Stepihunt(Hermann Hesse) Teose analüüs Tegevus toimub 1920. Aastatel Saksamaal.Romaan räägib Harry elust. Peale seda, kui ta on otsustanud sooritada järgmine päev enesetappu, jalutab ta linna vahel ringi ja astub sisse kõrtsi, kus ta kohtub Herminega, kes paneb Harry-d enesetappu edasi lükkama. Tänu Herminele hakkab Harry jälle elu taluma. Esimeseks probleemiks võiks olla miks depressioonis inimesed ei soovi abi. Harry käitumisest võib välja lugeda, et ta oli depressioonis. Sellele vihjab tema enesetappu soov. asi võib olla selles, et depressioonis inimene ei suuda näha lootust, ning see tõttu ta ei leia mõtet abi otsida. Teine probleem võib olla see, et miks inimesed vajavad teisi inimesi(vaimselt). Algul oli
Hesse ,,Stepihunt" Armuke-.Mariaga, kellest saab Harry armuke. Mees on rahul, kuigi teab, et naine magab ka teistega. Oma keha jagab Harry Mariaga, kuid hinge ja sisemaailma Herminega. Hermine tutvustab Harryt salapärase saksofonimängija Pablo ning armastuskunstis vilunud Mariaga. Mariast saab Harry armuke, kes õpetab teda meelelistest naudingutest uuesti rõõmu tundma. Harry blond sinisilmne armuke. Maria suudab edasi anda igasuguseid tundeid väga hästi. Tema armastus süstib Harrysse uut elujõudu ja lootust. Suhtega Mariaga suudab Harry leida romantika ja seksuaalsuse aspekte,mida ta enne oli pidanud sobimatuteks ja triviaalseteks.
tunda. Loomaliku poole nimetab Harry stepihundiks. Ta on kui üksik kiskja keset steppi, tema ümber on küll teised inimesed, aga oma hingest on ta kõik nad välja tõrjunud. Kui Harry üle pika aja vanale sõbrale külla läheb, selgub, et ta ei suuda enam hunti endas talitseda ning see paiskub välja, hävitades viimase inimliku kontakti. See viib Harry enesetapu äärele. Vahetult enne plaanitud enesetappu kohtub aga Harry Herminega, salapärase tütarlapsega, kes kuidagi suudab mehe hinge näha ja seda mõista. Hermine õpetab teda taas elust rõõmu tundma, annab talle tantsutunde, viib kontsertidele ja tutvustab talle Mariat. Olgugi et tegemist on kerge meelelahutusega, mõistab Harry, et see on üks viis elu nautida. Tänu Herminele õpib mees oma hinge avama ning Maria on see, kellega Harry saab oma keha jagada. Pöördepunktiks Harry elus saab ball, kus ta tarbib narkootilist ainet. See viib ta maagilisse
vastandumine seniste tõekspidamiste ja elu mõttega, on isiksus lõhesumise äärel. Ühes inimeses saab elada mitu erinevat loomust vaid siis, kui nad ei sattu vastuollu teineteisega. Arvan, et me kõik vajame kedagi, kellega jagada igapäevaseid sündmusi ja kasvõi osa oma mõtetest. See suunab meid tagasi õigele rajale, kui oleme kõrvale kaldunud ja annab meile uusi ideid, mida me ise pole suutnud leida. Ühes öös tutvub Harry Herminega ning peagi tunnevad nad mõelmad, et on leinud hingesugulase, kelle kaudu ennast paremini mõista. Harry suutis ära oodata, mil Hermine temasse armub. Eneselegi üllatuseks nautis ta tantsimist, suhtlemist ja head muusikat. Ta tundis, et ta elab lõpuks elu, mida ta pole juba aastaid elanud. Seega saab ta lihtsate meeleolude ja sõbra toe abil võitu enda sees mäslevast hundist ja pöörduda tagasi täisväärtusliku elu juurde.
