Kreeka vanasõna: Sõpradel on kõik ühine. kõike, mida saab ennast kahjustama võimaldada, peab lubama isegi tundamatule. Keel soeb inimesi iseäranis. Veel tihedamalt ühendab kuuluvus samasse riiklusse. Veelgi kindlam on sugulastevaheline ühtekuuluvus. Liitude hulgas pole tähtsamat, kui see mis meist igaüht seob riigiga. tuleb tähelepanna, mida keegi kõige rohkem vajab ning mida suudab saavutada meietagi ja mida mitte. kõige rohkem tuleb hingesuuruse poolest esile Rooma rahvas ise. Stoikud: vahvus on õigluse eest võitlev voorus mida rohkem keegi hingesuurusega väljapaistab, seda rohkem tahab ta olla esimene või koguni ainus. Kuid kõigi edestamist ihatest on raske kinni pidada võrdsusest, mis ju õigluse juurde kuulub iseäranis. Võimalikult suuremat võimutaodeldes on meelsamini jõu poolest teistest üle kui õiglusr poolest teistega võrdsed.
Kunigas aga on huvitautus J ja R leppimisest, sest see vastab riigi huvidele. Teose lõpus kahevõitlus laheneb soodsalt-selle võibab Rodrigo, Sancho jääb ellu. Noored lepitatakse ja nende abieluks ei ole enam takistusi. * C näidendid : Kangelased on erakorselt tugeva tahtejõuga,mis seletab Jimena võimet ennast pea üleinimlikul viisil proovile panna.Tahe ja mõistus piiravad C näideneis tegelaste kirgi,puhastavad ja õilistavad neid. Sp on tema draamat nim "hingesuuruse kooliks". *Alates 1640 a kirjutas täielikus vastavauses klassitsismi eeskirjadega. Tema järgnevatest tragöödiaist on tuntumad Rooma ajaloo ainelised "Horatius"(1640) ja "Cinna"(1641) ning usuteemaline "Polyeuctus"(1643). *1647 a valiti C Prantsise Akadeemiasse. MOLIERE(1622-1673) *Kirjutas enamus oma näidendeid proosas. *Moliere'i Tartuffe on kehtestunud valevagatseja e silmakirjateener, don Juan on paadunud elumees ja vabameelitseja, Alceste pessimist, Harpagon ihnuse võrdkuju.
Ta naerab välja kõik vale. Sokratese õpetus Daimonion. Ta tunneb et temas on mingi sisemine hääl, mis teda juhib ja ebaõigetest hoiakutest ning tegudest hoiatab. Ta nimetab seda ''daimonion'iks'', südametunnistuseks (sõnasõnalt ''jumalik''). Sokrates on sügavalt religioosne inimene. Selleks et inimene vooruslikuks muutuks on vaja teda selleks õpetada. Tunne iseennast! - Sokratese isiklik kreedo. See on üleskutse oma hinge eest hoolitsemisele, mõtestatud elule, hingesuuruse kasvatamisele. Sokratese surm muudab ta esimeseks filosoofiks. Platon 427-348 eKr tgegelikult oli nimi Aristokles vanaisa järgi. Vanemad olid aristokraadid. Alates 20. eluaastast 8 aastat oli Sokratese õpilane. Pärast Sokratese surma võttis ette pikki reise. Peatus Megaras Eukleidese(õpilase) juures. Lõuna- Itaalias kohtus pütaagorase pooldajatega. 387 eKr rajas ta Ateenas Akadeemia. Tegeles seal oma õpilastega filosoofilise ja loodusteadusliku uurimisega
Sest eks või ju inimeste kohta üldiselt öelda, et nad on tänamatud ja tujukad, valelikud ja silmakirjalikud, argpüksid ja saamahimulised; kuni sa neile head teed, on nad ihu ja hingega sinu päralt ning pakuvad sulle oma verd, varandust, elu ja lapsi - seda siis, nagu öeldud, kui tarvidus on eemal; tarviduse kätte jõudes ent pöörduvad nad sinust ära. Valitseja, kes teisi ettevalmistusi unarusse jättes tugineb kõiges inimeste sõnadele, hukkub, sest raha, mitte hingesuuruse ja õilsusega, küll teenitakse sõprussuhteid välja, kuid neid ei omata tegelikkuses ega saa neid ka vajadusel kasutada. 6. Pealegi on inimestel vähem aukartust kahjustada seda, kes paneb end armastama, kui seda, kes tekitab hirmu, sest armastust hoiavad alal kohusetunde köidikud, mis katkevad kohe - kuna inimesed on alatud ja halvad -, kui avaneb võimalus isikliku kasu saamiseks; hirmu aga hoiab alal kartus karistuse ees, mis ei jäta sind iial. 7
