Vana-Kreeka skulptuur Kreeka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku: · Arhailine ehk vana aeg 600-480 eKr · Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr · Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudnmatud Kurose skulptuurid: · Tavaliselt alasti. · Vasak jalg ees. · Käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas. · Musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud). · Nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega. · Esineb peamiselt dooria polistes. · Sageli leitud haudade juurest. · Tõenäoliselt kujutas apollonit, või esindas üldist ideed ideaalsest Kreeka kodani...
maali puhul vaid sellest, mida ta nägi. Võeti kasutusele perspektiivvõte. 500 eKr hakati jalalaba kujutama otsevaates. Pronkskunst V sajandiks valmistati Kreekas sõjavankreid, kaitserüüsid, tarberiistu ja muud. Glüptika Levinud olid gemmid (nikerdistega kaunistatud kivid). Algselt kujutati jumalate ja kangelaste pilte. Esimese õitseaja kõrge stiil kõrgklassika Teise õitseaja kaunis stiil hilisklassika Kõrgklassikat hinnati rohkem. Kujurite ülesandeks oli luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Ateena koolkonnale oli iseloomulik liikumise kujutamine Tuntuimad kunstnikud olid Myron, Pheidias Kuju püstihoidmine on oluline probleem. Mõnikord kasutati tugiposti, enamasti aga paigutati inimese jalad toetavaks. Sageli kujutati sportlasi.
Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arhitektuur 4 3. Maalikunst 7 4. Skulptuur 9 5. Keraamika 15 6. Kokkuvõte 18 7. Kasutatud kirjandus 19 2 Sissejuhatus "Oleme vabad avalikus elus ja omavahelistes suhetes, lahendades igapäevaseid hõõrumisi ja ebameeldivusi...Me oleme parajal määral ilu sõbrad ja õigel määral tarkuse sõbrad, kaldumata nõrkusesse. Me kasutame rikkust rohkem heal eesmärgil kui et selle üle sõnadega kelkida...Meie tegevus põhineb meie enda otsusel ja meie enda veendumusel." Perikles 3 Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad ...
Dooria-lihtsus rangus tugevus. Madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskena kuid kindlana. Sammastel puudub baas ka kapiteel on tagasihoidlik. Joonia-hilisem, sammas peenam ja elegantsem ning kogumulje kergem. Korintose-kõige hilisem ja erineb vaid kapiteeli poolest. ARHAILINE 7saj lõpul olid ranged kohmakad pikaksvenitatud põhiplaaniga raaglina dooria stiilis ehitised. KÕRGKLASSIKA 470-400 valmis ateena akropol Ehitati athenale pühendatud parthenoni tempel ja erechtion. HILISKLASSIKA 4 saj ja kuigi säilisid osad eelmise perioodi jooned, oli suund rafineerituse, toretsuse ja kolossaalsuse poole. Dooria stiil kaotas oma tähtsuse, templiteehitus polnud enam nii oluline vaid tehti ühiskondlike ehitisi (teatrid) ning monumente. ARHAILINE kadus poliste süsteem, kunst oli sõltuv valitsejast. SKULPTUUR Kreeka skulptuur saavutas täiuslikkuse 4,5 sajandil, kujutati palju mehi kuna aus oli mentori õpipoisi suhe. Materjalideks puu, kivi, marmor, pronks
VANAKREEKA SKULPTUUR. Referaat. 1 Skulptuuris oli kolm perioodi: 1. Arhailine e vana aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid - ksoanonid -- puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Ühtki pole säilinud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Krüselefantiintehnika - südamik oli puust. Ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest Me teame kuulsamaid kujusid roomlaste valmistatud koopiate põhjal. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Egiptuse kunsti mõjud. Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnik...
KUNSTIAJALUGU Ladina keelsed väljendid 1. Citius, altius, fortius = kiiremini, kõrgemale, tugevamini (kaugemale) 2. Per aspera ad astra 3. Cogito, ergo sum = mõtlen, järelikult olen 4. Tabula rasa = puhas leht 5. Alma mater = helde, toitev ema (Ülikoolis) 6. Terra icoglita 7. Sit tibi terra levis (s.t.t.l) = olgu muld sulle kerge 8. Per se = iseeneses 9. Manus manum lavat = käsi peseb kätt 10. Pecunia non olet = raha ei haise 11. Lupus in fabula non mordet lupum = hunt hunti ei murra 12. Lupus in fabula = kus hundist juttu.... 13. Homo homini lupusest = inimene on inimesele hunt 14. Otium reficit vires = uhkus taastab jõu 15. Ab urbe condita (a.u.c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutus...
