Edu algus Tänu peapiiskopi mõjuvõimule sai Orlando 20-aastaselt Rooma Sr. Laterano kiriku koormeistriks. Roomas kirjutas oma esimese 4-häälse missa ja hulga motette Vanemate surm & rännuaastad Pärast kahe aastast viibimist roomas siirdus tänu vanemate haigestumisele tagasi Belgiasse Leidis vanemad surnuna Ei leidnud sünnilinnas rakendust ning rändas mõned aastad Prantsusmaal ja Inglismaal Edasi siirdus Antverpenisse, kuni sai kutse Baierimaa hertsogilt Hertsog Alberti õukonnas Orlando oli muusikalembelise printsi alluvuses väga produktiivne Töötas õukunnas kokku 34 aastat Pälvis hertsogi ja tema poja, paavsti, kuninga ja imperaatori poolehoiu Imperaator Maximillian tõstis Orlando aadliseisusse Vanadus Pikajaline töö mõjus vaimule ta langes depressiooni ning varises vaimselt kokku Esialgu suutis sellest toibuda, kuid ei taastunud Suri 14. juulil 1594. aastal Münchenis Kokkuvõte Oma ajastu üks suurimaid heliloojaid
kuid sel hetkel on proua mees juba Bastille'sse viidud. Gaskoonlane sai proualt ülesande salajane kiri edasi toimetada. Üsna pea armus d'Artagnan võluvasse proua Bonacieux'i. D'Artagnanni abil aitab ta armatatu Buckinghami hertsogil kuninganna Annaga kohtuda. Kuninganna andis hertsogile mälestuseks teemantripatsid. Samal ajal meelitab kardinal oma libeda jutuga härra Bonacieux'i enda poolele. Varsti saab d'Artagnan kuningannalt endalt ülesande minna Inglismaale ja tuua hertsogilt tagasi teemantripatsid. Vapper gaskoonlane asubki koos oma kolme sõbraga teele. Ainult d'Artagnan jõuab Inglismaale ja täidab seal oma ülesande. Proua Bonacieux rööviti uuesti, seekord tema reeturist mehe abiga. Tuleb välja, et kardinali käsilane mileedi oli Athose naine. D'Artagnan tutvub isiklikult mileediga tema teenija kaudu, kellele meeldib d'Artagnan. D'Artagnanile hakkab omakorda meeldima kütkestav mileedi
11. Goethe elu ja looming: 14. Goethe 1745-1832. Sündis Frankfurdis kindlustatud kodaniku peres. Alghariduse sai koduõpetajate kaudu (kuni gümnaasiumini). '65 astus Leipzigi ülikooli õigusteadust õppima, vahepeal jäi haigex ja surmahirm tegi ta sügavalt usklikux, õpinguid jätkas Strasbourgis. Natuke aega töötas advokaadina. Lapsest saadik luulelemb. Lisax kirjandusele oli huvide ring väga lai: reaalteadused, bioloogia, optika, inimese anatoomia. '75 sai pakkumise Weimari hertsogilt astuda õukonda salanõunikux, sai ka aadlitiitli. Elu ja loomingut muutis reis Itaaliasse `86-'88. Tagasipöördudes hakkas teatridirektorix (lavastas ka). Tal oli elu jooxul palju naisi, elas pikalt vabaabielus ja lõpux ka abiellus. G. suur sõber oli Schiller, kelle surm oli talle tugevax löögix. Looming: "Götz von Berling" : 1. romantiline näidend, taustax tõeliselt Sm-l elanud aadlik, kes ka tegelikult sattus tlp-e etteotsa rahvasõjas, tegelikus elus elas kõrge eani, aga G
