Aatommass(Ar)amü-aatomi mass aatommassiühikutes.Molek ulmass(Mr)-molekuli mass aatommassiühikutes.Li-7,Na-23,Se -79.Lihtaine koosneb ainult ühe ja sama elemendi aatomitest .Lihtainena esinev metall koosneb ainult metallilise elemendi aatomitest.Lihtainena esinev mittemetall koosneb ainult mit temetallilise elemendi aatomitest.O2-hapniku molekuli valem ,N2-lämmastiku molekuli valem.H-üks vesiniku aatom.Arv va lemi ees-kordaja e.koefitsent.2O-kaks hapniku aatomit,2O2 -kaks hapniku molekuli.Lihtained-üksikud aatomid(väärisgaasid
jooksul II ELEKTROMAGNETVNKUMISED VAHELDUVVOOL JA SELLE KIRJELDAMINE * Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. * Laengukandjate suunatud liikumine on vahelduvvoolu korral vnkumine * Voolutugevuse hetkvrtus i sltub laiatarbelise vahelduvvoolu korral ajast t kujul i= I cos ?t vi i= I sin ?t. * Voolutugevuse suurimat vimalikku vrtust I nimetatakse amplituudvrtuseks. * Faas ?t nitab vnkeseisundit nurga hikutes. * Ringsagedus ? nitab ajahikus lbitavat faasinurka radiaanides. VAHELDUVVOOLU TEKKIMINE. GENERAATOR * Generaatoriks nimetatakse seadet, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvlja energiaks. * Mehaaniline generaator sisaldab magnetvlja tekitajat (psi- vi elektromagnetit) ja selle suhtes prlevat juhtmemhist. TAKISTUSED VAHELDUVVOOLU AHELAS * Vahelduvvoolu ahela aktiivtakistuseks R nimetatakse takistust, mis on olemas ka alalisvoolu korral
Trine Kasemägi 12.d klass Sõna jõud Confucius on öelnud: ,,Teadmata sõnade tõelist jõudu, on võimatu teada midagi rohkemat ". Sõnadel on vägi, mille suurust on keeruline ühikutes mõõta, kuid siiski suudavad targad ja tugevad inimesed, kes oskavad jälgida, mida ja miks nad ütlevad, mõista oma lausumiste põhjuseid ning teada ka nende tagajärgi. Kõigel, mida ütleme, on tähendus, tahame seda või mitte. Inimesed peavad õppima kasutama seda võimet ning teadma, et kui kasutada õiged sõnu õigel ajal, pole peaaegu miski võimatu. Sõnadega on võimalik panna liikuma rahvamasse ning isegi rahvusi. See, mis on kord suure tunde ning
3 ergonoomilisst tegevustasandit vältimaks kahjustavate faktorite toimet inimesele on kahjustava toime allikas, allika toime ülekanne inimesele ja inimene ise. 3. Kas isikukaitsevahendeid tuleb kasutada ENNE või PÄRAST ergonoomiliste soovituste rakendamist ? Isikukaitsevahendeid tuleb kasutada vaid pärast ergonoomiliste soovituste rakendamist. 4. Kas isikukaitsevahendid on VIIMANE või ESIMENE abinõu ? Isikukaitsevahendid on viimane abinõu. 5. Millistes ühikutes mõõdetakse valgustatust ruumis ? Valgustatust ruumis mõõdetakse luksides (lx). 6. Milline on ideaalne valgustatuse tase tööruumis ? Ideaalne valgustatuse tase tööruumis on 500 800 lx. 7. Milline on orienteerumisvalgustuse tase, kus ei tohi enam lugeda ? Orienteerumisvalgustuse tase, kus ei tohi enam lugeda, on 10 200 lx. 8. Milline on valgustatuse tase väga täpse töö puhul ? Valgustatuse tase väga täpse töö puhul on 800 3000 lx. 9
