Jakob Hurt (18391907) Jakob Hurt oli Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ja ühiskonnategelane. Ta sündis 22. VII 1839 Himmastes. Ta õppis Himmaste külakoolis ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853-1858 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1859-1864 õppis Hurt Tartu ülikoolis usuteadust, 1865 sai ta teoloogiakandidaadi kraadi. Hurt töötas gümnaasiumiõpetaja ja pastorina ning tegutses mitme tähtsa Eesti rahvusliku seltsi juhina. Ta oli üks Eesti Aleksandrikooli asutajaid ja 1880-1883 selle peakomitee president. 1872-1881 oli Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi president.
korraldamist · toimus 18. -20. juuni 1869 Tartus · pidu leidis aset ,,Ressource" aias · peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda astus ette Jakob Hurt, rõhutades hariduse tähtsust · Lauldi: ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani" ning ,,Mu isamaa, mu õnn ja rööm" · Laulupidu kasvatas eestlastes ühtsuse tunnet ja andis jõudu tulevikuks Jakob Hurt · Rahvusliku liikumise üks liidritest, elas aastatesl 1839-1907 · Sündis Põlva lähedal Himmastes · Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna · eestlastele: saada suureks vaimult · puudus oma ajaleht, hakkas ,,Eesti postimehe" lisalehe toimetajaks · 1872- kirikuõpetaja Otepääl Eesti Aleksandrikoolis komiteed · Jaan Adamson õhutas emakeelse kooli rajamist · Raha koguti annetuste teel · 1871. peakomiteesse kuulusid kõik nimekamad tegelased: J.Hurt, Jakobson,Jannsen, Kreuzwald, Köler · 1874. a osteti koolile maja Kaarlimõisasse
Venemaal ja Sveitsis. Jaan K. ema Nora Raudsepp (1906 - 1982) oli ema poolt mulk, isa poolt võruke, nii ei ole Jaan K. esivanemate hulgas päris-eestlasi, mis võibolla seletab tema käitumises ja loomingus esinevaid ebaeestilikke jooni. Nora K. isa Jaan Raudsepp (1877- 1961) on pärit Eoste külast Põlva lähedalt. Põlva lähedal elab palju Raudseppade suguvõsa esindajaid, kes on kauges suguluses ka naaberkülas Himmastes eland ja elavate Hurtadega (sh. Jakob Hurt). Abiellumise kaudu on Raudsepad seotud Astidega (sh. Karl Ast), sugulu s on ka Zirnaskitega Räpina poolt - seda perekonnanime kandis Nora Raudsepa vanaema Ann. Nora Raudsepa ema Marie (1881 - 1971) neiupõlvenimi oli Jänes, tema ema Anna neiupõlvenimi omakorda Schulzenberg.Üks Anna Schulzenbergi õdedest - Ida - oli kirjanik Arvo Mägi ema. Jänesed on pärit Mulgimaalt, täpne koht teadmata. Schulzenbergid on pärit
rõõm'', millele Jannsen oli sõnad teinud. -Laulupeole oli kogunenud lihi paarkümmend tuhat inimest Eestimaa kõigist paigust. -See oli esimene kord, kus eestlased jälle ülemaaliselt kokku said tulla. -Laulupidu kasvatas eestlastes rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. Jakob Hurt -1870.rahvuslik liikumine jõudis uuele tasandile. -J.Hurt oli rahvusliku liikumise üheks tunnustatud liidriks. -Sündis vallakooliõpetaja pojana Põlva lähedal Himmastes. -Kodust sai mees kaasa kindlad kõlbelised põhimõtted ning harjumuse ja tahte tööd teha. -Haridustee kulges sirgjooneliselt : Põlva kihelkonnakool, Tartu kreiskool, Tartu Gümnaasium ning -Tartu Ülikooli usuteaduskond. -Talle pakkus ainelist abi kooliinspektor C.Oetell, kelle temperamentse tütre Eugeniaga Hurt hiljem abiellus. -Kõrvuti õpingutega asus ta agaralt osalema rahvuslikus liikumises. -Siit algas ka süvendatud huvi filoloogia, esmajoones eest rahvaluule vastu.
