sisemaa. Paljud inimesed rannikul ja saartel elatuvadki suveperioodi kodumajutusest, samas kui talveperioodil valitseb vaikelu. Dalmaatsia rannik on muidu nagu Itaalia, kuid meri on liigendatud, rannaäär saari täis ning mäed kõrval on võimsad. Dalmaatsia rannik on lihtsalt võrratult kaunis paik suvepuhkuse veetmiseks. Kui Dalmaatsia rannikul Aadria maanteed pidi sadu meetreid merepinnast kõrgemal sõita, on autot juhtida üsna keeruline. Pidevalt näeb hingematvaid vaateid Aadria merele, pilgu võib heita Horvaatia saartele ja näha neid nagu maakaardilt. Seal on lubjakivist kaljud, saared ja poolsaared . Pindala 11 578 km, elanikke 962 600. Ühtekokku hõlmab piirkond 375 km rannikust. Idast piirab Dalmaatsia Dinaaride mäeahelik , keskmised kõrgused üle 1500 m . Samas on Dinaarid ka piiriks Bosnia- Hertsegoviinaga. Dalmaatsias on ka kaks suuremat tasandikku , mis moodustuvad jõgede Krka ja Neretva piirkonnas. Aastasadu on Dalmaatsia
Eesti teatri lühiajalugu Refereering Mart Kivastik Eesti teatri lugu algab tulekahjust 1903. Aastal, kui tartlased ärkasid ärevate hüüete peale, mis kostsid vanemuise seltsi majast. Saabudes vabatahtlik tuletõrje, oli teatrimaja juba lootusetult leekides. Maja sisemusest kostis näitlejate hingematvaid appihüüdeid, ei suutnud isegi vapramad tuletõrjujad majale ligineda. Maja põles maani maha. Tõenäoliselt hukkus näitlejaid, lavamehi ja isegi osa juhtkonnast, kes valmistasid saama esimesteks kutselisteks teatriinimesteks Eestis. Põlengut vaatas pealt teatrijuht August Wiera. Tulekahju põhjuseks jai esialgu saladuseks, miks hukkus Vanemuise maja koos sisuga . Asjaolude hilisem uurimine ei suutnud süüdlast tuvastada, kuigi kõik viitas tahtlikule süütamisel
Ruumiline foto on ikka etem kui tasapinnaline Aavo Murutalu http://inseneeria.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=493%3Aruumiline- foto-on-ikka-etem-kui-tasapinnaline&catid=69%3Amaerts-2011&Itemid=27 Miljonid turistid naudivad iga päev hingematvaid vaateid ja muud meelikõitvat. Keegi ei sule selle kõige vaatamiseks ühte silma. Paraku koju mälestuseks viiakse ühe silma koha pealt tehtud võte ehk lame, mitte ruumiline pilt. On's tegu saamatusega? Või raskustega teaduse- tehnika saavutusi igapäevaellu sulandada? Juba 1589 olevat rooma arhitekt Goicomo della Porta tõestanud, et mõlema silma pildid teadvuses liituvad, ja kirjeldanud ka stereopaare. Tänane olukord sarnaneb minu meelest
Mitte keegi ei suuda elu täielikult hinnata. Paratamatus on see, et mingil hetkel inimene siiski hakkab võtma kõike seda iseenesestmõistetavana. Kaob tõeline ilu hindamine, kogemuste ja hetkede võlu, sest pidevalt ei koputa peas mõte, et meie aeg on piiratud. Needsamad hetked, mis teevad elu väärt elamist, on meil loetud. Kui üks möödub, see tähendab, et oleme jälle ühe hetke võrra lähemal surmale. Mina arvan, et elu ongi just täpselt nii võrratu, põnev ja hingematvaid elamusi täis just selle piiratuse tõttu. Kui meil oleks antud lõputult aega siin maamunal, siis elukvaliteet oleks tunduvalt erinev praegusest. Kui meil ei oleks õpetust suremisest, teadmist, et üks päev me enam ei eksisteeri, ei oskaks me nõnda elada- elada täiel rinnal, mahutada palju rõõmu ja teadmisi sellesse väiksesse aega, mis ajal me saame ennast täiendada. Inimese eesmärk on ka enda poolt midagi anda, jätta endast märk maha, nii et kui meid enam
1845. aastal rajati Vesuuvi loodussevale, 15, km kaugusele kraatrist, observatoorium- soliidne kiviehitis raamatukogu, konverentsiruumi, laborite, elutubade ja direktori töötoaga. 1856. aastal nimetati Napoli ülikooli väljapaistev füüsik Luigi Palmieri observatooriumi direktoriks. Tervelt 16 aastat käis ta oma instrumentidega Vesuuvi otsas, et “katsuda vulkaani pulssi“. Pärast tugevat purset 1872. aastal tõusis Palmieri hingematvaid gaase trotsides Vesuuvi kraatri servale, et jälgida lähedalt laavavoole. Kuid Vesuuvi uinus ja ärkas uuesti alles 1906. aastal. Vesuuvi aktiivsus suurenes tegelikult juba 1905. aasta varakevadel. Aja jooksul pursked sagenesid ning nendega kaasnenud maa-alused tõuked, kivirahe, tuhavihm ning kuumad gaasid ohustasid observatooriumi töötajaid. Vesuuvi kirdenõlva lähedal paiknevad külad mattusid tuha alla. Purunes ka uudishimulikke kraatri servale toimetatud ripptee. Kuid massiivne
