. 1920. aastate algul esilinastus detektiiv- ja õudusfilmide suurmeistri Alfred Hitchcocki teos "Santaaz" Filmikunstiga võis mõjutada suuri inihulkasid, seda mõistsid ka hirmuvalitsejatest riigijuhid. Seepärast pöörasid sellele suurt tähelepanu Stalin, Hitler ja Mussolini. Dokumentaal- ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid. Charlie Chaplin(1889 - 1977) Oli inglise komöödialavastaja, -stsenarist, -näitleja ja produtsent. Näitles 83 filmis. Osales iseendana kahes ja iseenda impersonaatorina ühes filmis
Lisaks, niinimetatud ,,tummfilmid" ei olegi kunagi olnud tummad, sest algusest peale kasutati kinodes taustaks muusikat. Tihtilugu on kasutatud muusikat filmis olevate pingeliste hetkede muutmist publikule veelgi teravamaks. Eriti hästi on sellega hakkama saanud vanameister Alfred Hitchcock oma filmiga ,,Psühho". Sellele filmile kirjutas muusika mees nimega Bernard Herrmann, kes on ka komposeerinud muusikat ka teistele Hitchcocki filmidele nagu ,,Vertigo" ja ,,Linnud". Eriti ohtralt valati mees üle kiidusõnadega peale ,,Vertigo" esilinastumist tema meisterliku töö eest. Minu lemmik on ,,Tom & Jerry" multifilmis kasutatavad heliefektid kõige paremad. Kogu muusika on orkertri tehtud ja seda nii hästi. Minu arvates on muusika filmis väga oluline, sest ilma selleta on raske filmi ette kujutada ning kui keerata heli maha ja lihtsalt vaadata filmi, ei ole see üldsegi atraktiivne ja muud
vesternkomöödia "Destry ratsutab jälle" (1939). Marlene Dietrich sai 1937. aastal Ameerika kodakondsuse ja kritiseeris avalikult Saksamaal valitsevat natsionaalsotsialismi. Teise maailmasõja ajal esines ta maailmakuulsate filmilauludega Ameerika sõjaväelastele camp-show'de raames, mida korraldas 1941. aastal loodud United Service Organization. Marlene Dietrichi edu filminäitlejana jätkus 1950. aastatel niisuguste linateostega nagu Alfred Hitchcocki "Rambipalavik" (1950), Billy Wilderi "Süüdistuse tunnistaja" (1957) ja Stanley Krameri "Nürnbergi protsess" (1961). 1960. aastatel loobus ta filmides osalimsest. Marlene käis ringreisidel, kus esines sanssoonidega, ja andis kontserte kogu maailmas. 1978. aastal võis teda näha tema viimases filmis "Kaunis gigolo, vaene gigolo" koos David Bowiega. Pärast seda elas ta täiesti tagasitõmbunult Pariisis. Kuulsast intervjuust Maximillian Schelliga tehti 1982. aastal
Nii kuulsad teosed, nagu näiteks ,,Mälu püsivus", on lausa hindamatud. Dalí ja filmikunst Salvador Dalí oli saanud filmikogemused juba 1929. aastal, mil ta tegi koos Luis Buñueliga filmi ,,Andaluusia koer". Et nende esimest ühist filmi saatis suur edu, plaanisid Dalí ja Buñuel ka teist filmiprojekti ,,Kuldajastu". Seda ettevalmistades selgus aga, et kunstnike nägemus käsikirjast oli täiesti erinev, ja Dalí loobus ettevõtmisest. 1945. aastal võttis Dalí vastu Alfred Hitchcocki tellimuse filmi ,,Nõiutud" loomiseks. Hitchcock soovis, et Dalí looks heledad ja teravate kontuuridega unenäösituatsioonid, mitte ähmased ja piiritlemata, nagu seniajani filmides tavaks oli olnud. Walt Disneyga tegi Dalí koostööd 1946. aastal filmiprojektis ,,Destino", milles oli eesmärgiks kombineerida näitlejad ja reaalsed rekvisiidid joonistegelaste ning fooniga. Kolm kuud pärast filmi tootmise alustamist loobus Disney projektist, kuna väljavaated selle kommertsedule olid nigelad
Biplaani asemel tuli ühetiivaline ja mitme mootoriga lennumasin. Lennukite ehitamine lõi eeldused tsiviillennunduse arenguks. 19.Mis uuendused toimusid filmis, kes olid tuntumad kirjanikud ja kunstnikud? 1920. aastail lisati ka heli ,,elavatele piltidele", järgmisel aastakümnel loodi esimesed värvifilmid. Filmikunst muutus eraldi kunstiliigiks, kus tegid kaasa tuntud kirjanikud ja näitlejad. 1920 kuulsaim lavastaja-näitleja oli C.Chaplin. Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney. Alferd Hitchcocki teos ,,Santaaz" ilmus 1920. aastate lõpul. Filmiga võis mõjutada suurt hulka inimesi, sest seda oli lihtne levitada. Diktatuuririikides pidid olema filmid diktaatoreid ülistavad ja sisendama inimestele, et nad elavad maailma parimas riigis, mida juhib parim juht. Tuntumad kirjanikud olid E. Hemingway ja E.M Remarque. Tuntumad kunstnikud olid Salvador Dali ja 20.Millised olid uued muusika ja tantsustiilid? Uued tantsustiilid, mis levisid olid: Fokstrott, Tsarlston, Tango. Levis
