+1, +2 Elektronegatiivsus 2.00 Reaktsioonid Saadakse elavhõbe(II)sulfiidi (ehk kinnoveri) oksüdeerimisel HgS + O2 Hg + SO2 Ei reageeri hapetega (v.a. H2SO4 ja HNO3) Hg + H2SO4 HgSO4 + H2 Hg + 2HNO3 Hg(NO3)2 + H2 Temperatuuril 300 °C reageerib hapnikuga, tekib elavhõbe(II)oksiid Hg + O2 HgO Ühendid Oksiidid HgO, Hg2O Kloriidid HgCl2, Hg2Cl2 (kalomel) Sulfiidid HgS (kinover) Jodiidid HgI2, Hg2I2 Bromiidid HgBr2, Hg2Br2 Fluoriidid Hg2F, Hg2F2 Amalgaam Na(Hg), HgCl2 Metüülelavhõbe [CH3Hg]+ Kasutamine Termomeetrid, baromeetrid, manomeetrid jne. Elavhõbelamp Hambaplommid Kosmeetika Füsioloogiline toime Mürgistuse sümptomid Poolestusaeg 3 aastat Nõrkus Aur on ohtikkum kui Valu neelamisel vedelik Metallimaitse suus 0,4 mg = mürgistus Süljeeritus 150-300 mg = surm Iiveldus ja oksendamine Palavik 38-40° Huvitavat
(T*S > HL). Elektrolüüdid happed, alused ja soolad. Dissotsiatsioonimäär () ioonideks jagunenud molekulide arvu suhe üldisesse lahuses olevate molekulide arvusse. =ioniseerunud molekulide arv/kogu molekulide arv lahuses. Tugevad elektrolüüdid enamus sooladest, happed: Hci, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4; mõned hüdroksiidid: NaOH, KOH, Ba(OH)2. Nõrgad elektrolüüdid H2O, NH3(NH4OH); üksikud soolad: HgCl2, HgBr2; enamus orgaanilisi happeid: HCOOH, CH3COOH, (COOH)2; happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, HClO, H3PO4; amiinid: CH3NH2 (metüülamiin), C6H5NH2 (fenüülamiin, aniliin). DISSOTSIATSIOONIKONST. Khape=[H+]*[A-]/[HA]. Mida suurem on K, seda tugevam on hape või alus. Ionisatsioonikonstant pKhape= - log(Khap) (Khape=10-pKhape). Ioonide näiva, efektiivset kontsentratsiooni, mis iseloomustab lahuse tegelikke omadusi, nimetatakse aktiivsuseks (a). a= i * CM i iooni
· Aatommass: 200,59 · Sulamistemperatuur: -38,87 °C · Keemistemperatuur: 356,58 °C · Tihedus: 13,546 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: vedel · Kõvadus Mohsi järgi: - · Isotoobid: 7 Ühendid Fluoriidid: HgF2, Hg2F2 Kloriidid: HgCl2, Hg2Cl2 Bromiidid: HgBr2, Hg2Br2 Jodiidid: HgI2, Hg2I2 Hüdriidid: HgH2 Oksiidid: HgO, Hg2O Sulfiidid: HgS Seleniidid: HgSe Telluriidid: HgTe Tähtsus ja kasutamine Elavhõbedat kasutatakse kehatemperatuuri mõõtmiseks termomeetrites ja õhurõhu mõõtmiseks,hambaravis (hambaplommide koostises). Elavhõbeda rakendusi piirab oluliselt tema aurude toksilisus Teadusajaloos on elavhõbe seotud paljude avastustega
arengut isegi enne sündi.Seepärast on kõige enam ohustatud rühmaks lapsed ja sünnitamisealised naised. Metüülelavhõbe ladestub ja kontsentreerub eriti hästi veekeskkonna toiduahelas, mis muudab eriti ohustatuks rohkesti kala ja mereande tarbiva elanikkonna. On elavhõbedaühendeid, mis ei ole toksilised, neid on varem kasutatud isegi meditsiinis (näiteks süüfilise ravis). Ühendid: Fluoriidid: HgF2, Hg2F2 Kloriidid: HgCl2, Hg2Cl2 Bromiidid: HgBr2, Hg2Br2 Jodiidid: HgI2, Hg2I2 Hüdriidid: HgH2 Oksiidid: HgO, Hg2O Sulfiidid: HgS Seleniidid: HgSe Telluriidid: HgTe Nitriidid: - Elavhõbeda leidumine looduses: Elavhõbe esineb looduses kinaverina (HgS). Elavhõbedat leidub jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka
6Hg + 8HNO3 = 3Hg2(NO3)2 + 2NO + 4H2O. Õhus on elavhõbe püsiv. Õhus kuumutamisel ühineb ta hapnikuga, andes kollakaspunase elavhõbeoksiidi HgO, mis veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks 2Hg + O2 2HgO2Hg + O2. Elavhõbe lahustab hästi paljusid metalle, moodustades nn amalgaame (elavhõbedasulamid). Elavhõbedaühendid: Fluoriidid: HgF2, Hg2F2 Kloriidid: HgCl2, Hg2Cl2 Bromiidid: HgBr2, Hg2Br2 Jodiidid: HgI2, Hg2I2 Hüdriidid: HgH2 Oksiidid: HgO, Hg2O Sulfiidid: HgS Seleniidid: HgSe Telluriidid: HgTe Nitriidid: - 5 Elavhõbeda ja tema ühendite kasutusalad Elavhõbedal on suur temperatuurist tingitud soojuspaisumine, mis võimaldab tema kasutamist termomeetrites. Veel täidetakse temaga baromeetreid (rõhuühik mmHg
AaBb aAb+ + bBa- põhjustavad lahuste elektrijuhtivust Tugevad elektrolüüdid:Ioniseeruvad täielikult lahustudes vees Näiteks:HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4 leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid: NaOH, KOH, Ca(OH)2 tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad Nõrgad elektrolüüdid:Lahustamisel vees mittetäielikult ioniseerunud. Põhjustab vähest juhtivust H3PO4 H3O+ + H2PO4- AgCl Ag+ + Cl- Näited: vesi H2O ; ammoniaak NH3 ; üksikud soolad: HgCl2, HgBr2 ; enamus orgaanilisi happeid: HCOOH, CH3COOH, (COOH)2 ; happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 ; amiinid: CH3NH2 (metüülamiin), C6H5NH2 (fenüülamiin, aniliin) ; mitmealuselised happed II ja eriti III dissotsiatsiooni- järgus Mitteelektrolüüdid:Ained, mis lahustuvad vees kuid ei dissotsieeru;Juhtivuse muutust ei esine; Näiteks: Etanool C2H5OH ; Sukroos C12H22O11 Happed:on ühendid, mis loovutavad prootoneid (e. Vesinikioone); ained, mis dissotsieerudes annavad solvendi katiooni.
nõrgad elektrolüüdid - lahuses vähesel määral ioonideks jagunenud ( << 1) vesi H2O Lahustunud aine osakeste tegelikku arvu lahuses kirjeldab täpsemalt isotooniline tegur e. van't Hoffi faktor i ammoniaak NH3 üksikud soolad: HgCl 2, HgBr2 enamus orgaanilisi happeid: HCOOH, CH3COOH, (COOH)2 tegelik ioonide arv lahuses mitmed happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, HClO, H3PO 4 i = amiinid: CH 3NH2 (metüülamiin), C6H5NH 2 (fenüülamiin, aniliin) ühendi valemijärgsete ioonide arv () mitmealuselised happed II ja eriti III dissotsiatsioonijärgus:
sündi. Seepärast on kõige enam ohustatud rühmaks lapsed ja sünnitamisealised naised. Metüülelavhõbe ladestub ja kontsentreerub eriti hästi veekeskkonna toiduahelas, mis muudab eriti ohustatuks rohkesti kala ja mereande tarbiva elanikkonna. On elavhõbedaühendeid, mis ei ole toksilised, neid on varem kasutatud isegi meditsiinis (näiteks süüfilise ravis). Ühendid: Fluoriidid: HgF2, Hg2F2 Kloriidid: HgCl2, Hg2Cl2 Bromiidid: HgBr2, Hg2Br2 Jodiidid: HgI2, Hg2I2 Hüdriidid: HgH2 Oksiidid: HgO, Hg2O Sulfiidid: HgS Seleniidid: HgSe Telluriidid: HgTe Nitriidid: Hg(NO3)2 Orgaanilisi elavhõbeda ühendeid kasutatakse taimekaitsevahendites teraviljade töötlemiseks. 4 LOODUSKESKKOND 4.1 Esinemine looduses Vabal kujul looduses praktiliselt ei esine, saadakse elavhõbedamaakidest, millest olulisim on kinaver (HgS)