maailmast. Enesevihkamine on võrdne egoismiga, mis kutsub esile isoleeritust. Ta püüdis elust otsida kõrgemat tähendust , kuulas Mozartit, kirudes raadio ebaperfektsust, suutmata elada lihtsalt ning tunda rõõmu dzässmuusikast, tantsimisest ja armastusest. Harry on otsustanud, et tuleb minna koju habemenoa järele ning oma elu lõpetada, kuid hirmust eelsesva ees tuigerdab ta mööda linna ning satub baari, kus ta kohtab Herminega. Harry tunneb, kuidas Hermine mõistab teda ning täites tütarlapse soove, üritab ta sulanduda ümbritsevasse keskkonda. Ta õpid ära tantsimise, mis oli varem täielikult mõeldamatu, kohtub Pabloga ning kohandub saksofonimänguga, Maria õpetab teda meelelistest naudingutest uuesti rõõmu tundma. Pablo kritiseerib Harry tõsimeelsust ning väidab, et lõbususest on maailmas palju rohkem kasu. Just huumor on edasiviivaks jõuks, oskus naerda enda üle. H. Hesse on öelnud, et igasugune
Just need enda loodud reeglid viisidki Harry tupikusse, kust ta enam omal käel välja tulla ei suutnud. Ta oli väga enesekriitiline ning hoidis kõiki oma tundeid enda sees, neid välja laskmata. Lõpuks sulgus ta endasse ning hunt Harry sees oli saavutanud oma eesmärgi. Ainsa võimaliku väljapääsuna näeb Harry enesetappu, mis päästaks teda maistest piinadest. Lohutus, et ta võib iga kell endalt elu võtta hoiab teda elus. Ühes öös tutvub Harry Herminega ning peagi tunnevad nad mõelmad, et on leinud hingesugulase, kelle kaudu ennast paremini mõista. Eneselegi üllatuseks nautis ta tantsimist, suhtlemist ja head muusikat. Ta tundis, et ta elab lõpuks elu, mida ta pole juba aastaid elanud. Nähes aga oma armastatud Herminet teise mehe embuses, ei suuda ta hundile vastu võidelda ning tapab maagilises teatris Hermine. Sellega saab selgeks, et Harry peab õppima enda erinevaid osasid talitsema ning ta ei tohi lasta hundil endas võimust võtta.
Herman Hesse "Stepihunt" Kuidas Harry muutub teose käigus? Miks? Teose alguses on Harry veendunud, et temas on kaks poolt inimese ja hundi oma , mis teineteisega läbi ei saa ja ta proovis hunti endast välja ajada, aga see ei läinud tal korda. Ta tundis, nagu ei sobiks ta maailmasse. Hiljem, kui ta oli Herminega kohtunud, hakkas ta mõistma, et meis kõigis on loendamatul hulgal erinevaid isiksusi ja temas ei olegi ainult kaks. Tähtis on, et need erinevad küljed omavahel läbi saaks, teineteist täiendaksid. Reaalne ja ebareaalne teoses Ebareaalne võis teoses olla Maagiline teater. Kõik see, mis seal toimus, ei oleks saanud päriselt juhtuda. Ja ma usun, et Harry oleks tegelikult reaalselt Hermine ära tapnud. Suur osa ülejäänud raamatust võib isegi mingis mõttes reaalne olla. Arvamus
Hermine roll on kõige tähtsam. Ta mõistab Harryt, on omamoodigi stepihunt ja ei sarnane teistega. Ta õpetab Harryle elu nautimist, näiteks tantsimist, mida too on enne vältinud. 6. Kaks sündmust maagilisest teatrist · Sõda sõda inimeste ja masinate vahel . Apokalüptiline, täis leeke ja verevalamist. · Tuba, kus olid kõik naised, keda Harry kunagi ihanud oli. Kõik need naised valmistasid teda ette viimaseks kohtumiseks Herminega. 7. Miks mõistetakse Harry kohtuotsusega igavesele elule? Sest surm ei ole tema jaoks väljapääs, ta peab õppima elu nautima, naerma jne. 8. Miks võime öelda, et Harry jaoks lõppeb see lugu positiivselt? Harry jaoks lõppeb see lugu positiivselt, sest ta mõistab, mida peab tegema ja on valmis uuesti võitlust alustama, korrata neid miljoneid kordi, et lõpuks jõuda soovitud tulemuseni.
