keskaja alguseks lääne-rooma langemist 476.aastal, kuid sellel ajal toimus vaid üks paljudest rooma linna rüüstamistest ja uue ajastu kujunemise seisukohast puudus sellel märkimisväärne tähendus. Keskaja alguseks võiks pidada ka Marcus Aureliuse surma aastal 180, Konstatinoopoli saamist rooma pealinnaks aastal 330 või 395. aastal Lääne- ja Ida-Rooma eraldumist. Keskaja piirid Keskajas võib eristada: Varakeskaega, Vahekeskaega ehk Kõrgkeskaega ja Hiliskeskaega. Varakeskaeg jaguneb omakorda kaheks perioodiks: 1) 5. saj 9. saj algus. Ülekasvamis- ja muutusteajastu algus, seda saab nimetada ka hilisantiigiks. Tekib uus elukorraldus feodaalkord. Sellele tugineb lääne-rooma impeeriumi varemetel sündinud frangi riik mis kindlustab ka impeeriumi uued kaitsepiirid. 2) 9. saj lõpp 11. saj algus. Endised lääne-rooma alad on üle saanud rahvastiku kriisist. Esile on kerkinud katoliiklus ja roomakatoliku kirik.
Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale Keskaeg on periood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini. Kõrgkeskaeg kestis 11. sajandist kuni 14. sajandi lõpuni. Kõrgkeskajal kasvas inimeste arv Euroopas, tekkisid suuremad linnad, arenes rahamajandus, tsunftikäsitöö ja kaubandus arenesid. Hiliskeskaega (14. Sajandi lõpust kuni 15. sajandi lõpuni) iseloomustavad Suur Nälg, millele järgnes Must Surm, mis hävitas üle poole Euroopa elanikkonnast. Aga ka suurd geograafilised avastused, millega lõppes kogu keskaeg. Katoliku kiriku võim hakkas kujunema juba Rooma riigis, kui see legaliseeriti 4. sajandil. Algul toimus üldine maapiirkondade ristiusustamine, seejärel alustasid oma tööd ka
ühiskonnale. Kiriku üldine langus ja ilmalike valitsejate suur kaal kirikuasjade otsustamisel olid peamised iseloomujooned kõrgkeskaja alguses. Üha sagedamini hakati kasulikke vaimulikukohti ostma raha eest. Paraku sellised sündmused ja allakäigud, näiteks simooniad, ei saanud ju jätkuda ning nii tekkiski kõrgkeskajal ( 11-14 saj.) kiriku sees mitmesugused uuendusliikumised ja reformid. Hiliskeskaega ( 15-16 saj.) oli aga rahulikum, kiriku mõju ühiskonnas hakkas vähenema. 9.-11. sajandi katoliku kiriku languse vastukaaluks tekkis uuendusliikumised, paavst Gregorius VII reformid, mis pidid ilmaliku ja vaimuliku elu üksteisest kaugemale viima. Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise. Seda võib pidada enesestmõistetavaks, sest kirikul puudus ju sõnaõigus. Näiteks määrasid
esimesed ülikoolid. 5 1.3 Hiliskeskaeg Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500.a) eristamiseks. Hiliskeskajale eelnes kõrgkeskaeg ja sellele järgnes varauusaeg. Mõned, eriti Itaalia, ajaloolased ei soovi rääkida hiliskeskajast, vaid pigem 14. sajandi renessansist kui otsesest üleminekust uusajastusse. Sel juhul saab hiliskeskaega piiritleda pigem Euroopa renessansiga (1300–1600.a). Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele, sellele omasele merkantiilsele feodalismile, mis viis lõpuks absolutismi väljakujunemisele. Sai teoks rahvuste teke. See ilmnes rahvuskultuuride väljakujunemises, üleminekus rahvuskirikutele ja rahvusriikidele. Klassikalisele feodalismiajastule omase maast kinnihoidmise (feoodid, pärisorjad) asendas uus riigimõtlemine ja riikide ülesehitamine
Sõna keskaeg tuli kasutusele renessanssi- aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. 6) Nimeta kolm keskaja suuremat alaperioodi koos nimetusega ja üldise dateeringuga. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ), KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.- 14.saj.lõpp), HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus.) 7) Iseloomusta üldiselt varakeskaega, kõrgkeskaega ja hiliskeskaega. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. )feodaalse korra kujunemine ja võidukäik, valitseb naturaalmajandus, perioodi lõpul algab linnade kujunemine, feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp)valitseb feodaalne korraldus, kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus, areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad, tsunftikäsitöö õitseaeg, kaubanduse areng, algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj
südamedaamile) linnakirjandus (alates 13. sajandist) linnalüürika linnaeepika (lühivormid, narrikirjandus, romaanid draama (kiriklikud draamad, õpetlikud ja moraliseerivad lood, koomilised näidendid Suurim keskaja linnalüürik Francois Villon Kuulsaim truväär Chrétien de Troyes Surmatants (Bernt Notke) 1633 RENESSANSS (14-16saj) Renessanss märgib hiliskeskaega ehk uusaja algust klassikalisele keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest huvitunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas kunstivoolu ehk -suunda, sealhulgas kirjandusvoolu Kirjandusvoolu ajajärgul kirjanike tuginevad teoste idee on sarnane; ühtemoodi saadakse aru sellest, mis on hea ja ilus, stiilis on ühiseid jooni. Renessansi põhijooned: 1) pöördumine antiikkultuuri poole 2) humanism inimese ja inimlikkuse kaitse, ideaaliks sai maapealne õnn ja