Ta vallutab Kiievi ja loob ühtse riigi. Kiievist saab pealinn, mida ohustavad nomaadide (rändrahvad) kallaletungid. Inglismaa, Wessexi kuningas Alfred Suur võitleb taanlastega aastal 8771-899. Edingtoni lahingus ta võidab taanlasi ja saavutab pärast Londoni vallutamist (885) ja kindlustamist valduste jagamisel. Tema järeltulijate Edward Vanema ja Aethelstani ajal allutatakse taanlaste riigid. 14.10.1066 Hastangi lahingus saab Harold ( Essexi krahvi Godwingi poeg) lüüa Normandia hertsogilt Guillaume´ilt, kes oli sõjaväega Inglismaale saabunud. Harold suri. Norra viikingid avastasid umbes aastal 860 Islandi. Pärast Norra ühendamis Harald Kaunijuukse poolt lahkuvad paljud norralased kodumaalt ja asuvad alates 874 aasatast elama Islandile. 982 aasatal hakkavad normannid edasi sõitma Gröönimaa poole. Tavaliselt normannid ei sõida avamerele ainult kui on häda juhus.984 aastal jõuab Islandlane Eirikr Punane Gröönimaale ning asutab seal koloonia
Juba nooruses oli ta väga teadmishimuline. Esimesed kirjanduslikud katsetused kuulusid sellesse aega, millal ta õppis õigusteadust Leipzigi ülikoolis. Suurt tähtsust edasises kirjanduslikus tegevuses omasid õpingud Prantsusmaal, kus ta tutvus Henderiga ja temast sai üks ,,tormi ja tungi" põhitugesid. ,,Tormi ja tungi" aegadesse kuulusid silmapaistev näidend ,,Götz von Berlichingen" ja romaan ,,Noore Wertheri kannatused" 1775 aastal sai Goethe Weimari hertsogilt pakkumise asuda sealsesse riigiteenistusse ja temast sai Weimari valitsuse salanõunik ja talle anti aadlikutiitel. Sel ajal tegeles Goethe väga erinevate asjadega. Innustunult oli ta seotud ühiskondlike asjadega, sest tema sooviks oli teoks teha valgustuslikke reforme. Teda kütkestas loodusteadus ja ta pühendus botaanikale, bioloogiale, geoloogiale ja mineraloogiale. Uut inspiratsiooni sai ta Itaaliareisist. See mõjutas looma luuletsüklit ,,Rooma eleegiad".
See omakorda palub abi musketäridelt, kes on nõus teda aitama ja annab D´Artagnanile talismaniks kaasa käärid. Tuppa tormanud, mileedi ei leia kirja ja võtab vaese Constance vangina kaasa. Kuna musketäre rünnatakse teel, peab D´Artagnan üksi edasi minema. Sadamas võitleb ta Rochefordiga ja natuke enne võitu saabub mileedi kaasas Constance, keda ähvardab tappa, seda nähes D´Artagnan alistub. Mileedi on kaval ja võrgutab Buckinghami hertsogilt kaelakee välja. Constance ja D´Artagnan on vangis, kuid talismaniks antud käärid päästavad nad köidikutest. Vangikongi saabub võidukas mileedi, kaasas kaelakee ja uhkustab oma võiduga. Constance ei kannata seda ja tormab talle kallale, paljastades mileedi õlal häbistava liilia märgi. Mileedi põgeneb ja teised suunduvad ballile. Kuninganna muretseb kaelakee pärast, kuna ainult hetk on jäänud ballini ja keed pole kohal. Ball algab täies hoos ja
üritusel. Kui kuninganna sai kuninga soovist teada, läks ta närvi, sest need teemandid olid Londonis Buckinghami hertsogi käes. Samal ajal saatis kardinal ühe oma käsilastest kauni ja võluva mileedi Londonisse, palus tal tantsida ja ära võrgutada hertsog, et ta saaks temalt ära lõigata vähemalt 2 teemantit ripatsi küljest ning nendega tagasi tulla. Kuninganna palus toateenijal, Constance'l minna Londonisse ja võtta hertsogilt tagasi see ripats ning kuna Constance oli kuningannale väga ustav, võtsid nad ette teekonna Londonisse. (Selleks, et saada enne balli kätte teemantid ning et kuninganna maine jääks rikkumata ning ka kuningas ei saaks teada midagi ta suhtest hertsogiga.)d'Artagnan oli ka nõus minema ja koos kolme musketäriga nad võtsidki ette tee Londonisse. (Kuid Constance ei läinud vist ikkagi nendega kaasa.)
