· Esineb peamiselt joonia ja atika kunstis. · Arvatakse, et kujutab Persephonet (aastaaegade vaheldumine). Klassikaline ajajärk 480-323 eKr · Kujutatakse keerukamaid liigutusi. · Kujud on vaadeldavad igast küljest. · Nägudel ei ole enam tardunud ,,arhailist naeratust" · Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg). Hilisklassika e. teine õitseaeg e. kaunis stiil 4. saj eKr · Taandub pidulik, enesekindel rahu · Sügav ja naiivne usk jumalatesse asendub skepsise ja kahtlustega. · Rõhku pannakse tunnete ja siseelu väljendamisele. · Vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine · Õrnus leebus kunstis kaunis stiil · Realism ja individualism. · Luksuse eelistamine. · Üldistamise asemel fragmendid ja detailid maailmast.
maali puhul vaid sellest, mida ta nägi. Võeti kasutusele perspektiivvõte. 500 eKr hakati jalalaba kujutama otsevaates. Pronkskunst V sajandiks valmistati Kreekas sõjavankreid, kaitserüüsid, tarberiistu ja muud. Glüptika Levinud olid gemmid (nikerdistega kaunistatud kivid). Algselt kujutati jumalate ja kangelaste pilte. Esimese õitseaja kõrge stiil kõrgklassika Teise õitseaja kaunis stiil hilisklassika Kõrgklassikat hinnati rohkem. Kujurite ülesandeks oli luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Ateena koolkonnale oli iseloomulik liikumise kujutamine Tuntuimad kunstnikud olid Myron, Pheidias Kuju püstihoidmine on oluline probleem. Mõnikord kasutati tugiposti, enamasti aga paigutati inimese jalad toetavaks. Sageli kujutati sportlasi.
kullast sõjarüü ja rõivad, elevandiluust nahk. 11 Lisaks sellele olid kilp ja sõjarüü värvitud erkude ja sädelevate värvidega ning silmad olid tehtud värvilistest kividest. Jumalanna kuldsel kiivril olid kaeluskotkad, kilbi sisse keerdunud suure mao silmad olid kahtlemata samuti sädelevatest kividest. Templisse sisenemine ja selle hiiglasliku kujuga silmitsi sattumine pidi tõesti sisendama aukartust ja jätma kustumatu mulje. Hilisklassika (IV saj eKr) Hiline klassika on iseloomult tugevasti mõjutatud tolleaegsest rahutusest poliitilisel maastikul: poliitiline killustatus suureneb, vanad lihtsad vaated hääbuvad, sügav ja naiivne usk jumalatesse annab maad skepsisele ja kahtlusele, individualism pääseb võimule. IV sajandi kunst paneb aina suurenevat rõhku tunnete ja siseelu väljendusele. Üha enam ja enam täiustub vormilise ilu ja täiuslikkuse
Dooria-lihtsus rangus tugevus. Madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskena kuid kindlana. Sammastel puudub baas ka kapiteel on tagasihoidlik. Joonia-hilisem, sammas peenam ja elegantsem ning kogumulje kergem. Korintose-kõige hilisem ja erineb vaid kapiteeli poolest. ARHAILINE 7saj lõpul olid ranged kohmakad pikaksvenitatud põhiplaaniga raaglina dooria stiilis ehitised. KÕRGKLASSIKA 470-400 valmis ateena akropol Ehitati athenale pühendatud parthenoni tempel ja erechtion. HILISKLASSIKA 4 saj ja kuigi säilisid osad eelmise perioodi jooned, oli suund rafineerituse, toretsuse ja kolossaalsuse poole. Dooria stiil kaotas oma tähtsuse, templiteehitus polnud enam nii oluline vaid tehti ühiskondlike ehitisi (teatrid) ning monumente. ARHAILINE kadus poliste süsteem, kunst oli sõltuv valitsejast. SKULPTUUR Kreeka skulptuur saavutas täiuslikkuse 4,5 sajandil, kujutati palju mehi kuna aus oli mentori õpipoisi suhe. Materjalideks puu, kivi, marmor, pronks
