maastiku või koosluse siirdevöönd, sisaldab mõlema elemente ja seepärast on liigirikkam kui kumbki neist)) Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu Ökosüsteem – abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus (nt mereveeökosüsteem) Suktsessioon e. koosluste vahetus – nt katastroofi järel kooslused kadunud ja tekivad uued kooslused Rakuhingamine – kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks Generalistid – mitmesugust toitu kasutavad organismid (nt jänes sööb erinevaid taimi) Spetsialistid – kindlale toidule kohastunud organismid (nt koaalad, kes söövad ainult eukalüptilehti või pandad, kes söövad ainult bambust) K-strateegia – keskkonna kandevõime, vähe järglasi, järglased üsna suured, hea konkurentsivõimega (nt karu) R-strateegia – sigivus, palju järglasi, suhteliselt väikesed, väikese konkurentsivõimega (nt hiired, sääsed, parmud)
Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. Produktsioon e toodang – kogutud energia. Püsisoojased – kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C). Rakuhingamine on kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks. See on astmeline toitainete molekulide (näiteks glükoos või rasvhapped) lagunemine, mis lõpuks vabastab energiat adenosiintrifosfaadi (ATP) näol. Sekundaarproduktsioon – 2. troofilise taseme toodang. Settimine on protsess, mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad. Soojusenergia ehk soojus on aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia. Lühemalt öeldes on see aineosakeste kineetiliste energiate summa
- Klaadis on grupi liikmetel ühine evolutsiooniline ajalugu ja ühine eelane. Kõigi liikmetel peab olema ühine eriline päritav tunnus ehk sünapomorf, mida evolutsiooniliselt kaugematel eellastel ei esine. Mõisted 12: Evolutsioon populatsiooni genofondi muutumine ajas Genofond liigi v populatsiooni kõigi geenide hulk Sünapomorf e ühine eriline päritav tunnus Klaad küs 9 Rakuhingamine on kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks. See on astmeline toitainete molekulide (näiteks glükoos või rasvhapped) lagunemine, mis lõpuks vabastab energiat ATP (adenosiintrifosfaadi) näol. Peroksüsoomid - Peroksüsoomid on väikesed (ca 0.2-1 µm läbimõõdus), ühekordse membraaniga ümbritsetud organellid, mis esinevad kõikides loomsetes rakkudes (v.a. erütrotsüüdid) ja paljudes taimerakkudes Poriinid valgulised kanalid mitokondrites, mis on läbitavad vees lahustavatele molekulidele
ühendite sünteesimiseks ning ainete transportimiseks rakkudevälise ja -sisese keskkonna vahel.Vajaliku energiasaab inimene toiduga. Peamisteks energeetilist väärtust omavateks toitaineteks on toiduainetes sisalduvad valgud, rasvad ja süsivesikud. Hingamine Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga. See võib toimuda nii anaeroobses (mineraalne hingamine) kui ka aeroobses (hapnikuhingamine) keskkonnas. Sõltuvalt hingamisprotsesside toimumiskohast saab rääkida kopsuhingamisest, nahahingamisest, lõpushingamisest jne; molekulaartasandil toimuvat hingamist nimetatakse ka rakuhingamiseks. Mõnikord käsitletakse (hapniku)hingamist laiemas ja kitsamas mõistes. Esimesel juhul haarab see kõiki protsesse läbi mille väliskeskkonnast pärinev molekulaarne hapnik jõuab organismi rakkude mitokondreisse ja seejärel biokeemiliste oksüdatsiooniprotsessidel vabanev CO2 (käsikäes teiste ainetega) väljutatakse organismist
toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. 45. Produktsioon ehk toodang on tootmise/produtseerimise tulemus. 46. Püsisoojased on elusorganismid, kelle kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42o C, imetajad 36-39o C). 47. Rakuhingamine on kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks. See on astmeline toitainete molekulide (näiteks glükoos ja rasvhapped) lagunemine, mis lõpuks vabastab energiat ATP näol. 48. Sekundaarproduktsioon ehk teistoodang on toiduahela teise astme organismide talletatud energiahulk. Seda energiahulka, mis kandub edasi kolmandale toiduahela astmele, nimetatakse teiseseks puhastoodanguks. Tarbijate poolt kasutatav energia. 49. Settimine on protsess, mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad. Settida võivad