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
hilisantiigi ajaloolased on paadunud euhemeristid. Ratsionalistid seletasid müüti kui fantaasia vilja või usumeeste vassingut või ajaloo moonutust. Keskajal oli igasugune huvi klassikalise müüdi vastu rüütatud euhemerismi. 14.saj. avaldas Boccaccio kreeka mütoloogia käsitluse, mis sai paariks sajandiks ületamatuks tähtteoseks. Teoreetilisel on see keskaja viimane mütoloogiatähis vähepakkuv, nõjatudes allegooriale ja astroloogilisele müüditõlgendusele, mis oli olnud moes hilisklassika hellenismist saadik. Mütoloogia varjusurm kestis läbi 17.sajandi. meresõitjate ja konkistadooride avastusretked avardasid pikapeale mütoloogia piirimaid. 18.sajandi teisel poolel tekkis järsk ja tundeline müüdilembus. Mütoloogia, luule ja keele sünteesi abil pürgis Herder mõista inimsoo vaimset arengut, kinnitades seega müüdi usulist tähendust ja eelkõige eneseväärtus. Luules kerkis kreeka müüdi-ideaal Fredrich Schelling omistas müüdile märksõna „tautegooriline“
Sissejuhatus. Stiilide teke ja arenguetapid. Ülevaade periodiseeringust. Sisekujundus ja disain igapäevakultuuri üks osa ja ühiskondliku mõtte väljendaja. Mesopotaamia – Kahejõemaa. Mesopotaamia alade kõrgkultuuri loojateks olid Eufrati ja Tigrise suudme lähistele 4. at eKr elama asunud sumerid, kelle põhiline tegevusala – põllumajandus – tugines hästikorrastatud niisutus-süsteemile. Aastatuhandete jooksul asusid neil aladel mitmed erineva päritoluga hõimud, keda ühendas varasematel aegadel välja kujunenud kultuurivormide püsimine läbi aastatuhandete. Just see annab võimaluse antud aladel eksisteerinud erinevate riikide kultuuri vaadelda ühtse tervikuna – Mesopotaamia kultuurina. Mesopotaamia alade kultuur jaotub järgmisteks perioodideks: Sumeri ja sumeri akadi kultuur 4000.–1830. a eKr Vanababüloonia kultuur 1830.–1518. a eKr Assüüria kultuur 1500.–605. a eKr Uusbabüloonia kultuur 600.–539. a eKr Mesopota...
-9.saj. eKr.) olid arenenud eelkõige käsitööga seotud alad ja suuline kirjandus. Kujunesid eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Ehituses jälgiti egeuse , eriti mükeene ehituskunsti traditsioone. Järgmisel, arhaika perioodil (8.-6.saj.eKr) kujunes välja linnriikide (poliste) süsteem ning põhijoontes kogu kreeka arhitektuur. 5.saj. eKr. Sai alguse kreeka kõrgklassika periood, mis tähistas kreeka kultuuri igakülgset õitsengut. Järgmist, 4.saj. eKr. Nim hilisklassika perioodiks, sama sajandi lõpul sai alguse hellenism, mis kestis 1.saj.eKr. Pärast seda kuulus Kreeka Rooma maailmariigi koosseisu. Kreeka ehituskunsti süsteem ja stiilid sündisid arhaika perioodil. See oli aeg, kus põhijoontes kujunes välja ka kreeka linn ja tema olulised osad. Tähtsaimaks kultuslikuks keskuseks oli akropol, seal asusid peamised pühamud. Akropol paiknes reeglina kõrgendikul ning selle läheduses (tihti jalamil) oli teater. Viimane arenes välja koorilaulude
) Pärast II ms leitud merest teine pronksist kuju Uudne tegevus, pingestus Kolmas teoste grupp: Türanni tapjad Peaks asuma Napoli arhitektuurimuuseumis Enne 480.a seisab agoraal - turuplatsil, profaanne monument mitte Jumalale Autor Anthenor 5.saj kettaheitja. Figuurid hakkavad tegutsema. Pingestatus. KREEKA EHITUSKUNSTI TEINE ÕITSEAEG E. HILISKLASSIKA IV SAJANDIL eKr JA HELLENISTLIK AEG 4. sajand eKr teine õitseaeg. Suurem rõhk tunnete ja siseelu väljendamisel, vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine, toonitatakse õrnust ja leebust – kanis stiil. Looduslähedus ja realism. Individuaalne kujutusviis. Ka jumalaid kujutatakse realistlikumalt ja maisemalt. Materjalid on pronks ja marmor, kulla Ja elevandiluu tehnika ununeb.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