Filmitehnika pidev arendamine muutis filmikunsti iseseisvaks kunstiliigiks. 1920.aatstd olid tummfilmi õitseaeg. Järgmine aastakümme oli aga heliflmi kujunemise aeg. Heli ja sõnakunst lähendas filmikunsti kirjandusele ja teatrile. Siiski ei tahtnud mõned inimesed esialgu helifilmi tunnistada, pidades seda filmikunsti jaoks ebaloomulikuks. Filmiloojate read täiendasid uute tegijatega. 1920.aastate lõpul esilinastus dektektiiv- ja õudusfilmid suurmeistrid Alfred Hitchcocki teos "Santaaz".Filmikunstiga võis mõjutada suuri inimhulkasid, sest erinevalt teistest kunstiliikidest oli seda lihtne levitada riigi õige kaugematesse nurkadesse.Seda mõistsid ka hirmuvalitsejatest riigijuhid. Seepärast pöörati filmikunstile suurt tähelepanu nii Stalini NSV Liidus, Hitleri Saksamaal kui ka Mussolini Itaalias. Dokumentaal- ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenma nende alamaid, et nood elavad maailma parimas riigis, mida juhib maailma parim riigijuht.
See on esimeseks filmiks, millel oli ka stereoheli efekt. Esilinastusel Paramount Theatre’is kasutati 7 25 kõlarit, mis kandsid vaatajaskonnale heli kõikvõimalikest suundadest. Iroonilisel kombel kuulis filmi direktor André de Toth küll heliefekti, kuid kolme dimensiooni nägemiseks puudus tal üks silm. Oluliseks saab pidada ka Alfred Hitchcocki „Dial M for Murder“, mida väljastati rahalistel eesmärkidel nii 2D-s kui ka 3D-s, kuna kõikidel kinodel polnud viimase versiooni näitamiseks võimalusi. 3D filme toodeti 20. sajandi keskpaigus hulganisti ning üpris paljude riikide poolt. Näiteks valmisid filmid lisaks eelnimetatud paikadele ka Jaapanis, Mehhikos, Britannias, Saksamaal ja Hiinas. Kuni 1960. aastani, peamiselt nn Esimesel Kuldsel Ajastul, oli loodud tervelt 54 kolmedimensioonilist filmi
muutumatu. Niisugune ainus ja muutumatu tõde oli ühtaegu hierarhiline, mis erinevatele teadvustele avanes eri määral. Sellele vastas kunstiliste vaatepunktide hierarhia kui zanriseaduste nurgakivi. Lõpuks ei saa jätta peatumata vaatepunkti ehitamise sellisel võttel, mille olemust taas illustreerib kõige selgemini filmikunst. Oletame, et operaatoril on tarvis filmida maailma filmikangelase pilguga. Selle küsimuse on korduvalt tõstatanud nii teooria kui ka praktika, kaasa arvatud A. Hitchcocki skandaali esile kutsunud katse filmis ,,Võlutud" filmida enesetappu subjektiivsest vaatepunktist, pöörates algul revolvritoru otse vaataja poole, seejärel aga andes ekraanile punase, valge ja musta värvi vaheldumine. See katse mõjus vaatajasse sokeerivalt. Ei tule aga unustada, et kirjanduses pole kaugeltki uus taotlus kirjeldada surma surija vaatepunktist. Lahenduse andis Tolstoi ,,Sevastoopoli jutustustes", Hemingway romaanis ,,Kellele lüüakse hingekella", G. Vladimov
laed, tiibuksed. Mööbel esinduslik ja raskepärane. MODERNISM PEALE II MAAILMASÕDA. Pärast II maailmasõda oli esimese kümnendi jooksul peatähelepanu pööratud linnade taastamisele. Uute suundade esilekerkimine sai alguse 1950ndatel aastatel, millele on iseloomulik askeetliku modernismi tõus. 1920. a-te Saksamaalt pärinev moodsat arhitektuuri tähistav mõiste International Style , mis rahvusvahelisse käibesse tul juba 1932.aastal New Yorgis Philip Johnsoni ja Henry-Russell Hitchcocki korraldatud samanimelise arhitektuurinäituseganing tähistades euroopa funktsionalistlikku arhitektuuri, sai peale II ms funktsionalismist pärinevate konkreetsete stiilitunnuste (regulaarne proportsioneeritud vorm, elegantsed materjalid ja tehniline perfektsionism) järgi eristavaks arhitektuurisuunaks International style tähistab modernismi läbimurret rahvusvahelisel ja tasemel. Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa
annaabi.ee 
