ii. Aloaadid, - Aloeusi ja Iphimedeia hiiglasuured pojad. Üritasid Ossa ja Pelioni mäed tõsta Olympose otsa, et rünnata taevast. Apollon tappis nad iii. Hippolytos, - Theseuse ja amatsoon Antiope või Hippolyte poeg. Pühendus täielikult Artemisele ning põlgas võõrasema Phaidrat. Viimane süüdistas teda isa ees võrgutamises ning tappis enda. Theseus needis Hippolytose ning saatis Poseidoni kaudu mereeluka Hippolytose hobust ehmatama. Hobune paiskas Hippolytose vankrist ning lohistas ta surnuks iv. Aktaion. nägi Artemist suplemas, jumalanna pidas seda solvanguks ning muutis mehe isahirveks, kelle koerad silmapilk nahka pandi. Teine variant on see, et muudeti hirveks, kuna pidas end Artemisest paremaks kütiks. f
Aphroditega olid väga lähedalt seotud kolm graatsiat, kes olid tema saatjaks ning neid võib võrrelda Psyche ja tema õdedega. Nii graatsiad kui ka õed olid silmipimestavalt ilusad. Lisaks olid Psyche õed jumalanna sarnase omakasupüüdliku ja veidi egoistliku loomuga ning ootasid, et neid ehete ning kullasäraga üle puistatakse. Erose ja Psyche loo tegevuse ajendiks on jumalanna Aphrodite kadedus ja alandatus. Siinkohal võib tuua väga häid paralleele näiteks Hippolytose ja Artemise looga. Selles müüdis räägitakse, kuidas Aphrodite tunneb ennast solvatuna, sest Hippolytosel on nõnda sügav austus Artemise vastu, kuid ilujumalannast kõnnib peatumata mööda. Neid kahte müüti võrreldes võib öelda, et mitmetes lugudes kajastub Aphrodite ebakindlus ning kiirelt tekkiv kadedus. Nendele kahele loole lisaks on veel mütoloogiaversioon, et kuna Aphrodite kadestas kolme gorgo ilu, needis ta nad ära, nii et nad said juuste
Nad olid surematud, artemis korraldas nii, et nad kitse asemel hoopis teineteist tapsid. Hippolytos pühendas oma elu Artemise teenimisele, ta oli ateena kuninga sangar Theseuse poeg, ema oli amatsoonide kuninganna, kaunis Antiope, kes ateenat kaitstes suri. Theseus abiellus uuesti Kreeta kuninga Minose tütre Phaidraga. Hippolytos elas tark Pittheuse juures, kes oli Toizeni kuningas, tegi ta oma troonipärijaks, Aphrodite oli Artemise peale kade ning lasi Erosel noolega Hippolytose kasuema sihtida, et too kasupoega armuks. Kasuema tappis end ära ja lavastas kasupoja süüdi, isa uskus naist ning lasi poja tappa. Aktaion Teeba kroonprints Aktaion nägi, kuidas Artemis ja nümfid suplesid, karistuseks muutis Artemis Aktaioni hirveks ning ta oli enda koerte ohver. Thetis ja Eurynomel - merejumalannad Hephaistos Hera inetu ja lombakas poeg, ema viskas poja üle olümpose mäe merre, poeg oli tule ja sepatööjumal, ta tegi merejumalannadele ilusaid ehteid
funktsioon, mis võis mõjutada Aphrodite kultust Korintoses. Aphroditet on peetud ka indoeuroopa koidujumalanna edasiarenduseks. Homeros ei maini Aphroditega seoses Korintost, ka mitte jumalanna sõjalist külge. Arese ja relvis Aphrodite vahel on leitud seoseid. Aresel oli Korintoses pühamu. Pindarose järgi olid nad mõnes mõttes paar. Aphrodite võib olla seotud ka hobustega. Ateenas oli väike pühamu, milles teda kutsuti epiteediga epi Hippolyto. On püütud leida seoseid Aphrodite ja Hippolytose vahel, ent viimane seostub rohkem Artemisega. Aphrodite ja Pegasose vahel on seos täiesti olemas. Teda olevat austatud kui ‘hobusetaltsutajat’, ‘ratsutajat’ ja ‘jumalannat kuldohjadega’. Sophokles annab Aphroditele epiteedi κρυσάνιος, ‘kuldohjadega’, mida jumalanna jagab Arese, Artemise ja Demeteriga. On ka arvatud, et just Akrokorintosel, kus asus Aphrodite tempel, suutis Bellerophontes Pegasose valjastada.