=iCmRT Cm- lahustunud aine kons(n/V). Osm rõhk=rõhuga mis ta avaldaks ideaalgaasina täites ruumala.Kasutatakse molaarmassi määramisel. Loomade ja taimede ainevahetuses. Mõjutab vee jaotumist kudedes. 63. Elektrolüüdid on ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone ja põhjustavad lahuste elektrijuhtivust. Tugevad elektrolüüdid ioniseeruvad täielikult lahustudes vees nt HCl, KOH. Nõrgad elektrolüüdid ei ioniseeri aga täielikult vees nt NH 3, HgBr2, HF. Sahharoos-mitteelektr 64.Vee ioonkorrutis: Ka vesi ise on lahuses mõningal määral ioniseerunud:H2OH++OH. Seega on happe lahuses ka OH ioone ja aluse lahuses H+ ioone, mis tekivad vee dissotsiatsioonist. Kuid kõikides vesilahustes kehtib seos C H+*COH-=KV KV ongi ioonkorrutis. 65. Lahuste happelisi - aluselisi omadusi kirjeldatakse arvuliselt vesinikeksponendi ehk pH mõistega: Selle võttis kasutusele Rootsi keemik pH=log(CH+). pH on oluline materjalide püsivuse seisukohalt
Dielektriline konstant on suurus, mis näitab, mitu korda vastastikused tungid kahe laengu vahel on antud keskkonnas väiksemad kui vaakumis. Lahustites mille dielektriline konstant on väike, seal dissotsatsiooni ei toimu. 67. Tugevad ja nõrgad elektrolüüdid. · nõrgad elektrolüüdid - lahuses vähesel määral ioonideks jagunenud (a << 1), nende hulka kuuluvad: · vesi H2O · ammoniaak NH3 · üksikud soolad: HgCl2, HgBr2 · enamus orgaanilisi happeid: HCOOH, CH3COOH, (COOH)2 · mitmed happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 · amiinid: CH3NH2 (metüülamiin), C6H5NH2 (fenüülamiin, aniliin) mitmealuselised happed II ja eriti III dissotsiatsioonijärgus Nõrkade elektrolüütide lahustes on ioonid tasakaalus dissotsieerumata molekulidega. Seega tuleb nõrkade elektrolüütide dissotsiatsiooni käsitada pöörduva protsessina: CH3COOH àß CH3COO + H+
Ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone, põhjustades elektrijuhtivust Tugevad elektrolüüdid - ioniseeruvad täielikult lahustudes vees. Näiteks: - HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4 - leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid:NaOH, KOH, Ca(OH)2 - tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad. Nõrgad: Lahustamisel vees mittetäielikult ioniseerunud, Põhjustavad vähest juhtivust Näited: vesi H2O; ammoniaak NH3; soolad: HgCl2, HgBr2; enamus orgaanilisi happeid: metaanhape (HCOOH), etaanhape (CH3COOH), oblikhape - (COOH)2; happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 Mitteelektrolüüdid - molekulaarne aine, mis lahustumisel ei moodusta ioone. Näiteks lihtained (hapnik, jood), oksiidid (CO, NO, Al2O3) ning paljud orgaanilised ained (suhkur ehk sahharoos, etanool). 72. Vee ioonkorrutis. Happe lahuses on OH ioone ja aluse lahuses H+ ioone, mis tekivad vee dissotsiatsioonist.
l Lahustamisel vees mittetäielikult ioniseerunud } vee polaarsete molekulide toimel moodustuvad suhteliselt tugevad l Põhjustavad vähest juhtivust pulbrilised kehad. Näited: vesi H2O; ammoniaak NH3; } Seda protsessi nimetatakse granuleerimiseks. soolad: HgCl2, HgBr2; Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); enamus orgaanilisi happeid: metaanhape (HCOOH), Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) etaanhape (CH3COOH), oblikhape - (COOH)2; Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, H3PO4
(dosake ~2200 nm). l Põhjustavad vähest juhtivust Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad Näited: vesi H2O; ammoniaak NH3; on suhteliselt ebapüsivad soolad: HgCl2, HgBr2; enamus orgaanilisi happeid: metaanhape (HCOOH), 61. Gaaside lahustuvus vedelikes (Henry-Daltoni seadus). etaanhape (CH3COOH), oblikhape (COOH)2; Gaaside lahustuvus väheneb t° tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid.
annaabi.ee 