silmakirjalikud, argpüksid ja saamahimulised; kuni sa neile head teed, on nad ihu ja hingega sinu päralt ning pakuvad sulle oma verd, varandust, elu ja lapsi - seda siis, nagu öeldud, kui tarvidus on eemal; tarviduse kätte jõudes ent pöörduvad nad sinust ära. Valitseja, kes teisi ettevalmistusi unarusse jättes tugineb kõiges inimeste sõnadele, hukkub, sest raha, mitte hingesuuruse ja õilsusega, küll teenitakse sõprussuhteid välja, kuid neid ei omata tegelikkuses ega saa neid ka vajadusel kasutada. 6. Pealegi on inimestel vähem aukartust kahjustada seda, kes paneb end armastama, kui seda, kes tekitab hirmu, sest armastust hoiavad alal kohusetunde köidikud, mis katkevad kohe - kuna inimesed on alatud ja halvad -, kui avaneb võimalus isikliku kasu saamiseks; hirmu aga hoiab alal kartus karistuse ees, mis ei jäta sind iial. 7
Sest eks või ju inimeste kohta üldiselt öelda, et nad on tänamatud ja tujukad, valelikud ja silmakirjalikud, argpüksid ja saamahimulised; kuni sa neile head teed, on nad ihu ja hingega sinu päralt ning pakuvad sulle oma verd, varandust, elu ja lapsi - seda siis, nagu öeldud, kui tarvidus on eemal; tarviduse kätte jõudes ent pöörduvad nad sinust ära. Valitseja, kes teisi ettevalmistusi unarusse jättes tugineb kõiges inimeste sõnadele, hukkub, sest raha, mitte hingesuuruse ja õilsusega, küll teenitakse sõprussuhteid välja, kuid neid ei omata tegelikkuses ega saa neid ka vajadusel kasutada. 6. Pealegi on inimestel vähem aukartust kahjustada seda, kes paneb end armastama, kui seda, kes tekitab hirmu, sest armastust hoiavad alal kohusetunde köidikud, mis katkevad kohe - kuna inimesed on alatud ja halvad -, kui avaneb võimalus isikliku kasu saamiseks; hirmu aga hoiab alal kartus karistuse ees, mis ei jäta sind iial. 7
ehk suurem. · Igasugune üleloomulikkus on taunitav, seiklused ei mahu tragöödiasse enam. · Sündmustiks pidi mahtuma nüüd kõnesse, seega monoloogide osa kasvas. Pikad arutlused, mõtisklused, analüütilisus, psühholoogilisus. Pierre Corneille · Tema loomingust saab klassits. Teater alguse (tragöödia) · ,,Cid" enesevaatlus, psühholoogiline pingestatus. Voltaire arvates on see hingesuuruse kool. Tunnete proovilepanek jne. Jean Racine · Klassitsistlik draama saavutas temaga oma täiuse. · Teda köitsid eraeluintriigid ja psühholoogilised konfliktid. · ,,Aleksander Suur", Corneille kujutab kangelasi; Racine inimesi. · Näitab ka elu reaalseid tunge, paneb tegelasi piir-situatsioonidesse võitlus iseenda ja tunnetega. Moliere · Komöödias samuti kindlad normid: ideaalkujul pidi olema 5vaatuseline värssteos, mis
Ta tunnistatakse süüdi 280 221 · Kuid hea ja kurja tundmine pole veel töeline hüve, kui see vastu. Seega jäi puudu 30 häält, et teda öigeks möista. ei vii "hinge ravimisele!". Seega kölab sellest loosungist · Tavaks oli, et kohtualune ise nimetab oma köne viimases "Tunne iseennast!" üleskutse oma hinge eest osas karistusmäära. Kuid Sokrates tegi tavatu ettepaneku hoolitsemisele, mötestatud vaimsele elule, hingesuuruse määrata talle linna kulul tasuta löuna. Ta olevat vajaduse kasvatamisele. · korral valmis maksma 1 miin höbedat. Kohus istus uuesti kokku ja nüüd määrati talle juba 80 · Sokrates ütleb: "Sest ainult sellega ma tegelengi, et häälese häälteenamusega surmaotsus. könnin ringi ja veenan igaüht teist, nii noort kui vana,
Ta püüab koondada erinevate nähtuste analoogsed jooned ja tehe nende sarnasuse põhjal üldistusi. Seejuures kasutab Sokrates ka hüpoteesi, uuendades analüüsi käigus oma hüpoteesi pidevalt. Sokrates olevat öelnud, et kes tunneb ennast, tunneb ka seda, mis on tema jaoks kasulik, ning annab enesele aru, milleks ta on võimeline ja milleks mitte. Ent ainult hea ja kurja tundmine pole veel tõeline hüve, kui see ei vii hinge ravimisele (mõtestatud vaimne elu, hingesuuruse kasv). Sokrates väitis eneses rääkivat midagi jumalikku, mis andis näpunäiteid (kuues meel, südame hääl). Sokrates nägi jumalat kui isikustamata maailmamõistust, üleinimlikku tarkust. Seepärast vastandus ta täielikult käsitlusele, et maailmas pole midagi mõistuslikku. Sokrates pidas inimese peamiseks sihiks olla mõistuslik ja hea olend. Sokratese hinnangul elab hing kehast kõrgemal tasandil ning ta on igavene. Keha surma järel hing eraldub