noorte intellektuaalide elusaatustesse. 1825. Aastal dekabristide ülestõusust hoo sisse saanud läänemeelsete revolutsionääride heitlusi tollase tsaarivõimuga võib pidada järgmisel sajandil saabuva kommunistliku revolutsiooni eellooks. Mina käisin Tom Stoppardi triloogia teist osa vaatamas. See triloogia tegeleb poliitiliste radikaalidega vene revolutsiooniliste intellektuaalidega, kes 19. sajandil eksiili satuvad. ,,Utoopia ranniku" moraali võib kokku võtta peategelase Aleksander Herzeni mõttesse, et inimesi ei tohiks ohverdada ideede nimel. Nii ei kutsu Stoppard üles paremale maailmale, ei õhuta oma ideede nimel võitlema. Ta kutsub pigem üles mõistlikule maailmale. Läbivaks teemaks on ideaalse ühiskonna otsingud, mis lõpevad paratamatult läbikukkumisega. Utoopia ei ole kahjuks midagi muud kui vaid utoopia, kinnitab nii ühiskonnakorralduse kui ka inimloomuse ehituse suhtes skeptiline Stoppard. Talle
lastekasvataja - koduabilisena. Tulles tagasi Eestisse, töötas Eva Lootsar aasta müüjana raamatukaupluses, seejärel asus tööle H. Kubu Tütarlaste Eragümnaasiumi juures asuvas eralasteaias juhataja- kasvatajana. Aastail 1935-1936 juhatas ta oma eramänguringi. 1940-1944 töötas Eva Lootsar Tallinna Sotsiaal- ja Kodundusinstituudis lasteaednik-instruktorina, hiljem aga selle õigusjärgses õppeasutuses õpetajana 1950-1952 õppis ta Herzeni nim. Leningradi Pedagoogilises Instituudis. 1952-1981 asus Eva Lootsar tööle Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, esialgu metoodikuna, 1966. aastast koolieelse kasvatuse kabineti juhatajana. 1966. aastal omistati Eva Lootsarile teenelise õpetaja aunimetus. Ta oli ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud. Eva Lootsar suri aastal 1987. 3 Pedagoogilised põhimõtted
kasvatajana H. Kubu Tütarlaste Eragümnaasiumi juures asuvas eralasteaias. Aastail 1935-36 juhatas ta oma eramänguringi. Eva Lootsar oli ka Tallinna III ja Tallinna I Lastepäevakodu kasvataja. 1940-1944 töötas Eva Lootsar Tallinna Sotsiaal- ja Kodundusinstituudis lasteaednik- instruktorina (sisuliselt juhataja) ja hiljem selle õigusjärgses õppeasutuses õpetajana. 3 1950-52 õppis ta Herzeni nim. Leningradi Pedagoogilises Instituudis. 1952-1981 tegutses Eva Lootsar Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, esialgu metoodikuna, 1966. aastast koolieelse kasvatuse kabineti juhatajana. 1966. aastal omistati Eva Lootsarile teenelise õpetaja aunimetus. Eva Lootsar oli ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud. Eva Lootsar suri 1987 aastal. EVA LOOTSARE PEDAGOOGILISED PÕHIMÕTTED Kultuurse käitumise kasvatamisest
Töökäik Taas Eestis, töötas Eva Lootsar aasta müüjana raamatukaupluses, seejärel juhataja- kasvatajana H. Kubu Tütarlaste Eragümnaasiumi juures asuvas eralasteaias. Aastail 1935-36 juhatas ta oma eramänguringi. Eva Lootsar oli ka Tallinna III ja Tallinna I Lastepäevakodu kasvataja. 1940-1944 töötas Eva Lootsar Tallinna Sotsiaal- ja Kodundusinstituudis lasteaednik- instruktorina (sisuliselt juhataja) ja hiljem selle õigusjärgses õppeasutuses õpetajana. 1950-52 õppis ta Herzeni nim. Leningradi Pedagoogilises Instituudis. 1952-1981 tegutses Eva Lootsar Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, esialgu metoodikuna, 1966. aastast koolieelse kasvatuse kabineti juhatajana. 1966. aastal omistati Eva Lootsarile teenelise õpetaja aunimetus. Eva Lootsar oli ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud. 4 Eva Lootsar suri 1987 aastal. EVA LOOTSARE PEDAGOOGILISED PÕHIMÕTTED Kultuurse käitumise kasvatamisest
aasta novembris, sai Jõgisalu uuesti õpetajaks, seekord Saulepi Mittetäielikku Keskkooli. Saulepis õpetas ta matemaatikat, keemiat, eesti keelt ja teisi aineid. 1947. aasta l. septembrist pakuti Jõgisalule Märjamaa Keskkooli õpetaja kohta, kuhu ta jäi tööle oma õpetaja-aastate lõpuni. Märjamaa Keskkoolis töötas Jõgisalu kolmkümmend üks aastat, nendest kakskümmend kuus õppealajuhatajana. Töö kõrval lõpetas 1950. aastal Tallinna Õpetajate Instituudi ja 1955. aastal Herzeni-nimelise Pedagoogilise Instituudi Leningradis, omandades keskkooli bioloogia- ja keemiaõpetaja kutse. Nõukogude ajal ei olnud õpetaja töö kerge. Ühiskonnas valitses kahekeelsus - üks asi, mida koolis õpetati, ja teine, mida kodus räägiti. Eestlased ei olnud ise oma peremehed ja see mõjutas ka õpetajatööd. Koolidel tuli välja sõeluda see, mida tuli õpetada, ja see, kuidasmoodi ,,oma asja'' edasi viia.