Kujutavad inimemotsioone paatose ja zestideta. · Hegeso hauasteel Pheidiase koolkonna kõrval tuleks ära nimetada ka: KRESILAS ,,Periklese portree" Näojooned on idealiseeritud. Algselt pronksist, säilinud roomlaste marmorkoopiad. · Nike templi balustraadi friis Ateena akropolil. Sandaali jalast võttev Nike: maitsekus ja virtuoosne tehnika meisterlik kehavormide ja riide kujutamine maalilisus ja liikumine Hilisklassika e teine õitseaeg e kaunis stiil 4. saj eKr o Taandub pidulik, enesekindel rahu o Sügav ja naiivne usk jumalatesse asendub skepsise ja kahtlustega. o Rõhku pannakse tunnete ja siseelu väljendamisele. o Vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine o Õrnus leebus kunstis kaunis stiil o Realism ja individualism. o Luksuse eelistamine. o Üldistamise asemel fragmendid ja detailid maailmast. o Idamaise müstika mõju
istuv kultuur ehk ainus, mis asub Euroopas, aga pole säilinud. Paremas käes hoidis tiivulist Nike’t, vasakus skeptrit (valitsuskepp). Kuju ette lasi ta teha marmor basseini, mida täideti ääre tasa õliga. Kaks mõtet: õlid säilitasid+ tumeda õli taustal oli kulla effekt väga nice. Polykleitos Peloponnesuse (Dooria) koolkonna meister. Tema kuulsaim töö on „Odakandja“. Võttis kasutusele kindlalt KONTRAPOSTI. KREEKA SKULPTUUR 2. ÕITSAJAJÄRGUL 4. sajand eKr=HILISKLASSIKA. Aega iseloomustas: poliitiline killustatus süvenes, vana lihtsad vaated hääbusid, naiivne usk jumalatesse asendus Skepsise. Individualism pääses rohkem võidule, pöörati rohkem tähelepanu siseelu kujutamisele, enam taotleti vormiliselt välist ilu. Stiili nimetatakse kauniks stiiliks. Tuntumad skupltorid: Skopas, Lysippos, Praxiteles ja Leochares. Skopase ulatuslikumaks tööks oli Ateena aleaadi templi ülesse ehitamine. Originaalis on säilinud mõnd pead. Oli teada, et võttis
Douris- Iliase ja Odüsseia stseenid, vallatud stseenid Dionysose pidustustest, tantsivad habemikud, nõu põhjas üks suur ümar kujutis, erootilised stseenid Polygnotus Kleophrades Amphora Dionysosega- atleedid üleval ja Dionysos, nägu pole näha, viinamarja väädid ümber; Niobiidide maalija- vaba stiil, figuurid on suvaliselt üle vaasi, Meidias- toretsev stiil uhked esemed, riided, figuuride paigutamine taustale, Hilisklassika ja Hellenism 5.saj lõpp- 4. saj eKr Praxiteles- Apollon Saurokontos (sisalikutapja), 350e.Kr hulk õpilasi, Hermes Dionysosega. 219(koopia) 330e.Kr tugi ja nõjajala süsteem, tasakaalukus, õrnus, graatsia, rahulikkus. Oskuslik marmorpindade töötlus. Knidose Aphrodite 350eKr diagonaalne kompositsioon(nõjatumine) Skopas- Mehe pea Athena teplilt Tegeas 350-240ekr inimese näo kujutamine pesonaalsena, emotsioonid ja iseloom Tantsisklev menaad 350eKr Lysippos- pronksimeister