vabalt või sümbioosis kõrgemate organismidega, näiteks: taimedega. Süsinikuringe Looduses on kaasatud süsiniku ringesse organismid ja neid ümbritsev keskkond. Anorgaaniline CO2 muudetakse taimede poolt lihtsamateks süsivesikuteks, mida kasutatakse keerulisemate ühendite moodustamiseks. Osad loomad toituvad taimedest ja loomad on omakorda toiduks teistele loomadele jne. Surnud organismid lagundatakse paljude teiste ühendite seas ka CO2. Taimed ja loomad eraldavad samuti CO2 hingamisprotsesside käigus. Loomad ja paljud mikroorganismid vajavad süsinikku sisaldavaid aineid, et saada algmaterjali biokeemiliste protsesside tarvis. Protsessi, kus CO2 seotakse vastavate molekulidega elusorganismides, nimetatakse süsihappegaasi fikseerimiseks. Süsihappegaasi sidumises osalevad taimed, vetikad ja tsüanobakterid (sini-rohevetikad). Selles etapis toimub CO2 redutseerimine ja vabanenud süsinik seotakse orgaanilistesse ühenditesse. Samal ajal
Neeldumisel annavad kiirguskvandid oma energia üle neid neelanud molekulidele, mis võivad juba ise kiirata kas sama või mõne teise lainepikkusega kvante. 12 47) Mis toimub hingamisel? Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga. See võib toimuda nii anaeroobses (mineraalne hingamine) kui ka aeroobses (hapnikuhingamine) keskkonnas. Sõltuvalt hingamisprotsesside toimumiskohast saab rääkida kopsuhingamisest, nahahingamisest, lõpushingamisest jne; molekulaartasandil toimuvat hingamist nimetatakse ka rakuhingamiseks. Hingamise protsessi käigus toimub kopsude ventilatsioon ja gaaside vahetus keha rakkude ja atmosfääri vahel. Rakud kasutavad hapnikku, mis on kaasatud rakkude ainevahetuse protsessi. Oksüdeerumise käigus tekkivat süsihappegaasi kasutatakse osaliselt rakkude poolt ja osaliselt väljutatakse kopsude kaudu.
Fotosüntees on ainus biosfääris kvanitatiivselt arvestatav protsess, mis tagab eluks vajaliku vaba energia. Ainus protsess mille käigus moodustub ka molekulaarne hapnik. CO2 sidumine ja O2 eraldamine on määrava tähtsusega atmosfääri gaasilise koostise stabiilsuse tagamiseks. Tänapäeva tsivilisatsiooni iseloomustab järjest kasvav energia tarve, millega kulutatakse üha enam hapnikku ja paisatakse õhku suurel hulgal O2-te mis on muutunud hingamisprotsesside kõrval arvestatavaks komponendiks maa C ja O ringes. 3. Lehe kui fotosünteesi organi ehitus. Et CO2 fotosünteesil kasutada, peab ta olema neelatud klorofülli sisaldavate rakkude poolt, kuhu pääseb lehes asuvate õhulõhede kaudu, mis on epidermises asuvad väikesed rohkearvulised avaused. Õhulõhed võivad vastavalt veereziimile, vaögusele ja temperatuurile avaneda ja sulguda. Avatud seisundis õhulõhed tagavad gaaside difusiooni kiiruse lehe kudedes ja sealt
Ökosüsteeme on ainete vahetuse intensiivsuse järgi teiste ökosüsteemidega väga mitmesuguseid. Ökosüsteemides toimub pidevalt tuhandeid protsesse. Kõiki neid paneb käima energia, mis enamikul juhtudest tuleb päikeselt. Maale saabunult päikesekiirgus neeldub esemetesse ja muundub soojuseks. Soojus hajub pikalainelise kiirgusena tagasi maailmaruumi. Osa päikesekiirgusest salvestub fotosünteesi käigus keemiliste ühendite sidemete energiaks. See energia vabastatakse sealt taas hingamisprotsesside kaigus ja muundub soojuseks. Soojus pole elusorganismidele energeetilisteks vajadusteks kasutatav (mingit kasu sellest muidugi on aga söönuks soojusest ei saa keegi) hajub jälle maailmaruumi. Aineid märkimisväärsetes kogustes Maale juurde ei tule ja vähemaks ka ei jaa. Seetõttu peavad elusorganismid aineid korduvalt kasutama. Evolutsiooni käigus on tekkinud mehhanismid, mis võimaldavad ühtedel organismidel kasutada toiduks (või muuks otstarbeks) teiste organismide jäänuseid
annaabi.ee 
