need lebasid meres ning pakkusid õõvastavat vaatepilti, samas kui Juta ise vaid naeris selle peale. Ballaad ,,Mis peaks küll tähendama" räägib sireenist Lorelei, kes istudes Reini kaldakaljul õhtupimeduses kammib juukseid ja laulab ning on silmailuks laevnikele. Lõpp on aga traditsiooniliselt nukker, sest laevnik hukkub. Heinrich Heine Heine, suurimaid saksa kirjanikke Goethe ja Schilleri kõrval, on hilisromantilise luule tähtsaim esindaja. Aja jooksul kujunes ta oma loomingus tüüpilisest romantikust kriitliseks realistiks. Pärit oli Heine Düsseldorfist, kehvapoolsest juudi perekonnast. Tema maailmavaadet mõjutasid innukas lugemine ning poolehoid Suure Prantsuse revolutsiooni aadetel. Heine õppis ülikoolis õigusteadust ,kuid vaimustus enam kirjandus-ja filosoofialoengutest. Kuigi teda köitis riigitegelase või õpetlase karjäär, pühendus ta ometi kirjanduslikule loomingule
Tähtsamad teosed: "Sest ilmaneitsist ilusast", oratoorium "Joonase lähetamine" Joonase lähetamise on kindlasti üks suurejoonelisem teos Eesti muusikaajaloos. Selle esiettekanne Eestis oli 1989 aastal. Joonase lähetamine on kirjutatud Prohvet Joona raamatu põhjal. Teos ise koosneb 38 numbrist, ehk viiest pildist koos proloogiga kolmes osas. Kooseis: 2 segakoori, lastekoor, 5 solisti, orel, orkester. Oma helikeelelt on Joonase lähetamine sarnane Saksa klassikalise ja hilisromantilise muusikaga. Esiettekanne saksamaal ebaõnnestus täielikult mitmetel põhjustel. Esiettekandel osales 25 liikmeline sõjaväeorkester ning Tobias pidi ise juhatama koori, mis polnud just tema tugevaim külg. Samuti oli ka segavaks faktoriks Tobiase isa surm ning ei saa märkimata jätta ka halbu soliste. Kriitika "Joonase lähetamise" kohta oli hävitav. Lugu räägib prohvetist, kes saab käsu jumalalt Niinivesse ja kuulutada selle hävingut, kui linna elanikud ei paranda oma meelt
Saksa romantismis eristatakse vararomantismi(18,19.saj vahetusel. Goethe ja Shiller) ja hilis- ehk kõrgromantismi(H.Heine ja muinasjutuvestjad Jacob ja wilhem Grimm). Kõrgromantism pöördus rahvaluule poole kuid ainet leiti ka keskajast. Saksa romantikud põimisid jutustavasse proosasse värsse ning lõid mõtisklusi, muinasjutte, legende. Lüürikas ka rahvalikke ballaade jms. Heinrich Heine: Heine, keda nimetatakse üheks suurimaks saksa kirjanikuks Goethe ja Shilleri kõrval on hilisromantilise luule tähtsaim esindaja. Õppinud ülikoolis õigusteadust pühendus ta ometi kirjanduslikule loomingule. Heine varajane luule on koondatud kogusse ,,Laulude raamat" teemadeks luhtunud noorusarmastus üksindus ja pettumine. Heine rahvaluule traditsioone järgiv luulekeel on lihtne ja nõtke ning selle põhjal on loodud palju laule. Poliitilise protesti meeleolud luules sundisid ta kodumaalt lahkuma seetõttu on ta hilislooming kurvameelne ja sarkastiline. Tuntumad teosed:
HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM | KONTROLLTÖÖ XII klass. 1. Leia romantilise ja hilisromantilise muusika ühisjooned ja erinevused. Sarnasused: 1)Teemade rohkus. 2)meloodilised teemad, viisid. 3) sarnased žanrid Erinevused: 1)Romantikutel soolohääl + klaver (nt Shumann ja Schubert) Hilisromantikutel aga soololaul +orkester (nt Mahler) 2)Hilisromantikutel orkester paisutatud (nt Mahleri 170 inimest orkestris) 3)Hilisromantikutel teoste mastaabid suuremad, kestvus 1-1.5h. 4)Hilisromantikutel puuduvad ranged vormiskeemid. (Nt Mahleri 8 sümfoonias on 2 osa, tema 2 sümfoonias on aga 5 osa
KIRJALIKU TÖÖ HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM, EKSPRESSIONISM. Küsimused: HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM KONTROLLTÖÖ XII klass. 1. Leia romantilise ja hilisromantilise muusika ühisjooned ja erinevused. Hilisromantikud- orkestri koosesisud liiga suured, sümfoonia orkestri saatega (kantaat?) Teose aluseks filosoofiline idee. iseloomulikud jooned: hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide meeletu osatähtsus, kromatisme täis harmoonia, ebapüsiv tonaalsuse (laulja laulab, aga puudub helistik) täielik puudumine 20.-ndal sajandil. Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile. 2. Kuidas võis töö dirigendina mõjutada Mahleri loomingut?