hilisantiigi ajaloolased on paadunud euhemeristid. Ratsionalistid seletasid müüti kui fantaasia vilja või usumeeste vassingut või ajaloo moonutust. Keskajal oli igasugune huvi klassikalise müüdi vastu rüütatud euhemerismi. 14.saj. avaldas Boccaccio kreeka mütoloogia käsitluse, mis sai paariks sajandiks ületamatuks tähtteoseks. Teoreetilisel on see keskaja viimane mütoloogiatähis vähepakkuv, nõjatudes allegooriale ja astroloogilisele müüditõlgendusele, mis oli olnud moes hilisklassika hellenismist saadik. Mütoloogia varjusurm kestis läbi 17.sajandi. meresõitjate ja konkistadooride avastusretked avardasid pikapeale mütoloogia piirimaid. 18.sajandi teisel poolel tekkis järsk ja tundeline müüdilembus. Mütoloogia, luule ja keele sünteesi abil pürgis Herder mõista inimsoo vaimset arengut, kinnitades seega müüdi usulist tähendust ja eelkõige eneseväärtus. Luules kerkis kreeka müüdi-ideaal Fredrich Schelling omistas müüdile märksõna „tautegooriline“
Homerose ajajärk XI–IX saj eKr arhailine e arhaika ajajärk VIII–VI saj eKr klassikaline ajajärk V–IV saj eKr hellenism IV saj II pool – I saj keskpaik eKr Arhaika perioodil kujunes välja linn-riikide (poliste) süsteem ning põhijoontes kreeka arhitektuur. Klassika ajajärk, eriti kõrgklassika perioodil V saj eKr oli kreeka kultuuri õitsengu aeg. Ehitusstiilid saavutasid oma täiuslikud vormid, lõplikult kujunesid välja ehitusoskused Hilisklassika perioodile oli iseloomulik mõningane ehitustegevuse langus. Kasvavast huvist argielu vastu kõneles aga tähelepanu pööramine profaanarhitektuurile – ehitati teatreid, staadione, gümnaasiume (spordihooneid). Sel ajal ilmusid ka esimesed üksikisikut ülistavad ehitused. Suurema pidulikkuse ja väljendusrikkuse saavutamiseks hakati ühes ehituses ühendama eri stiile. Dekoratiivne alge hakkas valitsema konstruktiivse üle.
-9.saj. eKr.) olid arenenud eelkõige käsitööga seotud alad ja suuline kirjandus. Kujunesid eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Ehituses jälgiti egeuse , eriti mükeene ehituskunsti traditsioone. Järgmisel, arhaika perioodil (8.-6.saj.eKr) kujunes välja linnriikide (poliste) süsteem ning põhijoontes kogu kreeka arhitektuur. 5.saj. eKr. Sai alguse kreeka kõrgklassika periood, mis tähistas kreeka kultuuri igakülgset õitsengut. Järgmist, 4.saj. eKr. Nim hilisklassika perioodiks, sama sajandi lõpul sai alguse hellenism, mis kestis 1.saj.eKr. Pärast seda kuulus Kreeka Rooma maailmariigi koosseisu. Kreeka ehituskunsti süsteem ja stiilid sündisid arhaika perioodil. See oli aeg, kus põhijoontes kujunes välja ka kreeka linn ja tema olulised osad. Tähtsaimaks kultuslikuks keskuseks oli akropol, seal asusid peamised pühamud. Akropol paiknes reeglina kõrgendikul ning selle läheduses (tihti jalamil) oli teater. Viimane arenes välja koorilaulude
) Pärast II ms leitud merest teine pronksist kuju Uudne tegevus, pingestus Kolmas teoste grupp: Türanni tapjad Peaks asuma Napoli arhitektuurimuuseumis Enne 480.a seisab agoraal - turuplatsil, profaanne monument mitte Jumalale Autor Anthenor 5.saj kettaheitja. Figuurid hakkavad tegutsema. Pingestatus. KREEKA EHITUSKUNSTI TEINE ÕITSEAEG E. HILISKLASSIKA IV SAJANDIL eKr JA HELLENISTLIK AEG 4. sajand eKr teine õitseaeg. Suurem rõhk tunnete ja siseelu väljendamisel, vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine, toonitatakse õrnust ja leebust – kanis stiil. Looduslähedus ja realism. Individuaalne kujutusviis. Ka jumalaid kujutatakse realistlikumalt ja maisemalt. Materjalid on pronks ja marmor, kulla Ja elevandiluu tehnika ununeb.
annaabi.ee 
