Triin Tõnisson Materjalide taaskasutus ja ettevõtte juhtimine 2 Tartu, 2011 Pimeduse hirm Öeldakse ikka, et pimedust ei pea kartma, seal pole midagi, see on sama nagu mustaks värvitud päev. Aga, kas ikka on nii? Peamiselt tuntakse pimeduses end kaitstuna, ent samas paljudel suureneb ohtutunne. Millest tekivad jutud hirmsatest elukatest, kes tulevad meid kimbutama? Mis on tegelikkus ja mis fantaasia vili? Teada on, et inimese kujutlusvõime on piiritu. Kas tegelikult ka elab pimedas mõni ''koll'' või mõtleb inimene kõik välja? Pimeduses kaob kõik üleliigne ning esile kerkivad varjatud meeled. Inimene ei ole kohanenud nägema pimedas, nagu linnud ja loomad, see on meie nõrkus. Aga võib olla me suudame näha olematut? Meil tekib hirm teadmatuse ees. Samas kuulmine paraneb või isegi on
Kuid lapsed juba varajasest lapsepõlvest saadik kasvavad sellise julmuse ja kurjuse sees, pole oodata midagi head ka nende suureks saamisel. Julmus kuulub ühe osana nende maailmapilti. Eelnevast lähtuvalt võib mainida ka kuritegevuse üha suurenevat kasvu. Küll mitte kõigis maailma osades, kuid siiski paljudes piirkondades. Kuritegevuse suurenemise üks põhitegureid on kindlasti üha kasvav agressiivsus. Iga pave võime ajalehtedest lugeda hirmsatest kuritegudest- röövimistest, tapnistest, sarimõrvadest. Kõik need jõhkrad kuriteod peegeldavad ilmekalt tänapäeva maailma julmust. Julmusega on seotud ka pere- ja koolivägivald, millest palju räägitakse. Vanemad on hoolimatud oma laste suhtes- nad peksavad oma lapsi, sunnivad neid varastama ja lõpuks heidavad tänavale. See toimub enamasti asotsiaalide perekonnas, kus vanemad on joodikud ja ei saa oma eluga hakkama, kuid see ei tähenda veel, et probleeme ei ole.
objektiivset otsust. Reklaam on kõikjal. Varsti tullakse majaseintelt ja bussipaviljonidelt toidunõudele või töövahenditele. Kõik selleks, et rahvaga manipuleerida. Kõik tooted või teenused,mida me tarbime , mõjutavad meie elu ühel või teisel moel. Mingit kaupa ostma minnes tuleb tahes tahtmata langetada otsuseid , sellest aga sõltub otseselt meie elukvaliteet. Tänu praegusele raskele majandusolukorrale tulevad inimesed natuke rohkem maa peale ja suudavad hoiduda hirmsatest peale surutud (kiir)laenudest ja muust sellisest. Meie teadlikkust, psüühikat , ühiskonnakorraldust ja otsuseid mõjutab iga päev massimeedia. Inimeste elud on tänapäeval ilma teabeta halvasti funktsioneerivad. Kuulsused võivad olla meie eeskujud, kuid jääda tuleks iseendaks ning tarbida mõistlikult ja kainelt, mitte unustada Eesti riigi olemust ja selle häid ja armsaid kultuurilisi ning poliitilisi omadusi.
Püha kits Amaltheia andis talle oma piima ja ümbritses teda hella emaliku hoolega. Püha kits valvas teda ega lahkunud ta kõrvalt kunagi. Kõik metsloomad mängisid Zeusiga ning nümfid ja drüaadid tõid talle kauneid kingitusi. Tark kotkas tõi poisile nektarit joogiks. Zeusi noorukiiga Zeus kasvas nägusaks, tugevaks ja vapraks. Tarkuses ei olnud kedagi temaga võrdset. 55iis ühel päeval rääkis kotkas talle Kronosest. Kui kartmatu Zeus kuulis neist hirmsatest tegudest ja sellest, et tema isa kuningriigis valitseb kurjus ja õigusetus, otsustas ta sedamaid: Kronos tuleb tõugata jumalate aujärjelt. Zeusi vägiteod Zeus otsustas vabastada oma vennad, kes olid veel isa kõhus vangis. Ta andis Kronosele rohujooki, mis paneks ta allaneelatus lapsi välja oksendama. Zeus mõistis, et ei saa tegutseda enne, kui ta vennad on täiskasvanuks saanud. Nad võitlesid siis Kronose ja titaanidega. Sõda kestis 9 aastat, titaanid said lüüa.
loomeilmutustele, see kajastub väga hästi sõjajärgses kirjanduses. Näiteks saame võtta Gustav Suitsu. Tema ei olnud otseselt sõjategevusega seotud, kuid selle eest Rootsi pagema pidi siiski. Minumeelest on Suits üks nendest, kes sai millestki nii koletust inspiratsiooni ning lõi midagi kaunist ning lugemisväärset. Lugedes tema luulet on selge, et inspiratsioonitulv oli temal sõjaajal kõrge. Osadest luuletustest jääb lausa mulje nagu ta oleks sõda oodanud. Hirmsatest olukordadest elus on lihtsam kirjutada, kui kõigest heast ja keskpärasest. Kirjutama panevad hirm ja armastus ning kui ühte võtta ei olnud, tuli teisele lootma jääda. Need on ilmselgelt kõigest minu spekuleerimised, kuid ma ei imestaks, kui ka kellelgi teisel tekivad sarnased mõtted lugedes Suitsu luuletusi. „Me seisame kahe riigi väraval: See üks on pimedus ja teine valgus.