piinavate teraapiate: uuritakse tema alateadvust, äratatakse tema uinunud meeled ja tundlikkus praktilise seksuaalteraapia, tantsuteraapia, muusika ja isegi psühhodeelsete droogi tekitatud kogemuste abil. Psühhoanalüüs muudab ,,Stepihundi" otsekui tagurpidi kujunemisromaaniks: küüniline ja vananev Harry Haller õpib lahti ütlema väärtusest, mis on põhjustanud tema viletsuse ja taastama nooruse terviklikkust ja süütust. Oluline etapp Harry tervenemises on kohtumine Herminega. Hermines näeb Harry oma alateadvuse naiselikku poolt. Hermine on lohutaja, ta võtab Harry emalikult oma tiiva alla ja õpetab talle lihtsaid asju, mille kaoks Harry pole varem aega leidnud. Juba esimesel kohtumisel Herminega ilmub Harryle Surematu, Goethe, kes manitseb, et ei maksa end mitte liiga tõsiselt võtta, sest tõsidus on ajalik, kuid nali igavikuline. Hermine on lahtine uks, mille kaudu jõuab Harryni elu. Hermine ise on aga
tegevust. Sisimas Harry imestab, mis vägi Herminel tema üle on, sest ta pole paarilisse isegi armunud. Kuid Harry on leidnud inimese, kes tunneb teda ja tema sisemaailma nii hästi ja selle nimel on valmis leppima uuendustega. Tantsides baaris, tutvub ta kena neiuga, Mariaga, kellest saab Harry armuke. Mees on rahul, kuigi teab, et naine magab ka teistega. Oma keha jagab Harry Mariaga, kuid hinge ja sisemaailma Herminega. Ta teab, et peagi saabub päev, mil ta armub hingesugulasse, kuid Harry on kannatlik ootaja. Enda üllatuseks suudab ta nautida elu – tantsimist, suhteid, isegi saksofoni mängijat ja peagi avastab, et hinges elav hunt on võidetud. Kuigi loom naerab ta üle ja kritiseerib käitumist, suudab inimlik poolus seda valitseda. Tasapisi kaob ka eemaloleku tunne ja Harry mõistab, et kunagi võõra käest saadud traktaadis „Stepihundist“ peitub tõde. Tuleb suuta naerda enda ja teiste üle
rahvamasse. Tegemist on mõtte-, kultuuri- ja raamatuinimesega, kes juba esimesel kohtumisel tundub andekas. Ta ei talu häid päevi, kus näiteks midagi ei valuta, millega saab rahule jääda, sest need ajavad teda marru. Teose algul on Harry isiksus on kahestunud: inimene ja stepihunt, kes vastanduvad üksteisele täielikult. Inimene temas sümboliseerib väikekodanlikku tagasihoidlikku meest, samas kui stepihunt on see, kes väikekodanlust vihkab ning inimest naeruvääristab. Pärast Herminega kohtumist mõistab Harry, et temas, nagu teisteski, on rohkemgi isiksusi peidus, mis peaks omavahel läbi saama ja teineteist täiendama, mida ta Herminega koos püüabki teha. 3) Probleemid o Võitlus iseendaga/isiksuse kahestumine/iseendaga läbisaamine. o Kõrged ootused toovad purunedes kaasa pettumust. Ta on haritud, tõsimeelne ja elukogenud, kuid kõrged eluideaalid põhjustavad masendust, sest teisi intelligente on maailmas vähe.
rahvamasse. Tegemist on mõtte-, kultuuri- ja raamatuinimesega, kes juba esimesel kohtumisel tundub andekas. Ta ei talu häid päevi, kus näiteks midagi ei valuta, millega saab rahule jääda, sest need ajavad teda marru. Teose algul on Harry isiksus on kahestunud: inimene ja stepihunt, kes vastanduvad üksteisele täielikult. Inimene temas sümboliseerib väikekodanlikku tagasihoidlikku meest, samas kui stepihunt on see, kes väikekodanlust vihkab ning inimest naeruvääristab. Pärast Herminega kohtumist mõistab Harry, et temas, nagu teisteski, on rohkemgi isiksusi peidus, mis peaks omavahel läbi saama ja teineteist täiendama, mida ta Herminega koos püüabki teha. 3) Probleemid o Võitlus iseendaga/isiksuse kahestumine/iseendaga läbisaamine. o Kõrged ootused toovad purunedes kaasa pettumust. Ta on haritud, tõsimeelne ja elukogenud, kuid kõrged eluideaalid põhjustavad masendust, sest teisi intelligente on maailmas vähe.
Mees ei paista teda tundvat, kuid poetab vihje, et ta leiab baarist Musta Kotka Juures enda vastuse. Samal päeval kohtub Harry vana tuttava professoriga, kelle seltskonnas ta aga olla ei suuda ning kus teda sügavalt ärritab Goethe pildi n-ö kodanluse versioon. Stepihunt põgeneb sealt skandaaliga. Terve öö ringi lonkides ja end purju juues jõuab ta lõpuks Musta Kotka baari. Seal kohtub ta juhuslikult poisipeaga neiu Herminega, kes ta koheselt oma hoole alla võtab ja täpseid käsklusi edasise annab. See meeldib Harryle ning ta soovib neiuga veel kohtuda. Harry ja Hermine kohtuvad restoranis ning nende vahel tärkab tugev side. Harry räägib naisele asjadest, millest ta kellelegi teisele pole rääkinud. Hermine tundub teda mõistvat ning lubab teda käsklustega edasisest ajast läbi juhtida. Samas avaldab ta, et Herminesse ära armudes peab Harry ta tapma.
annaabi.ee 