Kaplinski koolis mitmel pool: Poolas, Venemaal ja Sveitsis. Jaan K. ema Nora Raudsepp (1906 - 1982) oli ema poolt mulk, isa poolt võruke, nii ei ole Jaan K. esivanemate hulgas päris-eestlasi, mis võibolla seletab tema käitumises ja loomingus esinevaid ebaeestilikke jooni. Nora K. isa Jaan Raudsepp (1877- 1961) on pärit Eoste külast Põlva lähedalt. Põlva lähedal elab palju Raudseppade suguvõsa esindajaid, kes on kauges suguluses ka naaberkülas Himmastes eland ja elavate Hurtadega (sh. Jakob Hurt). Abiellumise kaudu on Raudsepad seotud Astidega (sh. Karl Ast), sugulu s on ka Zirnaskitega Räpina poolt - seda perekonnanime kandis Nora Raudsepa vanaema Ann. Nora Raudsepa ema Marie (1881 - 1971) neiupõlvenimi oli Jänes, tema ema Anna neiupõlvenimi omakorda Schulzenberg.Üks Anna Schulzenbergi õdedest - Ida - oli kirjanik Arvo Mägi ema. Jänesed on pärit Mulgimaalt, täpne koht teadmata. Schulzenbergid on pärit
ja Sveitsis. J.K. ema Nora Raudsepp (1906 1982) oli ema poolt mulk, isa poolt võruke, nii ei ole Jaan K. esivanemate hulgas päriseestlasi, mis võibolla seletab tema käitumises ja loomingus esinevaid ebaeestilikke jooni. Nora K. isa Jaan Raudsepp (1877 1961) on pärit Eoste külast Põlva lähedalt. Põlva lähedal elab palju Raudseppade suguvõsa esindajaid, kes on kauges suguluses ka naaberkülas Himmastes elanud ja elavate Hurtadega (sh. Jakob Hurt). Abiellumise kaudu on Raudsepad seotud Astidega (sh. Karl Ast), sugulus on ka Zirnaskitega Räpina poolt seda perekonnanime kandis Nora Raudsepa vanaema Ann. Nora Raudsepa ema Marie (1881 1971) neiupõlvenimi oli Jänes, tema ema Anna neiupõlvenimi omakorda Schulzenberg. Üks Anna Schulzenbergi õdedest Ida oli kirjanik Arvo Mägi ema. Jänesed on pärit Mulgimaalt.
Omavalitsuste teke Esimeste eesti sooste haritlaste tegevus Koolivõrgu tihenemine Vennastekoguduste tegevus Talude päriseksostmine Estofiilide tegevus · RAHVUSLIKU LIIKUMISE KESKSED TAGALASED: Johann Voldemar Jannsen (1819 1890) sündis Vändras mõldri perekonnas, kus ta omandas veskilise kõnepruugi ja hea huumorisoone Jakob Hurt (1839 1907) sündis vallakooliõpetaja pojana Põlva lähedal Himmastes. Hurda isa oli hernhuutlane ja andis lastele valju usulise kasvatuse. Kodust sai Hurt kaasa kindlad kõlbelised põhimõtted ning harjumuse ja tahte teha tööd Carl Robert Jakobson (1841 1882) sündis Tartus, lapsepõlve veetis Tormas, kus isa pidas köstri ja kooliõpetaja ametit. Kuigi ta isa oli suur Jannseni sõber ja agar seltskonnategelane, kasvas poeg tänu emapoolsetele mõjutustele üles saksa vaimus · RAHVUSLIKU LIIKUMISE ETTEVÕTMISED:
1866. aastal vallaseadus 1869. aastal I üldlaulupidu 1870.aastal raudtee Paldiski-Tallinn-Peterburi liin 1870 Eesti Üliõpilase Selts -kokkuleppeline 1870 ,,Kolm isamaakõnet" + Carl Robert Jakobson 1871.aastal Eesti Aleksandrikooli peakomitee + Eestikeelse kõrgkooli loomine, mis vastab eestlaste tasemele + Jakob Hurt (1839-1907). + Sündis Põlva lähedal Himmastes, pärast ülikooli sai temast kirikuõpetaja. Üliõpilasena kirjutas artikleid "Eesti Postimehele", oli tegev EÜS (Eesti Üliõpilaste Selts) asutamise juures, tegutses ka "Vanemuises". Lühikest aega toimetas "Eesti Postimehe" lisalehte, milles avaldas ka oma nägemuse Eesti ajaloost, see oli liiga eestimeelne. 1872. aastal Eesti Kirjameeste Selts
18-20. juunil 1869 toimub Tartus I laulupidu, pühendatud 1819.a Liivimaa talurahvaseaduse 50 aastapäevale. Kohal oli ligi 1500 lauljat-pillimeest ja ca 20 000 pealtvaatajat. Jakob Hurt pidas peokõne. Muuhulgas oli kavas "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm...", millele JVJ ise oli sõnad teinud. RAHVUSLIKU LIIKUMISE KÕRGPERIOOD. J. HURT ja C. R. JAKOBSON Peale laulupidu kujunes RL liidriks Jakob Hurt (1839-1907). Sündis Põlva lähedal Himmastes ja murdis kesiste olude kiuste ülikooli, mille lõpetamise järel sai temast kirikuõpetaja. Juba üliõpilasena kirjutas artikleid "Eesti Postimehele", oli tegev EÜS (Eesti Üliõpilaste Selts) asutamise juures, tegutses ka "Vanemuises". Lühikest aega toimetas "Eesti Postimehe" lisalehte, milles avaldas ka oma nägemuse Eesti ajaloost. Kuna see oli liiga eestimeelne, eemaldas JVJ Hurda sakslaste nõudel lehe juurest (varem
annaabi.ee 