hakkab kujunema diplomaatia. Keskaeg ei olnud kasutusel keskajal. Esimest korda kasutavad seda humanistid 15 saj. Humanistid huvitusid antiikkultuurist, püüdsid ajalugu etappidesse jagada. Keskaeg on ainult Euroopa kontekstis. Keskajal kujuneb tänapäevane Euroopa. Muiste vabadusvõitlus (Eestis) lõppes 13 saj (1227) tõi eestisse võõra korra, ristirüütlite võimu, Liivi orduriik (laguneb 16 saj Liivi sõda Eestis lõpeb keskaeg). Eesti keskaeg jääb hiliskeskaega. Keskaja ruumiline piiritlemine 1. katoliiklus religioonina 2. ühiskondlik korraldus feodalism (keskaeg ehk feodaaltsivilisatsioon) Feodalism kuningad vajasid selleks et võidelda välisvaenlastega tugevat sõjaväge. Sõjaväeteenistuse eest jagati maad, millega tuli endale varustuse jms ostmiseks raha teenida. Maa mida jagati lään. Feodalismiga polnud kokkupuudet vaimulikel ja linnakodanikel. Kui feodalism hakkab ära kaduma, säilivad feodaalsed asjad peale
- Indulgentsid võisid ka kahjumit toota - Renessansiajastu paavste iseloomustab luksuslik eluviis ja kultuuri toetamine - Paavstid olid Itaalia 1 valitsejatest - 15. Saj oli Itaalia poliit. Ebastaiilne. Peeti palju sõdu, mis olid kallid - Onupojapoliitika levik. - Borgiate suguvõsa Katalooniast saavutas rooma paavsti kuurias suure võimu, saadi troonilegi. - Saksamaa jagunes väikeriikideks, kloostrid moodustasid liite, et yksteist toetada - Hiliskeskaega iseloomustavad paljud lokaalsed palverännu keskused - Pyha vere reliikviad põhja euroopas oluline - Vikaaria annetati kapital, et selle arvelt yleval pidada preester, kes peaks lahkunu mälestuseks missasid - Need preestrid, kes seda pidasid, neil oli palju vaba aega. Tõid preesterkonnale hala kuulsust - Et tagada missale osalejaskond, anti osalejatele symboolne tasu - Keskaja lõpus hakkas vaimulik kunst levima
Liivimaa kontekstis. Mingisuguseid asju, mis on Hispaanias teada, aga mida pole seostatud Liivimaa ajalooga - nt päri 70. aastate lõpust, kui Dublinis ühest frantsisklaste käsikirjast publitseeriti tekst, mis kujutas endast 13. sajandist pärit sissejuhatust tatarlaste sissetulekust, suur osa sellest dokumendist sisaldab Liivimaa misjonitegu (tglt uurijat uuris seos Ameerika ja kirjutaja vahel, et kas kirjutaja teadis, et Ameerika on olemas). Mis puudutab hiliskeskaega, siis kahtlemata Vatikanis arhiivides leidub materjale, mis pole Liivimaa ajaloos kasutatud, põhjus asjaolus, et seda on seal nii palju, et selleni pole jõutud. Liivimaa kõige suurem poliitiline jõud oli Saksa Ordu. Liivimaad valitses maameister, kes veel 14. sajandil, 15. sajandil teoreetiliselt hiljem praktiliselt allus... kellele???. Saksa Ordu Arhiivist teada meile Liivimaa poltiiline ajalugu
Paljud paavsti suhtes rahulolematud (verepilastus tütrega, 4 last abielurikkumisest, kas Aleksander VI surm polnud arseeni mürgitus jne). Miks reformatsioon puhkes just Saksamaal? 1. Saksamaa oli killustatud, jagatud väikeriikideks. Vastuhakk kiriku organisatsiooni vast oli vastuhakk ka riigi vastu aga Saksamaa väikeriigid ei suutnud end alati paavsti kuuria juures maksma panna. Vaimulikel väike palk Saksamaal, lõhenemine. Saksa traditsioonid tugevad. 2. Hiliskeskaega ilmestab vagadusepüüe, inimestel isiklik mure, kas pälvivad ikka lunastuse (indulgentside nõue, lokaalsed palverännakud). Eluajal või surres anti testamendiga preestrile/kirikule mingi summa, et saaks surnu või pere jaoks missasid pidada. Selleks vikaar, kes missasid peab (4 missat nädalas). Missapreestreid linnas palju, vähene tasu ja palju vaba aega. Paljud linnad võtsid ülemäärased vaimulikud kantseleisse, nt notariks.
Tema järgijaid nim hussiitideks ja tema hukkamisest said aluse hussiitide sõjad. Hiliskeskajal polnud ketserlus eriti levinud peamiselt kirikusisesed vaidlused. Tõeline kristlik õpetus ja vabadus lähevad rohkem korda kõigile inimestele. Kirikukriitika on suunatud kiriku parandamisele, mitte see lammutamisele sellest parandamispüüdest kasvab 16. saj välja ka reformatsiooniliikumine. Kirikulõhe poole ei püüeldud, kirikut üritati lihtalt parandada. Hiliskeskaega iseloomustas janu lunastuse järele massiliselt palverännakuid. Varem tähendas palverännak pikka, koormavat, rasket reisi pühakohta Hiliskeskajal saavad tavaks lühemad rännakud kohaliku tähtusega pühapaika. Sellised liikumised võivad balansseerida lubamatu ja lubatu piiril sotsiaalses mõttes. Nt enesepiitsutajate liikumine, mis sai massiliseks Musta Surma ajal. Sellised protsessioonid levisid üle Euroopa ja nende koosseis vahetus pidevalt. Laienedes tõi see
annaabi.ee 