Hakati huvi tundma inimeste alateadvuse ja sisemiste läbielamiste vastu. Muusikasse tekkisid ekpressionistlikud ilmingud juba Straussi ooperites ja Mahleri sümfooniates, kuid ekspressionismi kuulsaim esindaja oli Arnold Schönberg. Arnold Schönberg (1874 - 1951) Autria helilooja. Ta tegutses Viinis, hiljem Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides. Schönberg oli suurim muusika uuendaja 20. sajandi esimesel poolel. Tema loometegevus jagunes kolme perioodi. Alustas hilisromantilise stiiliga, jõudis helilooja teisel loomeperioodil ekspressionistliku väljenduseni.Schönberg võttis muusikas kasutesele uue nähtuse, atonaalsuse. Atonaalses muusikas loobutakse helistikest, mis muudab teose kõla dissoneerivaks, närviliseks ja ebakindlaks. Tähtsamad teosed olid lühiooper "Ootus" (1909), melodraama "Kuu - Pierriot" (1912) Atonaalne muusika hakkas heliloojale ammenduma ja ta leidis midagi, mis atonaalsusele oma raamid seab. Peale 10 aastast pausi,
Tähtsamad saksa kõrgromantikud olid Hoffmann, Chamisso, vennad Grimmid, oma varaseimas loomingus ka Heine. Saksa romaanid tõid romantikute zanriuuendused fragmentaarsusr: jutustatavatesse loose põimiti värsse, kahekõnesid, laule, mõtisklusi, kirju, muinasjutte. Lüürika tugines suurelt jaolt folkloorile- rahvalikele ballaadidele, kroonika- ja legendilaadsetele rahvajuttudele. Heinrich Heine Heine, suurimaid saksa kirjanikke Goethe ja Schilleri kõrval, on hilisromantilise luule tähtsaim esindaja. Aja jooksul kujunes ta oma loomingus tüüpilisest romantikust kriitliseks realistiks. Pärit oli Heine Düsseldorfist, kehvapoolsest juudi perekonnast. Tema maailmavaadet mõjutasid innukas lugemine ning poolehoid Suure Prantsuse revolutsiooni aadetel. Heine õppis ülikoolis õigusteadust ,kuid vaimustus enam kirjandus-ja filosoofialoengutest. Kuigi teda köitis riigitegelase või õpetlase karjäär, pühendus ta ometi kirjanduslikule loomingule.
Andres Ehin on üks 1960. aastate luulepõlvkonna mõjukamaid ja tuntumaid esindajaid ning üks kõige radikaalsem luuleuuendaja Eestis viimasel neljakümnel aastal. Teda võib kõrvutada Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski (kelle sõprus avardas suuresti Andrese silmaringi), Hando Runneli ja Viivi Luigega. Ehinit peetakse eesti luule uuendajaks. Ka Juhan Liiv oli koos Gustav Suitsuga XX saj. alguses eesti luules suur uuendaja. Koos lõhkusid nad seni eesti luules valitsenud hilisromantilise ilutseva luulemalli ja lõid üliintensiivse moodsa euroopaliku eesti luule, mis tugines eelkõige sümbolismile, kuid kasutas ka väga palju igapäevaelust võetud realistlikke detaile. Juhan Liiv oli oma ajas suur uuendaja ja eesti luule triviaalsüsteemi muutja, sedasama võib öelda nüüd ka Andres Ehini kohta. Selles mõttes kannab ta luule kindlasti liivilikku vaimsust. Ta on kirjutanud terve kogu klassikalistes värsivormides luulet ("Vaimusõõrmed"). Ja kuigi