ruudu le aja. Tavaliselt arvutuste lihtsuse tttu neid ei kasutata. Ruutvolttunni arvestid paigaldatakse uuritava seadme ette, ruutampertunni arvestid uuritava seadme taha. 2.9. Pinge kaod Elektrivarustusssteemi elemendi elektriline koormus kutsub temas esile pingekao: U = U - U 1 2 U1 - pinge sisendis U2 - pinge vljundis U arvutus on vajalik pinge kikumise mramiseks vrreldes nimipingega Pingekadu suhtelistes hikutes See peab olema 5% piires. Pingekao leidmine aseskeemi jrgi suhtelistes hikutes Upk - pingekao pikikomponent Urk - pingekao ristikomponent Tavaliselt on ristikomponent nii vike, et selle vib jtta arvestamata. Sellisel juhul: Upk I2R Urk jI2X U U1 U2 I2 +j joon. 2.9.1. Elektrivarustusssteemis tavaliselt U > 0
Trim – laeva trim Deadweight – laeva kandevõime TPC – laeva süvise muutus kauba tonnides ühe sentimeetri kohta Cubic capacity – laeva kaubaruumide maht kuupmeetrites (puistelasti ja vedellasti puhul) 2) Nimetage kaubalaevade tüübid (2.5p) Segalasti laevad, RO-RO laevad, konteinerlaevad, tankerid, balkerid 3) Laeva kiirust mõõdetakse mis ühikutes? Mida see lahtiseletatuna tähendab? (0.5p) Mõõdetakse sõlmedes. 1 sõlm = 1 meremiil tunnis ehk siis 1,852 km/h. Meremiil on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel. 4) Nimetage sadamate haldussüsteemid? (1.5p) Landlord Port, Tool Port, Service Port 5) Miks veetakse kaupu meritsi? (3p) Sellepärast, et paljudel siseriiklikel ja rahvusvahelistel kaubavedudel on meretransport
Keha siseenergia on aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa. 3.Millest sõltub keha siseenergia aineosakeste seisukohalt? Keha siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja nende vastastikusest asendist. 4.Millistel viisidel saab muuta keha siseenergiat? Keha siseenergiat saab muuta töö- ja soojusülekandega. 5.Millisel juhul muutub keha siseenergia? Keha siseenergia muutub temperatuuri muutumisel ja aine oleku muutmisel. 6.Mida nimetatakse soojushulgaks (Q) ja mis ühikutes seda mõõdetakse (2 ühikut ja nende omavaheline seos)? Soojushulgaks nim. keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt kehalt teisele kehale või teiselt kehalt antud kehale. Ühikud 1J ja 1cal. 1cal= 4,27 J. 7.Mida tähendab soojushulga ühik 1 kalor? 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1g vee temperatuuri tõstmiseks 1C võrra. 8.Mida nimetatakse soojusülekandeks? Nimeta soojusülekande võimalusi. Soojusülekanne on siseenergia levimine ühelt kehalt teisele
Suuretehnoloogia tingimused raiskavad loodusvarasid ja saastab keskkonda. 14. Millised on bioloogilistele organismidele ohtlikud kiirgused? Kahjulikud ja ohtlikud on radioaktiivsed kiirgused. Väga ohtlik on inimesele gammakiirgus, kuna tema läbimisvõime on suur. Eriti ohtlik on gammakiirgus arenevatele organismidele. Alfa- ja beetakiirgustega pole probleemi seni, kuni neid ei organism ei hinga sisse või neela neid toiduainetes 15. Mis on kiirgusdoos? Millistes ühikutes seda mõõdetakse? Kiirgusdoos on aines neeldunud kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi ühikuks on 1 J/kg. Seda ühikut nimetatakse greiks. Kiirgusdoosi saame, kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga. 16. Mis on dosimeeter? Dosimeeter on mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks. 17. Mis on kiiritushaigus? Kiiritushaigus on haiguslik näht, mis tekib, kui organism puutub kokku kiiritusega. 18. Millised on kiiritushaiguse esmased nähtused?
