Kuramaa alad müüakse Taanile. 1560 Härgmäe lahing, orduriik saab lüüa, Viljandi ordulinnus langeb venelaste kätte. Talurahva ülestõus. Tallinn taotles Rootsi abi. 1561 Tallinn ja Harju-Viru vasallid annavad Rootsile ustavusvande, saabuvad Rootsi väed. Vilniuses sõlmitakse orduriigi ja Poola vahel leping, millega orduriik ja Riia peapiiskopkond alistub täielikult Poola kuningale Sigismund II Augustile. Alad jagatakse kaheks: Kuramaa hertsogiriigiks ja Üleväina-Liivimaaks. Seesama leping annab Liivimaa aadlile privileege: usuvabaduse, ainuõiguse täita kohalike riigiameteid, avardab lääniõigust. 1570 Venemaa sekkub taas sõjategevusse, otsib liitlasi ja pakub Saaremaa endisele Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit, Ivan Julm loovutab talle Põltsamaa linnuse. Tallinna esimene piiramine, puhkeb katk, piiramine lõpetatakse. 1572 Ivan Julm saabub ise vägesid juhtima, selleks ajaks oli vallutatud suurem osa Mandri-
Ning Saksa okupatsioon ei muutnud Eesti riigi olemasolu, kuna algas eestlaste Vabadusvõitlus Eestimaa puhastamine võõrvõimust, ning seda tunnustasid Prantsusmaa, Inglismaa ja Itaalia faktiliselt. Alguses käitusid Saksa võimud siin mõõdukalt, kuid siis nende poliitika muutus ja rahvusväed saadeti laiali, arreteeriti poliitikuid ning saadeti vangilaagritesse, sealhulgas ka K. Päts. Läti ja Eesti taheti muuta Balti hertsogiriigiks, ning sellega algas revolutsioon. 11.novebril 1918 Saksa okupatsioon varises kokku ja tööd alustas uuesti Eesti Ajutine Valitsus, kes sai ametlikult Eesti endale 19. novembril. Kuid sellega polnud Eesti piinad lõppenud. 13. november 1918 ütles Nõukogude Venemaa üles kõik Saksamaaga sõlmitud lepingud ja nii algas Eestis Vanadussõda kus nüüd tuli tagasi lüüa Punaarmee. Esialgu oli Punaarmeel suur edu, kuid siis saabus murrang. Murrangu põhjuseid oli mitu.
· Pöörduti välisriikide poole tunnustuse saamiseks Iseseisvuse väljakuulutamine Iseseisvuse väljakuulutamise tähtsus: · Võimaldas tõsta Eesti küsimuse rahvusvahelisele tasandile; · Võimaldas pidada Saksamaa vallutust okupatsiooniks; · Suurendas võimalust välisabiks; Saksamaa I okupatsioon · 3. märts 1918. a. Bresti rahu. · 12. aprill 1918. a. Riias Landesrati koosolek Eesti,- Liivi ja Lätimaa liita Preisimaa alluvusse üheks riigiks, Balti hertsogiriigiks. · 27. august 1918. a. Bresti rahu lisaleping. Saksamaa I okupatsioon 1918. a. Veebruar-november Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust · Terrorireziim · Balti hertsogiriik · ``Keelan, käsen, poon ja lasen`` Saksamaa I okupatsioon Novembrirevolutsiooni tõttu 3. november 1918. a. (ülestõus Kielis) väljub Saksamaa sõjast ja annab võimu Eesti valitsusele. Relvasis Eesti armeele ei anta. · 9. november 1918. a. Wilhelm II põgeneb Hollandisse.
Kuningas oli väejuht, rahu hoidja, võim tugines riigivaldustele. · Karolingide ajal tekib hõimudemokraatia · Ottoonid alus piiskoppide ja riigiabtide võimule. Kirikust sai riigi ühtsuse tagaja. Peagi aga tuli · Investituuritüli Heindrich IV ja Gregorius VII vahel. Paavst tahtis tugevndada ilmalikku võimu Itaalias ning vaimuliku võimu Euroopas. · Hohenstaunide dünasta võimutses väga sageli · Friedrich I Barbarossa 1152. muudetakse Austria hertsogiriigiks. Uppus Ristisõdades mägijõkke. Tekkis nö Itaaliapoliitika. Võimu alused: riigivaldus, staufide perekonna valdused, kositakse Ülem-Britannia printsess Beatrix. SAKSA TUNG ITTA · 11.saj toimus koloniseerimine · Keiser Lothar 1125.aastal · Kolmeväljasüsteem põllumaj. tehnika arend ning intensiivistumine · 14. sajand lõppes · Habsburgide dünastia 14.-15.sajand · Asustuse liigid: suurkülad, linnad, slaavi asulad ning asulad saksa õiguse alusel.