pärinevad XVIII sajandist. Külast leiab ka tähtsa Rooma villa varemed, millel on mosaiigid ja basseinid. Väike akvedukt viib vee Quintast Luzi. Ranna lähedal on hoidlad soolakalale, mille ilmselt ehitasid kartaagolased ja neid kasutasid ka roomlased. Rannal kõrgub vana kindlus Nossa Senhora da Luz XVII sajandist, milles praegu asub restoran. Cerro de Lorvãos asub roomlaste matusepaik. Miradouro da Atalaia, 108 meetri kõrgusel, pakub hingematvaid 113 vaateid rannikule. Ponte da Piedade Suur kaljumoodustis Ponta de Piedade kõrgub Lagose lähedal meres, pakkudes omapäraseid värve imeliku kujuga kaljul: kollaseid, punaseid ja ookreikarva kontrastina kristallsinisele merele. Paadiga pääseb ligi paljudele kaunitele merekoobastele. Vana kindluse ligidal asub tuletorn. Kirikud
Nende tajud ja tundmused on erakordselt sarnased. Kuid paraku esineb ka lahknevusi. Näiteks selline reaalsustaju, mis on kirjeldatud Unisoofias, ei ole päris täpselt ühene surmalähedaste kogemuste korral. Selles mõttes on siin lahknevusi. Samuti ei nähta inimese surma hetkel Universumit ennast näiteks udukogusid, galaktikaid, planeete jne. Universumi vahetu nägemine on kogu Maailmataju üks tähtsamaid taju aspekte. Võib olla nähakse Universumi ilusaid ja hingematvaid maastikke alles pärast tunnelit läbides jõudes teisele poole ilma. Sisuliselt oleks see võimalik. Kuid Universumi ilusaid objekte on välja toodud Holograafia osas ( ehk regioonis ). Holograafia osa kannab endas ühte taju liiki näha oma enda silmadega Universumit. Huvipakkuv on märkida, et SLK-de korral tajutakse ruumitust ja ajatust. Aegruumi nagu ei olekski enam olemas. Kuid Unisoofias tajutakse ka Universumi aegruumi ruumilist ja ajalist külge
Kuid paraku esineb ka lahknevusi. Näiteks selline reaalsustaju, mis on kirjeldatud Unisoofias, ei ole päris täpselt ühene surmalähedaste kogemuste 46 korral. Selles mõttes on siin lahknevusi. Samuti ei nähta inimese surma hetkel Universumit ennast näiteks udukogusid, galaktikaid, planeete jne. Universumi vahetu nägemine on kogu Maailmataju üks tähtsamaid taju aspekte. Võib olla nähakse Universumi ilusaid ja hingematvaid maastikke alles pärast tunnelit läbides jõudes teisele poole ilma. Sisuliselt oleks see võimalik. Kuid Universumi ilusaid objekte on välja toodud Holograafia osas ( ehk regioonis ). Holograafia osa kannab endas ühte taju liiki näha oma enda silmadega Universumit. Huvipakkuv on märkida, et SLK-de korral tajutakse ruumitust ja ajatust. Aegruumi nagu ei olekski enam olemas. Kuid Unisoofias tajutakse ka Universumi aegruumi ruumilist ja ajalist külge
Nende tajud ja tundmused on erakordselt sarnased. Kuid paraku esineb ka lahknevusi. Näiteks selline reaalsustaju, mis on kirjeldatud Unisoofias, ei ole päris täpselt ühene surmalähedaste kogemuste korral. Selles mõttes on siin lahknevusi. Samuti ei nähta inimese surma hetkel Universumit ennast – näiteks udukogusid, galaktikaid, planeete jne. Universumi vahetu nägemine on kogu Maailmataju üks tähtsamaid taju aspekte. Võib olla nähakse Universumi ilusaid ja hingematvaid maastikke alles pärast tunnelit läbides – jõudes teisele poole ilma. Sisuliselt oleks see võimalik. Kuid Universumi ilusaid objekte on välja toodud Holograafia osas ( ehk regioonis ). Holograafia osa kannab endas ühte taju liiki – näha oma enda silmadega Universumit. Huvipakkuv on märkida, et SLK-de korral tajutakse ruumitust ja ajatust. Aegruumi nagu ei olekski enam olemas. Kuid Unisoofias tajutakse ka Universumi aegruumi ruumilist ja ajalist külge
annaabi.ee 
