muld on toorhuumuslik. küllastumata gleimuldi. 1)puhtalt majanduslik hindamissüsteem Huumuses on 58 % C. Põhja-, Loode-Eesti ja saarte väljendatuna rahas Mulla mehhaanilise koostise e. lõimise karbonaatsete muldade ja analoogsete 2)hindepunktides (suhteline hinne) aluseks on Katsinski järgi füüsikalise soostunud muldade agromullastiku võetakse kõik positiivsed tegurid, liideti savi suhteline sisaldus. valdkond pindalaga ca 31,8%, aluspõhi kokku, lahutati negatiivsed Saadakse 0- 0,5% sõre liiv ( l1) lubipaas, domineerivaks lähtekivimiks summaarne hinne hindepunktides e
kõigis mulla omadustes, varudes b) kvantitatiivne viljakuse avaldumine, mõõdupuuks on saak. Söötühik SÜ 1kg otra SÜ=3,5kg kartulit 47. Mulla ja maa boniteet, selle määramine, hindamisskaala. Mulla boniteet – näitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamisaegses seisundis. Maa boniteet – maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja Hindamissüsteemid võib jaotatada 3-ks: 1) puhtalt majanduslik hindamissüsteem (rahas välja) 2) hindepunktides (suhteline hinne) – võetakse kõik positiivsed tegurida ja negatiivsed tegurid ning liidetakse kokku. Saadakse sumaarne hinne hindepunktides. 3) Tootlikus, tootmistehnilisi tingimusi arvestav. Praegu on Eestis kasutusel 100punkti skaala, mis on jaotatud 10 klassiks 1) kl. 90-100 2) kl. 80-89 jne. Muldade hindamisel tuleb teha kindlaks: Leitakse olemasolev hinne e. alghinne. Siin võetakse aluseks lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumuse sisaldus
17. Viljakuse hindamine Boniteet- maade suhtelise viljelusväärtuse kindlaksmääramine. 1)Mulla boniteet- näitab mulla omadustest sõltuvat suhtelist viljakuse taste- huumuse sis, varu, mulla lõimis ja veereziimi arvutamine. 2)Maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja, lisaks mulla omadustele on arvestatud maatüki omadustega (kivisus, reljeef, mullastiku kirjusus jne). Maaperspektiivboniteet- pärast maa parandustööde läbiviimist, olemasolevaseisundiboniteet- hindepunktides, 100p süsteemis. Eestis haritavate maade boniteet kõigub 8-95hp vahel, valdavalt 35-60hp. Happelises keskkonnas on peamisteks lagundajateks seened Mullaelustik- jaotatakse elusorganismide suuruse järgi. Makrofauna- hiired, muted, Meso- vihmaussid, putukad, Mikro- lestad, Mikroorganismid- bakterid, seened
avaldumine, mõõdupuuks on saak. Söötühik SÜ 1kg otra SÜ=3,5kg kartulit Maade hindamine e boniteerimine NB! Maa hinne boniteet Kuna maa on erineva viljelusväärtusega siis maid on hinnatud läbi aegade. On kasutusel olnud väga erinevaid maade hindamise süsteeme. Põhimõtteliselt võib kõik maadehindamise süsteemid jagada 3 rühma: 1) puhtalt majanduslik hindamissüsteem (rahas välja) 2) hindepunktides (suhteline hinne) võetakse kõik positiivsed tegurida ja negatiivsed tegurid ning liidetakse kokku. Saadakse sumaarne hinne hindepunktides. 3) Tootlikus, tootmistehnilisi tingimusi arvestav tootlikkuse all mõistame maa võimet rahuldada kultuurtaimede nõudeid kasvutingimuste suhtes. Mullad on jaotatud 10 boniteediklassi: esimene on parimad mullad 91 kuni 100 hindepunkti. Kõige halvemad on 1 kuni 10.
Söötühik SÜ 1kg otra SÜ=3,5kg kartulit Maade hindamine ehk boniteerimine Muld on põllumajandusliku tootmise põhivahend. Kuna see võib olla väga erineva viljakusega, siis on vaja seda viljakust mõõta. Selleks maid hinnatakse e. boniteeritakse. Maa on olnud läbi ajaloo ostu-müügi objekt, maksustamis objekt. Hindamissüsteemid võib jaotatada 3-ks: 1) puhtalt majanduslik hindamissüsteem (rahas välja) 2) hindepunktides (suhteline hinne) võetakse kõik positiivsed tegurida ja negatiivsed tegurid ning liidetakse kokku. Saadakse sumaarne hinne hindepunktides. 3) Tootlikus, tootmistehnilisi tingimusi arvestav. Praegu on Eestis kasutusel 100punkti skaala, mis on jaotatud 10 klassiks 1) kl. 90-100 2) kl. 80-89 jne. Muldade hindamisel tuleb teha kindlaks: Leitakse olemasolev hinne e. alghinne. Siin võetakse aluseks lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumuse sisaldus
tootmistegevuse tulemusel. Kunstlik mullaviljakus jaguneb: a) potensiaalne mis esineb kõigis mullaomadustes, reziimides Maade hindamine e boniteerimine NB! Maa hinne boniteet Kuna maa on erineva viljelusväärtusega siis maid on hinnatud läbi aegade. On kasutusel olnud väga erinevaid made hindamise süsteeme. Põhimõtteliselt võib kõik maadehindamise süsteemid jagada 3 rühma: 1) puhtalt majanduslik hindamissüsteem (rahas välja) 2) hindepunktides (suhteline hinne) võetakse kõik positiivsed tegurida ja negatiivsed tegurid ning liidetakse kokku. Saadakse sumaarne hinne hindepunktides. 3) Tootlikus, tootmistehnilisi tingimusi arvestav tootlikkuse all mõistame maa võimet rahuldada kultuurtaimede nõudeid kasvutingimuste suhtes. Mullad on jaotatud 10 boniteediklassi: esimene on parimad mullad 91 kuni 100 hindepunkti. Kõige halvemad on 1 kuni 10.