kaugetest paikadest, mida ta oli külastanud. Noor Zeus kuulas kotkast, silmad pärani, ja sai lõpuks teada nii palju asju, et nümfid ja drüaadid panid tema teadmisi imeks. Zeus kasvas nägusaks, tugevaks ja vapraks. Vapruses ja tarkuses ei olnud kedagi temaga võrdset. Siis ühel päeval rääkis kotkas talle Kronosest. ,,Sa oled Kronose poeg," ütles ta. ,,Su isa neelas su vennad alla, kartes, et nad võivad temalt trooni ära võtta." Kui kartmatu Zeus kuulis neist hirmsatest tegudest ja sellest, et tema isa kuningiigis valitseb ikka veel kurjus ja õigusetus, otsustas ta sedamaid: Kronos tuleb tõugata jumalate aujärjelt. Teades, et on tarvis tegutseda, lahkus Zeus kohe Kreetalt. Ühe jõe ääres kohtas ta titaan Okeanost. Niipea kui titaan noort jumalat silmas, taipas ta, kes tema ees seisab ja mida ta tahab. ,,Ma aitan sind," ütles Okeanos, ,,aga kõigepealt tuleb sul vabastada oma vennad, kes on veel su isa kõhus vangis."
Holistiline teraapia läheneb igale inimesele individuaalselt ja loominguliselt. Seansi käigus rändab meditatiivses seisundis inimene terapeudi abiga lapsepõlve, enda kehasse või regressiooniteraapia võtetega eelmistesse eludesse. Holistiline teraapia paneb inimese mõistma seda, et too on endale loonud selle elu, milles ta elab. Kui midagi ei paku rahuldust, siis on seda võimalik muuta. Kindlasti võib see teraapia aidata inimesel üle saada tragöödiatest või muudest hirmsatest sündmustest, mis tema varasemas elus on aset leidnud. Gestaltteraapia on psühhoteraapia meetod, mis eisab peamiselt neljal sambal: tunnetel, `siin ja praegu' elamisel, heal kontaktil, vastutusvõimel ja teadlikkusel.Gestaltteraapia aitab inimesel end analüüsida ja enesest aru saada. See teraapiavorm võib olla küll vajalik mõne inimese jaoks, aga enda puhul ma ei leia, et see vajlik oleks. Refleksoloogia on lõdvestusteraapia, mis kasutab kindlat liiki massaazitehnikat jalgade
Mustlaste laagrisse! Seersandid, nõidu põletama!» Kuid mustlased olid läinud. Oli pime öö. Oli võimatu neid jälgida. Teisel päeval leiti Gueux' ja Tilley vaheliselt nõmmelt, kaks penikoormat Reimsist eemal, suure lõkke ase, mõned Paquette'i lapse lindid, mõned veretilgad ja kitsesõnni-kut. Oli just öö vastu laupäeva. Küllap mustlased pidasid seal nõmmel Peltsebuli seltsis oma sabatit ja panid lapse nahka, nagu muhameedlaste pool kombeks. Kui Chantefleurie neist hirmsatest asjadest kuulis, ei hakanud ta nutma, vaid liigutas ainult huuli, nagu oleks ta tahtnud kõnelda, kuid ei saanud. Järgmisel päeval olid ta juuksed hallid. Ja kolmandal päeval oli ta kadunud.» «Tõesti kole lugu,» ütles Oudarde, «see võtaks isegi burgundlasel vee silma!» * «Ma ei imesta nüüd sugugi,» lisas Gervaise, «et teil mustlastehirm nõnda veres on!» «Ja tegite väga targasti,» sõnas Oudarde, «kui te oma Eustache'iga äsja minema lidusite,
aastaid. Temal aga ... temal on kümme või kaksteist päeva, nagu talle kinnitas tema vennalik ning hirmuäratav vangivaht lord Winter. Ent siiski, kui ta oleks mees, katsuks ta seda kõike teha ja võib-olla isegi tagajärjekalt. Kuidas küll taevas võis nõnda eksida, et asetas meheliku hinge nii õrna ja haprasse kehasse! Esimesed vangisolekuhetked olid hirmsad. Mõned viha-krambid, millest mileedi jagu ei saanud, tasusid loodusele naiseliku nõrkuse lõivu. Kuid pikapeale sai ta jagu oma hirmsatest vihapuhangutest, ta keha raputavad närvilised värinad lakkasid ja lõpuks istus ta kerratõmbunult nagu väsinud madu, kes puhkab. «Ah, ma olin hull, et nõnda ägestusin,» ütles mileedi süvenenult peeglisse vaadates, milles helkis vastu tema pilgus leegitsev tuli. Näis, nagu küsitleks ta iseennast. «Pole vaja vägivalda, vägivald on nõrkuse tunnus. Pealegi ei ole mul selle vahendiga kunagi õnne olnud: kui 537