planeerida tänavavalguse postide tootmist. Selleks on vajalik täita järgmised ülesanded: anda teoreetiline ülevaade toote kulude liikidest, omahinna arvutamise meetoditest, tasuvuspunkti ja rentaabluse arvutamise põhimõtetest; selgitada välja kulud, mis on vajalikud uue toote omahinna arvutamiseks; valida omahinna arvutamise meetod ja kalkuleerida toote omahind; leida tänavavalgustuse postide tootmise tasuvuspunkt ühikutes ja müügikäibena ning viia läbi tasuvuse analüüs erinevatel tegevusmahtudel; anda hinnang uue toote tasuvusele ja leida optimaalne tegevusmaht. Lõputöö esimeses osas selgitatakse välja kulude olemus, omahinna kujunemine ja tasuvuse arvutamine. Töös uuritakse, kuidas kujuneb toote omahind ja kui palju on vaja toota või osutada teenust, et toode saavutaks tasuvuse. Töös kirjeldatakse kulude
Mis on infra- ja ultrahelid? Inimese kõrv tajub helina võnkumisi, mille sagedus on vahemikus 16 kuni 20000 Hz. Tajupiiridest kõrgemad ja madalamad sagedused on vastavalt ultraheli ja infraheli. 2.Mis on mürasündmus? Püsiva tasemega heli, mille kestus on üks sekund ja mille kestel vabaneb sama kogus akustilist energiat kui kogu mürasündmuse vältel. 3.Mis põhjusel tuleb mõõta müra erinevate filtrite abil, saades tulemused ühikutes nagu dB(A) või dB(C)? kõvera A järgi mõõdetud helinivoo (dB) vastab helivaljusele 40 fooni ja alla selle 6 Riski- ja ohutusõpetus kõvera C järgi mõõdetud helinivoo (dB) vastab helivaljusele üle 70 fooni 4.Kas töö II osas mõõdetud ruumid vastasid normidele? Mida tuleks ja saaks ette võtta tulemuste parandamiseks? Millega tuleks arvestada antud normidega võrdlemise juures? 5
22. Kuidas liigub laeva raskuskese laadimisel ja lossimisel? 23. Mis on virtuaalne raskuskese? 24. Mis on dedveit? 25. Mis on laeva kogumahutavus (gross tonnage)? 26. Mis on laeva puhasmahutavus (net tonnage)? 27. Kas laeva raskuskeskme asend muutub kreeni ja trimmi muutusega? 28. Kas laeva mahukeskme asend muutub kreeni ja trimmi muutusega? 29. Mis on metatsenter? 30. Mis on GM? 31. Millest sõltub BM suurus? 32. Missugustes ühikutes väljendub pinna inertsimoment? 33. Milliseid nurki võib lugeda väikesteks kreeninurkadeks? 34. Kuidas käitub laev negatiivse GM puhul? 35. Mis on taastav õlg? 36. Püstuvuse põhivalem 37. Püstuvuse metatsentriline valem 38. Mis on KN? 39. Mis on MS? 40. Kuidas arvutada GZ KN-i ja MS-i abil? 41. Kas vabapinna mõju sõltub vedeliku tihedusest? 42. Kas kreenikatse tulemus võtab vabapinna mõju arvesse? 43. Kas vabapinna mõju sõltub vedeliku kogusest tankis? 44
Logistika maamajanduses - EKSAM (valikvastustega) 1) Tarneaeg on... 2) Tavaliselt tähtsaim tegur jaotusvedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt on.... 3) Otsevedude all mõeldakse... 4) Süsteemsete vedude eesmärgiks on... 5) Põhivedudel veetakse samas lastiruumis... 6) Multimodaalne ehk mitmeliigiline transport on... 7) Segmenteeritud transport on... 8) Millistes ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol? 9) Milline suurus väljendab veoki lastiruumi mahu kasutamist suhtes selle kandevõimesse? 10) Kuidas nimetatakse suurust, mis kirjeldab lastiruumi jooksvat meetrit kogu lastiruumi kõrguse ulatuses? 11) Veoviisi valikul omab kõige vähem tähtsust... 12) Terminalid töötavad üldjuhul... 13) Kaubavoo liikumisskeemi järgi jagunevad laod enamasti... 14) Kliendi veotellimuste konsolideerimine on... 15) Ekspedeerimine üldjuhul ei hõlma...