suurem.Maa boniteet-maa tootlikkust iseloom geleistunud;(g)-gleistumistunnustega; (g),g,G- lõppnäitaja,lisaks mulla omad.on arvestatud üleveeline(jooned g-de all); (g),g,G- maatüki põhjaveeline(jooned g- de peal) omadusega(kivisus,reljeef,kirjusus,kuivendusseis und,looduslike rohumaade võsastumine)Maa boniteet on alati väiksem.Maa perspektiivboniteet-pärast maaparandustööde läbiviimist. Olemasoleva seisundi bioniteet(hindepunktides)100 punktilises süsteemis. Kvaliteedilt keskmised maad on 50 hindepunkti.Eesti haritavate maade boniteet kõigub 8..95 hp-ni(valdavalt 35..60) Kõrgema boniteediga maad Ke-E.Madalama boniteediga Ka-E ja Põ-E ning saared.Metsamaade headust näitab metsakasvukohatüüp(jänesekapsas,naadi,lodu,po hla,sambliku jne.) Mullatekkeprotsess- bioloogilise aineringe see osa,mis toimubmurenemiskooriku pindmises kihis seoses ainete ja energia muundumise ja ümberpaigutumisega vastastikuses seoses teda
Joonis 6. Muldade levik laktaatlahustuva kaaliumi ja fosfori sisaldus alusel. Figure 6. Distribution of soils depending on lactate soluble potassium and phosphorus in the soil. põllumajanduslikust kasutusest välja tunduvalt enam maad kui seda on praegu või lähiaastateks prognoositud. See on paratamatu, kui arvestada meie haritava maa kvaliteeti ja põllumajanduse hetkeseisu. Joonis 7. Valla keskmine haritava maa boniteet hindepunktides. Figure 7. Mean soil fertility degree for arable land in parishes. Kasutatud kirjandus Eesti mullastik arvudes I – III 1974 - 1989 Järvan, U., Kanger, J., Kevvai, L., Sisask, M., Tüür, R., 1996. Eesti haritava maa agrokeemilise seisundi kujunemine. EPMÜ teadustööde kogumik, nr. 187 , lk 15-27 Kask, R., 1975. Eesti NSV maafond ja selle põllumajanduslik kvaliteet. – 358 lk Kask, R, 1996. Eesti mullad. - 239 lk Kitse, E., 1978., Mullavesi. – 142 lk Kõlli, R
Muld on põllumajandusliku tootmise põhivahend. Kuna see võib olla väga erineva viljakusega, siis on vaja seda viljakust mõõta. Selleks maid hinnatakse e. boniteeritakse. Maa on olnud läbi ajaloo ostu-müügi ja maksustamise objekt. Hindamine on objekti väärtuse väljendamine. Boniteet (lad. k. bonitas headus) mulla headuse, väärtuse, viljakuse iseloomustaja. Hindamissüsteemid võib jaotada kolmeks: 1) puhtalt majanduslik hindamissüsteem (rahas väljendatuna) 2) hindepunktides (suhteline hinne) võetakse kõik positiivsed tegurid ja negatiivsed tegurid ning liidetakse kokku. Saadakse summaarne hinne hindepunktides ehk boniteet. 3) Tootlikust, tootmistehnilisi tingimusi arvestav. Mulla boniteet näitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamiseaegses seisundis. Maa boniteet on maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse
Makroelemendid:C; O; H; Ca; Mg; K; Fe; P Mikroelemendid:Cu; B; Mn; Zn; CO; Mo Mulla boniteet näitab mulla omadustest sõltuvat suhtelist viljakuse taset Maa boniteet on maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja, lisaks mulla omadustele on arvestatud maatüki omadustega (kivisus, reljeef, mullastiku kirjusus, märgade muldade kuivendusseisund, looduslike rohumaade võsastumine jne) Maa perspektiivboniteet pärast maaparandustööde läbiviimist Olemasoleva seisundi boniteet (hindepunktides) 100 punktilises süsteemis. 10 boniteediltklassi, igaühes 10 hindepunkti Mulla viljakus on mulla spetsiifiline tunnus ja omadus, mille poolest ta erineb viljatust kivimist, mullaviljakus hõlmab lisaks taimede toitainetele ka kõiki teisi mullaomadusi, mis soodustavad või ka pidurdavad taime kasvu. Viljakus on kvalitatiivne näitaja, mis oleneb ka taimede bioloogilistest iseärasustest. Eristatakse kahte liiki viljakust:1.Looduslik viljakus: millist saaki looduslikult mullalt
annaabi.ee 