mängu iseloomustavaid jooni. On loodud erinevaid mänguteooriaid, mis käsitlevad mängu mõnevõrra erinevalt. Oma töös annangi ülevaate Võgotski, Elkonini ja Piaget`i mängu arengu teooriatest ja sellest, mida on ühist ja mida erinevat nendes teooriates. 3 ELKONIN Elulugu Daniil Elkonin (1904-1984) sündis Poltava kubermangus , ta õppis Poltava gümnaasiumis ja Alexander Herzeni nim. Leningradi Pedagoogilise Instituudis. Ta on töötanud selle instituudis alates 1929 aastast ,kus tema töö teemaks olid (koostöös Võgotskiga) probleemid, mis kajastasid laste mängu. Pärast lüüasaamist pedaloogias 1937 a. töötas ta alglasside õpetajana ühes Leningradi koolis ,õpetas Pedagoogilise Instituudis, andis välja vene keeleõpikuid Kaug-Siberi rahvastele.. Aastal 1940 kaitses ta doktorikraadi väitekirja.
positsioone. 12 Venemaa revolutsioonilise liikumise üks esimesi teoreetikuid oli Aleksandr Herzen (1812- 1870), kes suure osa oma elust (1847-1870) elas välismaal (Sveitsis,. Prantsusmaal, Londonis). Ta oponeeris keisrivõimule ja aristokraatiale, pooldas sotsialismi ja indiviidi õigusi, pidas iganenuks õigeusu kirikut. Äärmiselt mõjukas nii vene liberaalide kui radikaalide seas. Herzeni kaasaegne oli aadlisoost vene emigrant Mihhail Bakunin (1814-1876), kellest sai üks tuntumaid anarhismi teoreetikuid. Bakunin, Herzen ja paljud teised revolutsiooniliselt meelestatud rikkad vene noored olid ühtlasi kirjanikud, kirjanduskriitikud või poeedid ning omasid tihedaid sidemeid saksa ja prantsuse revolutsiooniteoreetikutega. Herzenist tugevasti mõjutatud oli radikaalne sotsialist Nikolai Tsernõsevski (1828-1889), kelle revolutsioonile kutsuv raamat ,,Mida teha
TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite mõis 150 miili Moskvast loode poole. Interjöör, veranda, aed. Aias on kohad istumiseks ja võrkkiik. Esimese
Nikolai Stavrogin (kr k stauros rist). Stavroginil on väga raske saatus. nad on teatud mõttes teisikud. Stavrogin on Stepan Trofimovitsi õpilane. Selles seisnebki D mõte 40ndate aastate idealist õpetas välja 60ndate aastate nihilisti, kuna tohutu põlgus Vm-sse kandus edasi. 40ndatel olid veel ideaalid, kuid 60ndate põlvkonnal ei ole enam midagi nad vihkavad kõike ja tahavad seda purustada. Kui D kujutab nooremat põlvkonda, siis peab ta silmas ka teisi fenomene. Ta pöördub Herzeni tekstide poole. Herzen oli kuni 1848. aastani vaadetelt läänlane. Ta muudab järsult vaateid ja muutub slavofiiliks. Ta emigreerub. Annab välja rev- ilist ajakirja ,,Kolokol". Herzenil tekib konflikt eksiilis elavate noorte Vm revolutsionääridega. Arvatakse, et D oli tuttav artikliga ,,Veelkord Bazarovist" siin võetakse kasutusele sõna bazarovlus. Bazarovlus teatud meeleolu ja käitumist iseloomustav mõiste. Herzeni arvates on
annaabi.ee 