olevaks. Seega täidab Eesti Vabariigis president mõnes mõttes ka parlamendi ülemkoja funktsiooni. On ka riike, kus esindusfunktsiooniga riigipeaks on traditsiooniliselt kuningas või kuninganna. Siis on tegu konstitutsioonilise monarhiaga (Suurbritannia, Rootsi, Norra, Taani, Holland, Belgia, Hispaania jt.). Seesugust monarhiat võib veel kutsuda parlamentaarseks monarhiaks. Kuigi sellist riiki nimetatakse ametlikult kuningriigiks, vürstiriigiks (Monaco) või hertsogiriigiks (Luksemburg), ei erine selline riik laias laastus parlamentaarsest vabariigist, sest võimu teostatakse ka neis riikides demokraatlikult: seadusi võtab vastu parlament. Ühendatud Kuningriigis on parlament kahekojaline: seadused sünnivad alamkojas nimega the Commons ja need kinnitatakse ülemkojas the Lords. Monarh (kuningas v kuninganna) ei sekku seadusloomesse. Pole ju tähtis, kuidas esindusfunktsiooniga riigipead kutsutakse. Elizabeth II ei juhi riiki, seda teeb peaminister Gordon Brown
On ka riike, kus esindusfunktsiooniga riigipeaks on traditsiooniliselt kuningas või kuninganna. Siis on tegu konstitutsioonilise monarhiaga (Suurbritannia, Rootsi, Norra, Taani, Holland, Belgia, Hispaania jt). Seesugust monarhiat võib veel kutsuda parlamentaarseks monarhiaks. Kuigi sellist 12 riiki nimetatakse ametlikult kuningriigiks, vürstiriigiks (Monaco) või hertsogiriigiks (Luksemburg), ei erine selline riik laias laastus parlamentaarsest vabariigist, sest võimu teostatakse ka neis riikides demokraatlikult: seadusi võtab vastu parlament. Ühendkuningriigis on parlament kahekojaline: seadused sünnivad alamkojas nimega the Commons ja need kinnitatakse ülemkojas the Lords. Monarh (kuningas v kuninganna) ei sekku seadusloomesse. Pole ju tähtis, kuidas esindusfunktsiooniga riigipead kutsutakse. Elizabeth II ei juhi riiki, seda teeb peaminister Theresa May
Hispaanias kujunes välja mauri kultuur. Sõdisid ka Bütsantsiga Vahemere saarte pärast, alistasid Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta. Jõudsid paiguti ka Lõuna-Euroopa rannikule. SAKSAMAA Saksi dünastia Pärast viimase Karolingi valitseja surma ja segadust hakkas kuningas Franki Konradi ajal valitsema Saksi dünastia (919-1024). Tugevdati kuningavõimu, pandi alus Saksa- Rooma riigile. 911. aastaks oli riik tegelikult jagunenud mitmeks sõltumatuks hertsogiriigiks, mille valitsejad kuningavõimu ei tunnistanud. Varsti pärast Karolingide valitsemise lõppu valisid Saksa hertsogid ja piiskopid kuningaks Saksi hertsogi. Peagi suutsid Saksi soost kuningad oma võimu tugevdada ja Saksamaa taas ühtseks riigiks liita (kaitse organiseerimine ungarlaste vastu ja lõpuks võidu saavutamine selle ohtliku vaenlase üle). Heinrich I esimene Saksi dünastiast kuningas, Linnupüüdja (918/9-936). Kauples ühe ungari
Jõudsid paiguti ka Lõuna-Euroopa rannikule. SAKSAMAA Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat. Pärast viimase Karolingi valitseja surma ja segadust hakkas kuningas Franki Konradi ajal valitsema Saksi dünastia (919-1024). Tugevdati kuningavõimu, pandi alus Saksa-Rooma riigile. 911. aastaks oli riik tegelikult jagunenud mitmeks sõltumatuks hertsogiriigiks, mille valitsejad kuningavõimu ei tunnistanud. Varsti pärast Karolingide valitsemise lõppu valisid Saksa hertsogid ja piiskopid kuningaks Saksi hertsogi. Peagi suutsid Saksi soost kuningad oma võimu tugevdada ja Saksamaa taas ühtseks riigiks liita (kaitse organiseerimine ungarlaste vastu ja lõpuks võidu saavutamine selle ohtliku vaenlase üle). Heinrich I esimene Saksi dünastiast kuningas, Linnupüüdja (918/9-936). Kauples ühe ungari üliku vangi
annaabi.ee 