Ophelia venda Laertest Hamletit tapma.Ophelia matusetel võitlevad Laertes ja Hamlet. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude. Nii Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude sureb,Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras'i. Suveöö unenägu. Komöödias armastab Hermia Lysanderit, neiu isale aga meeldib Demetrius. Isa palub tütre abiellumiseks viimasega luba Ateena hertsogilt. Need 2 noormest on sarnased ning oma vanuselt, seisuselt ja väärikuselt igati võrdsed. Ühe on valinud välja armastus ja teise vanemate tahe. Võidab esimene. Kogu näidend räägib armastuse tujukusest, õigustest. Armastus saavutab võidu võlumetsas, kus valitsevad Oberon ja Titania. Tartuffe. Peategelane Tartuffe on leidnud peavarju Orgoni juures. Ta võidab peremehe ja tema ema poolehoiu. Teised majaelanikud näevad Tartuffis aga petist ning ei salli teda. Orgon
viskas merre. Tristan püüdis põgeneda kannatuste eest, hulkudes meredel ja kaugetel maadel. Kahe aasta jooksul ei kuulnud ta Isoldest mitte midagi. Ratsutas koos Gorvenaliga Bertoonimaale. Seal oli just sõda olnud ja Tristan otsustas aidata riiki taastada. Ta läks hertsogiga kohtuma. Nad võtsid ta vastu austusavaldusega. Herstogil oli tütar, keda kutsuti Valgete Kätega Isoldeks. Tristan otsustas Riolilt tagasi võtta kõik, mis ta oli Bertoonimaa hertsogilt ära võtnud sõja ajal. Peale sõda lubas ta Tristanil abielluga Valgete Kätega Isoldega. Tristan valetas Isoldele, et ta tõotas kunagi ammu, et kui ta kunagi peaks võtma naise, siis hoidub ta terve aasta jooksul teda embamast ja suudlemast. Tristan rääkis kogu oma eluloo Kaherdinile, Isolde vennale. Samal ajal Tintagelis õhkab Heledapäine Isolde Tristani järele ja kutsub teda. Kuid siis saab teada, et Tristan on abielus teise Isoldega. Kaherdin soovitas
Pani aluse Lancesteri dünastiale (1399). Olles samas Plantageneti dünastia edasikandja. Mortimerid ei jätnud troonipretensiooni unarusse, kuid veel seda ei puutunud. Kodusõda hakkas hoopis 15.sajandi keskel. Henry VI valitsusaja rahulolematus. Tema valitsusajal puhkeb sõjategevus. Sai võimule juba 1422. Oli ühe-aastane. Oli nõrk kuningas. Oli vaimselt ebastabiilne. Wars of the Roses algus 1455 (St Albansi lahing). Henry VI saab Yorki hertsogilt lüüa , võim läheb Yorkide kätte. Henry jääb kuningaks vaid nimeliselt. Anjou Margaret oli Henry VI naine, võis veel asju päästa, oli osav poliitik. Aitas ta St. Albansi lahingu järel põgenema. 1459 suutis Margaret ta võimu taastada. Punased ja valged roosid. Lancasterid (punane) ja Yorkid (valge). Mõlemad suguvõsad olid Edward III järeltulijad. Mõlema suguvõsa vapil oli roos. Yorki hertsog Edward (Edward IV), Mortimer Crossi, Henry VI ja tema poja ülestõus 1471
katoliku usu sisu peamiselt teadmata. VANA-LIIVIMAA SISESUHTED. RÕIVATUS TÜLI. Riia ja Tartu piiskopkondadesasendati valge rüü mustaga. Ordu nägi selle oma autoriteedi õõnestamist. Avaldas seetõttu protesti ja okupeeris piiskoppide ja toomhärrade mõisad. Rõivaste mood oli sellel ajal igas linnas erinev. Ordu allutamiseks asus Tartupiiskopkonda juhtima Dietrich Damerow. Abi palus ta Inglismaalt, kust jäi saamata. Veel palus abi Põhaj-Saksa Mecklenburgi hertsogilt ja veel mõningatel Saksa kõrgaadlikelt, Leedu suurvürstilt Vitautaselt ja Riia peapiiskoppilt. Appi tulid ka veel 500 vitaalivenda. 1396 - Ordu rüüstas Tartu piiskopkonna maid ja vallutas kõik linnused peale Toomemäe. Rõivastus tüli lahendati 1397 Danzigi (praegune GDANSK) kongressil. Seal otsustati, et Riia peapiikop on Liivi ordu liige ja ordu ei tohtinud nõuda piiskopkondade vasallidelt osavõttu ordu sõdadest.
annaabi.ee 
