ja linnad(suurimate linnastute vahe raadius on u. 100km) Hiidlinn e. Megapolis- kokku kasvanud linnastud(Ameerika kirderannik(Boshwash). Eeslinnastumine e. Suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulik joon inimeste suurlinnadest välja linnade lähedusse.Vastulinnastumine-e. Kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest(linnastumist kaugematesse piirkondadesse).Globaalne võrk-üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskuste võrgustik. Ülemaailmastumine-linnade ülikiire kasv,mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ja elukohti. Tekivad vaesteagulid(ehk Getod), kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus(esineb arengumaades) 2007a. Oli Eestis 47 linna, igaühes yle 1000 elaniku. Eestis loetakse linnarahvaks linnade,alevite,alevike elanikkonda-e.o u. 80% elanikest. Eesti asulaid jaotatakse:1)Maalised asulad-külad(20%eesti elanikkonnast).Enamik
Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. 10. Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon - väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse 11. Linnastu ehk aglomeratsioon - funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad 12. Hiidlinn ehk megalopolis - suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades 13. Globaalne võrk - moodustub üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskustest /New York, Chicago, Los Angeles, London, Pariis, Tokyo, Moskva jt./ 14. Ülelinnastumine - linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti. Tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus. 15. Territoriaalne jaotus linnades - linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Linnades on: · kesklinn - ärila /kaubandus- ja kontoripinnad/
Kujunesid välja ka miljonilinnad. Linnades elas 50% inimestest. II periood: 20 saj. esimene pool. Uute linnade teke aeglustus, jätkus suurlinnade kasvamine. Arenesid välja linna lähedased asulad ning kasvasid kokku põhilinnaga. Linnastumise tase tõusis 70-80%-ni. Infoühiskond Need portsessid algasid Lääne-Euroopa ja P-Ameerikas 20saj. viimasel veerandil. Hakkab toimuma vastulinnastumine. Suur linnastute teke. Lähestikku paiknevad linnad kasvavad kokku. Hiidlinnade teke. 9. Linnade sisestruktuuri osad. 1. Kesklinn koosneb 2-est valdkonnast ajalooline ja äripiirkond. Euroopas linna süda on vanalinn ja teda ümbritseb äripiirkond. P-Ameerikas äärelinn ja vanalinn segunenud. 2. Elamurajoonid paiknevad grupiti moodustades korterelamute või villade rajoone. 3. Eeslinnad, kuhu on koondunud tööstus, suured kaubanduskeskused ja lennujaamad.
kiiresti. Põhja- Ameerikas ja enamikus Euroopa riikides kujunes linlik eluviis domineerivaks. Hoogustus eeslinnastumine. See on protsess, kus jõudsalt arenevad suure linna lähedased asulad. Kolmas etapp algab 20. sajandi keskpaigast. Kiire linnastumine toimub Lõuna riikides. Aastal 1980. a elas linnades 41% maailma rahvastikust ning paari aasta jooksul tõusis maailma keskmine linnastumiseaste juba 50%ni. Seda perioodi iseloomustab linnastute ja megapoliste ehk hiidlinnade areng. Miks inimesed tahavad linna minna? Linnade teket ja arengut mõjutavad paljud tegurid. Positiivsed tegurid väljenduvad inimeste soovis paremale majanduslikule järjele saada. Enamus jooksevad linna kõrgema palga ja parema töö pärast. Paljud seepärast, et kõik seal olev on käe ja jala juures. Näiteks soodne trantspordi geograafiline asend, eluaseme ehitamiseks vaja minev materjalide lähedus. Miks inimesed ei taha linna elama minna
Veel kasutatakse maailmas veel abiellumisvanuse ja rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke piiranguid. Rändepoliitikas on kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse, elamise ja töölubade saamisel. Osa riike reguleerib sisserännet ka kvootidega. 12.Milliseid probleeme tekitab hiidlinnade teke? Jäätmete probleemid, keskkond saastub üha enam, kuritegevuse levik, teedevõrgustiku rajamisega kaasnevad probleemid 13. Millised linnastumisega seotud probleemis on ühised nii Põhja kui Lõuna riikidele? Millised vaid arengumaade linnadele? Ühised probleemid on, et puhast vett ei jätku, prügimajandus hakkab ohustama inimeste tervist ja levib kuritegevus. Ning ainult arengumaade puhul on võib olla elukohtade puudus, haiguste kiirem levik ja joogivee puudus. 14
kasvasid suurlinnad. Kasvasid tänu eeslinnade tekkele, kuhu hakkas koonduma tööstus ja elamurajoonid. Eeslinnastumist nim. Suburbanisatsiooniks. (Linna elanikkond saavutas 70-80 % ühiskonnast) * Infoühiskonnas Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika. Lahtilinnastumine e. kontraurbanisatsioon. Minnakse elama linnast välja. Linnastute e. aglomeratsioonide teke. Lähestikku paiknevad väiksemad asulad kasvavad kokku emalinnaga infrastruktuuri kaudu. Megalopoliste e. hiidlinnade teke. Suurlinnade omavaheline kokkukasvamine suuremal maa-alal (Boswash, boston ja Washington) Maailmalinnas linnas mis omavad ülemaailmset tähtsust (u.20) Ameerikas New York, Los Angeles, Chicago. Euroopas London, Pariis, Moskva. Aasia Tokyo, Singapur, Hong Kong. Austraalias Sydney. Lõuna-Ameerikas Rio de Janeiro. Linnastumise probleemid: · Ülelinnastumine linnadesse asub elama rohkem inimesi, kui on töökohti.