Järgnes relvastatud kokkupõrge amatsoonide ja kreeklaste vahel, mille käigus Herakles tappis Hippolyte ja põgenes koos oma meeste, vöö ja Antiopega. Väidetavalt tappis Herakles kuninganna kogemata ja kurvastas hiljem väga. Hippolytele järgnes troonil tema järgmine õde Penthesilea.Theseus viis Antiope Ateenasse ja abiellus temaga. (On ka väidetud, et hoopis Hippolyte sõitis Ateenasse ja abiellus Theseusega). Nad said ühe lapse, poja Hippolytose. Legend, et Theseuse naine suri sünnitusel, tundub vähetõenäolisena, sest teise naise võttis Theseus alles siis, kui Hippolytos oli hilisteismeline. Teise legendi järgi hülgas Theseus oma naise noorema ja kaunima Phaidra pärast. Antiope (või Hippolyte) kutsus amatsoonid appi ja need ründasid oma laevastikuga Ateenat Theseuse ja Phaidra pulmapäeval, ent said lüüa ja Antiope (või Hippolyte) langes lahingus. Theseuse eluajal Ateena rohkem ei sõdinud. 10
Ühel päeval, mõni tund enne suurte spordivõistluste algust, tunnistas daam Hippolytosele, et ei suuda temata elada. Noormees vastas, et nendevaheline suhe on mõeldamatu, sest Phaidra on tema võõrasema. Meeleheitel naine lõpetas elu enesetapuga. Ta jättis ka mehele hüvastijätukirja, milles luiskas, nagu oleks Hippolytos tema au kallale kippunud. Maruvihane Theseus needis ära oma poja. Tema palvete peale saatis Poseidon spordivõistluste ajal staadionile härja Hippolytose hobust ehmatama. Perutav hobune paiskas noormehe vankrist ja lohistas ta surnuks. NB! Suurenda pilti! Rubens. Hippolytose surm. The Fitzwilliam Museum, Cambridge Lesestunud Theseus soovis peagi jälle abielluda. Ta suundus koos ühe sõbraga Spartasse ja röövis sealse kuninga tütre HELENA, keda peeti ilusaimaks naisolevuseks surelike keskel. Paraku ei saanud ta tütarlapsega kohe abielluda, sest tüdruk oli üksnes 12 aastat vana
vaid pigem negatiivsetes värvides. ,,Hippolytos" Jälle saab kirg mõistusest võitu: Phaidra armastab oma võõraspoega Hippolytost ega suuda häbiväärset tunnet maha suruda. Kui talle ära öeldakse, võtab ta endalt elu, kuid 1 kindlustab ka kättemaksu, jättes maha teate, nagu oleks võõraspoeg teda häbistanud. 2 Isa needmine põhjustab Hippolytose huku. Jumalate madalus: proloog ja lõpustseen näitavad, et tragöödias on süüdi Aphrodite armukadedus, kes ei suuda leppida, et Hippolytos austab tema asemel Artemist, ja sisendab Phaidrale õnnetu armastuse. ,,Elektra" Orestese ematapu-lugu, kuid erinevalt Aischylosest ja Sophoklesest ei leia Euripides Orestese ja Elektra teole mingit õigustust. Õe ja venna kõrval mõistab Euripides hukka ka jumal Apolloni, kelle tahtel kuritegu toime pandi.
(meri sai nimeks Egeus (Aigeus)). Nii sai T'st Ateena targim ja omakasupüüdmatuim kuningas. Ta organiseeris vabariigi, enesele jättis väepealiku (strateegi) ameti. T. oli lahke: aitas sõjas ,,seitse Teeba vastu" kaotajaid, võttis enda juurde ärapõlatud Oidipuse, oli tema surivoodil, Heraklese hulluses seisis tema kõrval ning ei põlanud teda ära jne. Ta käis amatsoonide maal ja tõi sealt endale naise (Antiope või Hippolyte), kes sünnitas talle poja Hippolytose. Tema eluajal ei tunginud ükski vaenlane (peale amatsoonide rünnakut, mis tagasi löödi) Atikasse. Ta oli ka üks reisijatest ,,Argol" ning Kalydoni jahiretkel, kus päästis oma sõbra Peirithoose elu. T käis ka P pulmas, kus olid purjus kentaurid, kellega T pidi sõdima. Peirithoosega, kes soovis peale oma esimese naise surma uut naist, maailma kaitstumat naist, Persephone't, käis T allilmas. Ise kuulutas ta, et röövib Helena (tulevase Trooja sõja põhjustaja), kes siis oli
merre ning sai suma. (meri sai nimeks Egeus (Aigeus)). Nii sai T’st Ateena targim ja omakasupüüdmatuim kuningas. Ta organiseeris vabariigi, enesele jättis väepealiku (strateegi) ameti. T. oli lahke: aitas sõjas „seitse Teeba vastu“ kaotajaid, võttis enda juurde ärapõlatud Oidipuse, oli tema surivoodil, Heraklese hulluses seisis tema kõrval ning ei põlanud teda ära jne. Ta käis amatsoonide maal ja tõi sealt endale naise (Antiope või Hippolyte), kes sünnitas talle poja Hippolytose. Tema eluajal ei tunginud ükski vaenlane (peale amatsoonide rünnakut, mis tagasi löödi) Atikasse. Ta oli ka üks reisijatest „Argol“ ning Kalydoni jahiretkel, kus päästis oma sõbra Peirithoose elu. T käis ka P pulmas, kus olid purjus kentaurid, kellega T pidi sõdima. Peirithoosega, kes soovis peale oma esimese naise surma uut naist, maailma kaitstumat naist, Persephone’t, käis T allilmas. Ise kuulutas
Poiss kasvas tugevaks atleediks ja kütiks ning põlgas mugava elu harrastajaid ja mehi, kes kergekäeliselt naistesse armuvad. Hippolytos põlgas Aphroditet ja pooldas jahijumalannat Artemist. Kui Hippolytos koju pöördus, kiindusid isa ja poeg üksteisesse. Phaidrast ei teinud poiss aga välja, kuid Phaidra oli hullupööra Hippolytosesse armunud. Phaidra ei näinud oma meeleheitlikus armastuses muud väljapääsu peale surma. Phaidra rääkis oma kavatsusest vaid vanale hoidjale, kes kohe Hippolytose juurde tõttas. Eideke palus Hippolytost, et too Phaidrat vastu armastaks, kuid Hippolytos oli vihane. Ta läks aeda, kus Phaidra oli, kuid ei pannud naist tähelegi ja karjus eidekese peale. Hippolytos lahkus, eideke oli tema sõnade peale kohkunud ja niisamuti ka Phaidra. Nad läksid majja, kuhu mõni hetk hiljem jõudis ka Theseus tagasi. Theseus astus õue, naised järgnesid talle ja teatasid, et Phaidra olevat ennast tapnud ja oma kätte Theseusele kirja jätnud
Puudub absoluutne norm (tegelased võivad sündmusi enda kasuks pöörata). Hippolytos: Hippolytos (428 eKr) on Ateena kuninga Theseuse poeg, kelle isa abikaasa on Phaedra. Hippolytost ei huvita mitte naised, vaid jaht (kummardas Artemist). Aphoridet see asjaolu vihastab ning ta maksab Hippolytosele kätte: Phaedra armub Hippolytosesse. Hippolytos tõukab Phaedra endast eemale. Phaedra poob ennast üles ning jätab kirja, et Hippolytos rüvetas teda. Hippolytose ja tema isa vahel tekib tüli, kuna isa ei usu oma poega. Theseus, Poseidoni poeg, tahab Hippolytost karistada. Hippolytos saab vigastada ning sureb oma isa käte vahel. Selleks ajaks on isa tõe teada saanud ning kahetseb poja karistamist. 5. Vana-atika komöödia pärinemine ja stilistika Vana-Atika komöödia eelkäijaks oli sitsiilia komöödia. Sarnaselt sitsiilia komöödiale olid Vana-
Perithoos’t aga oli võimatu toolilt tõsta, kuna Hades teadis, et tema oli tegeliku plaani taga. Vanemas eas abiellus Theseus Ariadne õe, Phaidraga. Kui Hippolytes tuli isa juurde elama, tekkisid aga Phaidral tema vastu tunded, sest Hippolytos põlgas Aphroditet, kuid armastas Artemist. Phaidra kirg jäi aga vastuseta ning ta oli nii palavas armuvalus, et otsustas endalt elu võtta. Tema hoidja, kes teadis tema muret, läks Hippolytose juurde, kuid sai sealt eitava vastuse. H läks Phaidra juurde ja karjus tema peale, süüdistades teda plaanis isa petta. Veidihiljem avastati Phaidra surnuna ja tema käest leiti kiri, kus ta süüdistas Theseust enda kuritarvitamises. Theseus needis enda poja Poseidoni ees ning otsustas ta saata maapakku. Poiss vandus Zeusi nimel, et pole seda teinud,kuid ratsutas minema. Mere äärde jõudes kerkis veets koletis, kes pani hobused lõhkuma. Kaarik purunes ning Hippolytos sai surmava hoobi
annaabi.ee 