Vastulinnastumine e. kontraurbanisatsioon · Elanikud lahkuvad linnadest kaugematesse maapiirkondadesse · Nähtus tekkis 1980a · Linnastu e. aglomeratsioon rühm lähedal asuvaid linnu, asulaid, mis kasvavad kokku. Neid seovad tihedad majandus jm. sidemed (Nt. Tallinna linnastu) · Hiidlinn e. megalopolis hiiglaslik linnastute kogum (Nt. Tokaido (Tokyo- Osaka) Jaapanis, Boshwash (Boston Washington) USA-s) Hiidlinnade paiknemine tänapäeval Hiidlinnad Põhja ja Lõuna riikides -muutused Linnastumine arengumaades · Algas 20 saj II poolel · 90% linnarahvastiku kasvust toimub arengumaade arvel · Tekib ülelinnastumine kontrollimatu linnarahvastiku juurdekasv · Tekivad slummid e. agulid · Majanduslikud, sotsiaalsed, keskkondlikud probleemid SLUMMID Kiiresti paisunud linnade vaeste elanike olukord on eriti keeruline tänu sellele, et
rassilistel põhjustel. Kodusõdade ajal ja muudel põhjustel ka riigi sees. ÜRO andmetel oli 1970 maailmas 2,5 mln pagulast ja 2001 juba 22 pagulast, lisaks 25 mln sisepagulast omaq riigi sees. Rändevoogude suundi sada aastat tagasi ja tänapäeval vaata õpikust (lk 49). Pendelränne on inimeste liikumine elukoha ja suhteliselt kaugel asuva töökoha vahel. Globaalne võrk on moodustunud üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskustest. Rahvuslikud- ehk regionaallinnastud on globaallinna madalama astme linnastud. Neis on mitmekesiste teenuste pakkujaid, kuid globaalsesse võrku kuuluvad kõrgema astme linnade kaudu. Kontrollivad ja juhivad äri- ja kultuurielu oma riigis või riigiosas. Slumm on marginaalse rahvastikuga (vaesed, töötud) asustatud vilets linnaosa. Peamiselt arengumaades, aga ka Põhja riikide suurlinnades. Arengumaades ehitavad inimesed oma
79, 81 energiam ajandus - majandusharu, mis hõlmab gildistum ine - tootmise või teenuste pakkumise energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jao koondumine kutsealati keskajal. Nt. kaupmees tamise. 65 te gild. 107 energiavarad - loodusnähtused ja maavarad, mida globaalne võrk - moodustub üle maailma tiheda on võimalik kasutada energiamajanduses. 66 te ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskus erikasutusega puuliigid - puuliigid, mille puhul test. 56 viljad, koor, mahl vms on vajalikum kui puit. 102 globaliseerum ine e. üleilm astum ine - kogu maa etnoregioon - etnilisel identiteedil põhinev ühis ilma haarav majandus- ja kultuurialaste kontak kondlik ja majanduslik kooslus, millel on osa tide laienemine ennekõike side- ja transporditeh riiklikke tunnuseid, noloogiate arengu tulemusena. 19
annaabi.ee 
